REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Kriku]

Jutt on ka osaluse müümisest (vt. viidet eespool).

[Kapten Trumm]

No eks see Tallinki osaluse ostmine riigi poolt toetuse eesmärgil on samasuguste riskidega seotud, lihtsalt Tallink on strateegilise tähtsusega, Bolt mitte.
Taolise (riigi) väikeosaluse probleem on enamasti selles, et suurosanikel on välja kujundatud puukfirmade süsteem, läbi mille emafirmale teenuseid osutades (reaalseid, mitte alati teeseldavaid) võetakse emafirmast varjatult kasumit välja ning sellele väikeaktsionärile jäävad enamasti kopikad, aktsiaid aga tuleb osta turuhinnaga. Tallinki puhul vähemalt on taolised kahtlused Äripäeva vahendusel 2005-2008 enam kui kord avalikuks tulnud.

https://www.google.ee/search?q=tallink% ... 6436283575

Hakkab peale: https://majandus24.postimees.ee/6946320 ... 1577723337
Väga rumal mõte

Edit: Aga arvestades Tallinki strateegilist tähtsust, siis maksumaksjana oleksin valmis alla kirjutama.

[Kapten Trumm]

Noh, samas käis läbi valitsuse poolt idee tampida raha sellesse Nordica nimelisse musta auku, mis teeb allhankelende teistele lennufirmadele. Ega see parem idee ei ole.
Ja Bolt soovis vist laenu, mitte niisama raha.

Nordicca toetamine on siiski strateegiline kaalutlus, et ei tekiks olukorda, kus kriis saab läbi ja siis on hulk üllatunud nägusi ja tühi lennujaam. Idee oli selles, et Nordicca peaks siis erilise "stardijooksuta" panema lennukid käima ja kutsuma puhkuselt personali tööle ning võib lendama hakata - enne kui igasugu suurtegijad nina nokivad alles.

Selle Bolti-jama suhtes on küll EI. Laen küll, aga neil pole püksinööpigi võtta, kui nad välja ei vea. Pole isegi taksosõidukeid, millele kommertspanti seada. Puhas õhku täis mull ja selle teenindusplatvormiga pole pärast midagi teha (ainus, mis väärtust omab).

[Kriku]

Julgen väita, et Bolti plaan esindab meie IT ministri tavapärast intellektuaalset ja moraalset kapatsiteeti. Mitte et see küll kuidagi teemasse puutuks.

[Fucs]

Siin saaks paralleele tuua H.Sergo Näkimadalatega kus katku ajal Hiiumaal Kõpu kandi mehed panid poolsaare kaelale võrgud ja püssimehed ning jäid ellu... No ei ole vaja minna sinna Käsmu või kuhugi mujale küla vahele kooberdama, mine vanaemale appi puid tegema või peenraid kaevama.

Paraku ei kuulu see poolsaar ainult põliselanikele juba ammu. See tee mida nad sulgevad ka ei kuulu.

Küla läbiv peatänav on riigimaantee 17177 Haljala-Käsmu, hargnevad kõrvaltänavad valdavas osas munitsipaalomandis, mõni üksik eraomandis.
Tänava lõpus Neeme tee 86 on väike parkla, mis on munitsipaalomandis. See on põhiline koht, kuhu ekskursandid-turistid saabuvad ja pargivad, et minna jalutama poolsaare tipu poole. Mahutab punnitades max 22 sõidukit, enam-vähem normaalselt 18-20 sõidukit.
Edasi (kus rahvamassid kitsastel metsaradadel tunglevad) on RMK ja riigiomand.

Teine vähemtuntud "külastusala" on Käsmu järve piirkond. Sinna pääseb erinevaid teid mööda. On nii osaliselt eraomandis olevaid teid kui ka RMK maadel olevaid teid.
Seal ilmselt probleeme rahvamasside tunglemisega praegu ei ole... kuniks "avastatakse" ...

*

Tänasest alates piiratakse sõidukite pääsu Käsmu ja küla algusesse on pandud sissesõitu keelav liiklusmärk mida rahvasuus telliskiviks nimetatakse.

Haljala vallavanem Ivar Lilleberg rääkis, et probleem inimeste arvu kasvuga käsmus tõstatus nädala alguses. "Esmaspäeval oli minu telefon punane," sõnas vallajuht. Lillebergi sõnul kurtsid nii külaelanikud kui ka külavanem, et Käsmus on inimesi nii palju, et ei täideta 2+2-reeglit, sõidukid aga on parkimiskohtade nappuse tõttu pandud juba aiaväravate ette ja haljasalale.

Kui Lilleberg hiljuti Käsmus käis, siis tema sõnul olid tagumises parklas kõik kohad täis ehk umbes paarkümmend sõidukit. Politsei aga on varem öelnud, et ohumärgiks on rohkem kui kümme sõidukit parklas.

Lillebergi sõnul puudutab eespool nimetatud liiklusmärk riigiteed, mis läbib Käsmut kuni tagumise parklani. Sestap pidi omavalitsus liiklusmärgi paigaldamiseks saama loa maanteeametilt.

Vallavõimud pöördusid maanteeameti poole eile ja täna saadi luba paigaldada küla algusesse sissesõitu keelav ajutine liiklusmärk alates tänasest kuni eriolukorra lõppemiseni. Sissesõidu keeld ei kehti kohalikele elanikele ja piirkonda teenindavale transpordile ning see on märgitud ka märgi all olevale tahvlile.

Lilleberg selgitas, et jalgsi Käsmu tulijaid keelata ei saa, küll aga on liiklusmärgi juurde pandud tahvel, kus on kiri: "Käsmu küla rahvas palub: võõras ära tule!!!"

Täna arutati Käsmu sissesõidu piiramist ka Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni laiendatud koosolekul, kus osalesid Virumaa omavalitsusjuhid. Rakvere vallavanem Maido Nõlvak rõhutas, et saab Käsmu elanike murest väga hästi aru. Samas tõi ta näite, et kui inimesed Käsmu ei pääse, siis lähevad Võsule. "Siis tahetakse ka Võsu kinni panna," sõnas ta. Ühe küsimusena jäigi koosolekul õhku, et mis kohad siis kinni panna. Kui inimesed ühte kohta ei pääse, läehevad mujale, mis omakorda tähendab, et veel lahti olevates kohtades inimeste arv kasvab. Seega teine küsimus – kuhu inimesed lähevad?

Haljala vallavanem Ivar Lilleberg, kes samuti regionaalse kriiskomisjoni laiendatud koosolekul osales, tunnistas, et on sellele mõelnud. Seda enam, et Käsmu tuldi tavaliselt siis, kui Viru rabas oli liiga palju rahvast.

Lillebergi sõnul on Haljala vallas 100 kilomeetrit merepiiri. Seal on piisavalt tühje metsi ja randu, kuhu minna. Inimeste teavitamisel nägi vallajuht suurt rolli ka meedial, mille vahendusel saavad inimesed teada, et näiteks Käsmu pole enam mõtet minna. Siis ei satu nad tavaliselt ka Võsule, vaid valivad mõne vaiksema kohakese.

Kuigi maanteeamet andis loa liiklust piiravat märki kasutada eriolukorra lõpuni, soovib omavalitsus hinnata olukorda nädala sees. "Laseme nädalavahetuse mööda, ja vaatame, mis saab," sõnas ta. Külavanema ja politseiga on vallavõimud arutanud võimalust, et liiklust piirav märk jääb püsti vaid nädalavahetustel. Nädala sees ei tohiks Käsmu soovijaid nii palju olla, et see võiks häirida külaelu ja ohtu seada inimeste tervise. "Meie soov ei ole seda märki nädala sees hoida," rõhutas Haljala vallavanem Ivar Lilleberg.

Ida prefekt Tarvo Kruup rääkis, et ei saa pahaks panna, kui Käsmu soovib keelata võõrastel inimestel külla sisenemise. "Käsmu on tupikküla, mida eelnevatel nädalavahetustel on külastanud palju inimesi ning tõepoolest on probleeme olnud kontaktivaba liikumise tagamisel," sõnas ta ja lisas, et tee sulgemisega tuleb käituda vastutustundlikult ja lähtudes ohuhinnangust. "Mida rohkem suudame inimesi looduskaunites kohtades hajutada, seda parem meile kõigile," ütles Virumaa politseijuht.

Maanteeameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja selgitas, et õigus teed sulgeda tuleb liiklusseaduse paragrahvist 12, mis muu hulgas sätestab, et avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks.

https://virumaateataja.postimees.ee/694 ... skivi-ette


Varasem artikkel....

Üleskutse sotsiaalmeedias seadis Käsmu küla ohtu

Märtsikuu viimasel nädalavahetusel oli Käsmu külavanem Eduard Vainu sunnitud kaptenite külla kutsuma keskkonnaameti ja politseipatrulli. Põhjuseks mitmekümnepealised rahvamassid, kes päikesepaistelisel päeval looduskaunisse tupikkülla olid sõitnud.

Viimasel märtsikuu nädalal sai Käsmu külavanem Eduard Vainu ülimalt ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui sattus Facebookis juhuslikult peale arvestatava jälgijaskonnaga matkajate grupi üleskutsele, mis suunas inimesi Viru raba asemel Käsmu kalurikülasse liikuma. Eduard Vainu võttis seepeale grupi administraatoritega ühendust ja tegi selgitustööd eriolukorra meetmetest, mille raames ei ole aktsepteeritav suunata masse ühte ja samasse paika. Seejärel postitused likvideeriti.

Rakvere politseijaoskonna juhi Kat­rin Satsi sõnul on mõistetav, et soovitakse viibida looduskaunites kohtades, kuid praeguses eriolukorras ei ole see turvaline.

“Riski võtavad need, kes tekitavad massilisi kokkusaamisi, ja risk tuuakse ka nendeni, kes elavad looduskaunites kohtades,” ütles Katrin Satsi.

Probleem ei ole lahenenud, ja kuigi nädala sees on olukord külas kontrolli all, ei ole Käsmu külavanema Eduard Vainu sõnul nädalavahetusteks lahendust välja pakkuda. “Oleme probleemi arutanud ka teiste analoogsete mereäärsete küladega, kes juba varem on võtnud praktikasse keelumärkide paigaldamise, kuid need ei ole veel kedagi peatanud,” rääkis Vainu.

See, mida Käsmu Külaselts kujunenud olukorras ette võtab, on laialdasem teavitustöö. “Kui näeme, et ei järgita kaks pluss kahte, siis anname ise eriolukorra tõsidusest mõista, ega meie küla ei ole ka kummist, eriti kuna tegu on tupikkülaga, kuhu tuleb sisse ja välja sõita sama teed pidi,” kõneles Vainu.

Käsmu on Vainu sõnul püsiasukate poolest pisike küla: elanike arv küündib 50 inimeseni. Soojemad ilmad meelitavad kohale ka suvitajad. Möödunud nädalal tõi probleemi Viru raba sulgemine – ei suundutud tagasi koju, vaid leiti järgmine sihtpunkt ja selleks osutus Käsmu. “Inimestega vesteldes selgus, et enamasti oli tegemist nendega, kes Viru rabasse ära ei mahtunud, ja nii liiguti mööda rannikut edasi. Peale vestlusi ja selgitamist olukord stabiliseerus. Info edastati ka kohalikule omavalitsusele, kes juba pühapäeval samuti panustas piirkonna turvalisusesse,” kommenteeris märtsi viimasel nädalavahetusel toimunud massikogunemist Katrin Satsi.

Eduard Vainu sõnul on igati mõistetav, et korterites elavad inimesed eriolukorra ajaks suvilatesse tulevad, ja ta tunnistas, et valiks korteris nelja seina vahel olemise asemel ka ise iga kell suvilas oleku. “Eriti kui on ilusad päikesepaistelised ja soojad ilmad,” ütles Vainu, kuid pani siiski kõigile südamele, et värsket õhku tuleks eriolukorrast tingituna nautida seal, kus inimesi vähe viibib. “Saabuval nädalavahetusel on piirkond nii politsei kui ka koostööpartnerite teravdatud tähelepanu all,” sõnas Katrin Satsi ja lisas, et looduses liikujatel tuleks vältida tuntud kohti, otsida uusi ja väherahvastatud radasid, kus on võimalik kehtestatud piirangutest kinni pidada. “Ka väikeste maakaupluste külastamine võiks ära jääda – palun ärme sea sealseid inimesi riski alla. Niimoodi üksteisega arvestades hoiame end ja teisi,” rääkis Satsi.

https://virumaateataja.postimees.ee/694 ... -kula-ohtu

[Fucs]

Postimehe ja akadeemikute nõukoda: abipakettidega ei tohi jätkusuumatuid firmasid elus hoida

Kriisiolukorda analüüsinud Postimehe ja Eesti Teaduste Akadeemia ühine nõukoda leidis, et majanduskriisi ületamiseks käiku lastud riigitoetustega kaasneb oht hakata vee peal hoidma firmasid, kelle ärimudel ei olnudki jätkusuutlik.

Lühikokkuvõte mõtetest:

Küsitluste kohaselt tunneb 70% ettevõtetest juba kriisi mõju, 45% peab kriisi jätkudes vastu vaid kaks kuud. Tööandjatele oleks hädasti vaja mingitki positiivset sõnumit ja kasvõi esmastki väljumisplaani. Majanduslikult raskel ajal oleks riigil mõistlik investeerida.
Võimalikult kiiresti tuleb taastada tööjõu vaba liikumine.
Kui võib näida, et kliimateema on tagaplaanile vajunud, siis ei ole seegi probleem kuhugi kadunud ja kui Eesti tahab saada tulevatest Euroopa abipakettidest raha, võib olla üsna kindel, et needki tulevad kliimaga seotud.
Teiste seas on tagaplaanile jäänud Eesti puitmajade tööstus, mis on praegu tõsises surmahaardes.
Ettevõtete toetamise käigus tekib oht, et hakatakse vee peal hoidma firmasid, kelle ärimudel ei olnudki kestlik Näideteks on siin ärikinnisvara – pidev kaubanduskeskuste ehitamine ei olnud kindlasti jätkusuutlik, samuti on turismi loodav lisandväärtus väga madal.
Kui hakata piiranguid lõdvendama, tuleb selega olla äärmiselt ettevaatlik, et inimestes ei tekiks võimalike hilisemate karmistamistega trotsi kogu olukorra vastu. Piirangute leevendamise katsetega võiks alustada mõnes väiksemas haldusüksuses.
Äärmiselt oluline on inimese reaalajas testimine.
üldiselt ei ole Eesti teiste riikidega võrreldes sugugi halvasti hakkama saanud.
maskide kandmine nakkavuskordaja alla viimiseks küll imerohi, aga nende mõistlik kasutamine aitab siiski viiruse levikut vähendada ja see võiks olla osa väljumisstrateegiast.

Nõukojas osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Eero Vasar, Urmas Varblane, Tiit Tammaru ja Maarja Kruusmaa, TTÜ professor Jaan Kalda, tööandjate keskliidu juht Arto Aasa ja Postimehe ajakirjanikud.

https://heureka.postimees.ee/6946507/po ... elus-hoida


Soomlasi on kriisiaajal tabanud makaronihullus
https://www.err.ee/1075444/soomlasi-on- ... ronihullus

[Fucs]

Kuressare Haigla FB

Kuressaare Haigla SA
2 tundi ·

Kuressaare haigla põetaja ränkraske päev koroonavõitluse eesliinil.

Ajalehe Meie Maa ajakirjanik ja samaaegselt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Saaremaa õppegrupis meditsiiniõeks õppiv Angela Randmets(47) ei pidanud koroonakriisi lahvatades pikalt mõtlema ja tõttas Kuressaare haiglale appi. Avaldame meie tulevase õe Angela Randmetsa töökogemuse kirjelduse otse koroonaosakonnast.

„Iga kord, kui ma oma uuele põetaja tööpäevale vastu minnes hommikul kell 4.30 ärkan, kell 5.45 ratta selga istun, et mistahes ilmaga 9 kilomeetri kaugusele bussipeatusesse vändata, mõtlen ma küll südamevaluga oma riskirühma kuuluvatele kodustele, kuid leian endas siiski ka hulgaliselt tänu, et mul lubatakse olla sel raskel ajal üks eesliinil olijaist, kes saab olukorra leevenemisse panustada rohkem kui vaid kodus püsimise või annetustelefonile helistamisega,“ võtab Angela Randmets kokku oma mõtted 24 tundi kestvasse vahetusse minnes.

Pikalt ei mõelnud

Ratta selga istub Angela seetõttu, et autot tal pole ja ühestki lähemast peatusest sobival ajal bussi ei välju. Ta läks Kuressaare haiglale põetajana appi märtsi lõpus peale seda, kui tema kevadine õendushoolduspraktika Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Saaremaa õppegrupis oli koroonapandeemia tõttu ootamatult pooleli jäänud.

„Esimese osa oma praktikast olin teinud siseosakonnas ja kui haiglas töötav grupiõde 26. märtsil helistas, et küsida, kas ma saaksin samas osakonnas haiguslehele jäänud hooldaja eest kaks 24- tunnist vahetust teha, olin pikemalt mõtlemata nõus,“ meenutas Angela. „Minu esimesel tööpäeval sai Kuressaare haigla siseosakonnast üks osakondadest, kuhu paigutatakse hospidaliseerimist vajavad koroonapositiivsed. Peale kolmandat tööpäeva andsin lubaduse, et olen seal vajadusel jõudumööda abiks maikuu lõpuni.“

Nii õe kui põetaja vahetus algab koroonaosakonnas hommikul kell 8. Osakonda sisenemiseks tuleb desinfitseerida käed ja riietuda kaitserõivastesse.

„Kilesussid, kombinesoon, õhukese vannimütsi laadne peakate, respiraator-mask, kaitseprillid,“ loetles Angela kaitsemeetmeid. „Ette kilepõll ja käistele kilest kaitsekätised, mida tuleb vahetada iga kord pärast ühest või teisest palatist väljumist. Kahekordsed latekskindad, et saaks teha järjest kahe patsiendi põetustoiminguid ja mitte vahepeal üle koridori asuvasse põetusvahendite tuppa uusi tooma joosta.“

Higi jookseb ojadena

Juba osakonda jõudes on Angela sõnul nahk õhutiheda riietuse tõttu seljas niiske ja laup märg. “Mähkme ja voodipesuvahetuse ajal jookseb higi nakkuse eest kaitsva kombinesooni all ojadena, seda iseäranis siis, kui voodeid/mähkmeid tuleb ilma hingetõmbepausita ära klaarida vähemalt kolm-neli ühtejutti, sest kell tiksub omasoodu ja arstivisiidile või õendustoimingutele jalgu jääda ei tohi,“ ütles ta. „Omaette ooper on olematu või vähese liikumisvõimega patsientide asendiravi, iseäranis siis, kui abivajaja kaal tikub uhkelt üle saja kilo. Ergonoomikapraktikumides omandatust ning libi- ja tõstelinadest on kahtlemata kasu, aga paarisajakilose patsiendi keeramine-pööramine ei õnnestuks mul mu maanaisemusklitest olenemata ühe kerge sõrmenipsuga isegi tavaolukorras, kus higieritust ja õhupuudust soodustavat ja liigutusi hillitsevat skafandrit seljas ei olegi.“

Higist ujuvalt ihult kaitserõivaid ära võtta või vahetada pole osakonnas ohutuskaalutlustel võimalik. Osakonnast välja pääseb paariks minutiks vaid siis, kui on vaja analüüse laborisse või mitme spetsiaalse kilekoti sisse mässitud must pesu šahti viia. „Enne osakonnast väljumist tuleb kogu rõivakomplekt rangelt kindlaks määratud järjekorras seljast maha koorida,“ kirjeldas Angela. „.Viimasena lendab vahetult enne lüüsi (vaheruumi) astumist prügikasti mask, mis õhutihedalt suu ette surutuna juba mõne tunniga näkku muljetavaldavad vorbid vajutab ja pärast 24-tunnist (või olude sunnil veelgi pikemat) vahetust kurgu veel päevaks-pooleteiseks karedaks jätab.“

Peatumatu töö haigetega

Juba veebruarikuise praktika ajal avastas Angela, et teatud ruumides hakkab tal nina nagu kraanist vett jooksma. „Tõenäoliselt olen mõnele osakonnas kasutatavale desinfitseerimisvahendi koostisosale õrnalt allergiline,“ oletas ta. „Hetkeolukorras tähendab see, et tihti on mul pool nägu maski all sõna otseses mõttes tatti täis. Osakonnas maski ära võtta ei saa ja osakonnast välja minna ei ole kaaluka põhjuseta võimalik. Näo saab puhtaks kõige varem siis, kui õde su kord jälle proovidega laborisse saadab.

Korduvkasutatavaid kaitseprille desinfitseeritakse 80% piiritusega ja kui rabad kogemata ette värskelt puhastatud paari, jooksevad silmad piirituseaurudest tükk aega tulikibedat vett. Prille eest võtta ei saa ja uue paari saamiseks peaksid minema osakonnast välja, mis tähendab seljas oleva kaitsekostüümi äravõtmist ja uue selgapanekut, aga sellist aega sul lihtsalt ei ole. Seega püüad oma hoolealuseid aidata läbi udu, sest iseoma näolt tati ja pisarate pühkimisest tähtsamad on südamega tööd tegevale põetajale loomulikult patsiendid: kellegi vanaemad-vanaisad, emad-isad, jah, paraku ka mõned tütred ja pojad. Kuni sa üht, sajakilost pöörata üritad, ootavad kolm järgmist juba mähkmevahetust, kuus toitmist-jootmist ja kolm täishigistatud või -oksendatud pluusi vahetust.“

Peseb end vahetuse lõpus kuus korda

Osakonnas on 14 patsienti.“Päeval on mul üks hakkamist täis, ent reeglina eelneva põetustöö kogemuseta, vabatahtlik abiks. Öösel olen puruüksi, sest öösel sinuga koos valves oleval õel on omal sada kohustust,“ sõnas Angela.
„Lisaks patsientide eest hoolitsemisele pean ma põetajana erimärgistama ja välja viima kõik osakonnas tekkivad jäätmed, koristama ja desinfitseerima koridori, protseduuride toa ja köögi ning vahepeal põhjusel või teisel tühjaks jäänud palati(d). Ja valmistama matusefirmasse transportimiseks ette ka minu vahetuse ajal Linnutee taha täheks lahkunute maised ihud.

Viimastel, vahetuse üleandmiseni jäänud öö- ja hommikutundidel taban ennast üha sagedamini mõtlemas oma kolleegidele, iseäranis neile, kelle puhanud pihkudesse kell 8 uue haiglapäeva teatepulga usaldan. Kuidas jõuda kõigege valmis nii, et neil kergem alustada oleks?

Endast nooremate, mandrilt või sootuks teiselt tervishoiualalt tulnud vabatahtlike puhul mõtlen, kas ja kui kaua nad üldse jaksavad. Muretsen, kuidas neid julgustada, toetada, mitte ära hirmutada, teha nii, et nad ei oleks oma vahetuse lõpus samamoodi väsinud ja rabedad nagu ma ise. Et nende motivatsioon ja tahe aidata abivajajaid kuitahes raskes ja ohtlikus olukorras nüüd ja edaspidi ikkagi alles jääks.

Kui lõpuks tund, paar või kolm oma vahetuse tegelikust lõpust piirituse järele lehkavas (desinfektsioon!) duširuumis end juuksejuurtest varbaküüneotsteni kuus korda antiseptilise vedeleseebiga sisse olen hõõrunud ja kogu taagal koos vahukeerdudega kanalisatsiooni kaduda lasknud, saan aru, et teiste eest vastutust võtta ma ei saa, aga vähemalt ise jaksan järgmine kord jälle.“

Kuressaare Haigla SA
1 tund ·

HEAD UUDISED!
Kuressaare Haiglal on alates tänasest võimekus kohapeal teha COVID 19 analüüse real time PCR meetodil. See on viiruse test, mis annab vastuse kliinilisele küsimusele, kas patsient on nakkusohtlik ja vajab isoleerimist (kuni tänaseni tuli meil saata proov Synlabi, Terviseametisse või teistesse suurhaiglatesse).

Täname Tartu Ülikooli ja TalTechi, kes aitasid riistvaraga. Samuti PERHi laborit, kes korraldas analüüsi teostamise väljaõppe. Nimeliselt soovime tänada Kstina Vallimäed, Marge Kütti, Marika Viisimaad, Rait Kanarbikku ning Kait Koplit!

Kuressaare Haigla SA
1 tund ·

Täna haiglas meil 51 COVID19 patsienti, 1 patsient vajab intensiivravi. Viimase ööpäevaga pole me õnneks kaotanud ainsatki patsienti. Haiglast kirjutati kodusele ravile 8 patsienti ja haiglaravile hospitaliseeriti 4 patsienti (8.aprillil).

*

Saaremaa lihatööstus kinkis haiglaperele 400 salaamivorsti
https://saartehaal.postimees.ee/6946244 ... H97zCctUWA

[Kapten Trumm]

Tegelikult see kõlab räigelt, aga kiiresti on vaja toetada eelkõige palgasaajaid, et need suudaksid majanduse tühikäigul käimas hoida.
Kui mingid Bolti taolised kisavad juba praegu (piirangud on olnud ainult 3 nädalat), siis tasub esitada küsimusi kogu ürituse jätkusuutlikkuse kohta.
Muidugi see maksevõime ei sõltu ainult kasumist/kahjumist, võimalik on ka, et osanikud on firma lihtsalt rahast kuivaks lüpsnud ja teevad nüüd kurba nägu, kuidas sellist edumeelset asja ei aidata.

Ettevõtte jätkusuutlikkus ei sõltu niipalju kuu-kahe vähenenud tuludest kui üldisest kapitaliseeritusest. Kui firma on nõrgalt kapitaliseeritud (st sinna on pandud sisse liiga vähe raha või on omanikud selle tühjaks lüpsnud), see mõjutab toimetulekut rohkem. Lõppkokkuvõttes sõltub asi rohkem rahasummast pangaarvel kui numbrist aruande alumisel real.

Vaadake siinkohal Tallinki - praegu ehitatakse neile Soomes uut laeva, hinnasilt on 250 miljonit eurot. Selle ehitamist ei jäetud hoolimata kriisist pooleli. Mina arvan, et maksumaksja raha tuleb tõsta pigem Tallinki, Nordicca ja Elron tüüpi "võimaldajatesse", mitte õhku täis pumbatud nuti-tuti jamasse.

[Manurhin]

129 eurot pakk! Kas Elvas müüdi Euroopa kõige kallimaid kaitsemaske?




Lisaks vaatab pildilt vastu veel keeleseaduse rikkumine.

[Porutšik]

In December 2019, an initial cluster of unexpected interstitial bilateral pneumonia emerged in Wuhan, Hubei province. A human-to-human transmission was immediately assumed and a previously unrecognized entity, termed coronavirus disease 19 (COVID-19) due to a novel coronavirus (2019-nCov) was suddenly described. The infection has rapidly spread out all over the world and Italy has been the first European Country experiencing the endemic wave with unexpected clinical severity in comparison with Asian countries. It has recently been shown that 2019-nCov utilizes host receptors namely angiotensin converting enzyme 2 (ACE2) as host receptor and host proteases for cell surface binding and internalization. Thus, a predisposing genetic background can give reason for interindividual disease susceptibility and/or severity. Taking advantage of the Network of Italian Genomes (NIG), here we mined around 7000 exomes from 5 different Centers looking for ACE2 variants. A number of variants with a potential impact on protein stability were identified. Among these, three missense changes, p.Asn720Asp, p.Lys26Arg, p.Gly211Arg (MAF 0.002 to 0.015), which have never been reported in the Eastern Asia population, were predicted to interfere with protein cleavage and stabilization. Rare truncating variants likely interfering with the internalization process and one missense variant, p.Trp69Cys, predicted to interfere with 2019-nCov spike protein binding were also observed. These findings suggest that a predisposing genetic background may contribute to the observed inter-individual clinical variability associated with COVID-19. They allow an evidence-based risk assessment opening up the way to personalized preventive measures and therapeutic options.

https://www.medrxiv.org/content/10.1101 ... 20047977v1

*****

Mis puutub riigifirmasid, mis paluvad abi jne. siis ehk on aeg suurteks audititeks, saneerimiseks ja ka "mugavusnõukogude" süsteemist loobumiseks.

[hannesK]

Wuhan on avatud aga jalapealt surijatest puudust ei tule.
https://twitter.com/PhdParody/status/12 ... 6497400832
https://twitter.com/PhdParody/status/12 ... 6978272256

[ambur123]

Millega sa nühid? Miks sa sooja vee & seebiga ei pese?

Ikka sooja vee ja seebiga pesengi (nühin) . lihtsalt tavalisest tihedam peasu kuivatab nahka. "Puhas loodus" vedel seep. Vahepeal tekkisid käe selgadele ka väiksed punnid. Aga kreemitamine on nüüd paremaks selle teinud.

OT aga ehk on kellegile abiks ... Soovitan omast kogemusest kreemi Avene Cicalfate (Repair cream). Seebivesi ka minu kätele liiga teinud, ühte kohta tekkis punetav ja hästi kare ala. Apteegis soovitati ja väga hea: õhtul määrisin sisse, hommikul oli see koht pea terve. Edasise kreemitamisega sain jamadest lahti.

[Kapten Trumm]

OT aga ehk on kellegile abiks ... Soovitan omast kogemusest kreemi Avene Cicalfate (Repair cream). Seebivesi ka minu kätele liiga teinud, ühte kohta tekkis punetav ja hästi kare ala. Apteegis soovitati ja väga hea: õhtul määrisin sisse, hommikul oli see koht pea terve. Edasise kreemitamisega sain jamadest lahti.

Kasutan Helosan'i nimelist kreemi (selline suur sinine tuub).
Naha kuivamist ja pragunemist (veritsuseni) põhjustavad nii piiritust sisaldavad desoained kui ka desoaineid sisaldavad seebid/geelid.
Iga õhtu tuleb 2-3 korda paksult kreemitada.

[hannesK]

Millega sa nühid? Miks sa sooja vee & seebiga ei pese?

Ikka sooja vee ja seebiga pesengi (nühin) . lihtsalt tavalisest tihedam peasu kuivatab nahka. "Puhas loodus" vedel seep. Vahepeal tekkisid käe selgadele ka väiksed punnid. Aga kreemitamine on nüüd paremaks selle teinud.

OT aga ehk on kellegile abiks ... Soovitan omast kogemusest kreemi Avene Cicalfate (Repair cream). Seebivesi ka minu kätele liiga teinud, ühte kohta tekkis punetav ja hästi kare ala. Apteegis soovitati ja väga hea: õhtul määrisin sisse, hommikul oli see koht pea terve. Edasise kreemitamisega sain jamadest lahti.

Kasutage tavalist musta kasetökatti seepi degtyarnoe mylo. Haiseb aga pole paremat seepi. 1,5 eur tükk.

[Kapten Trumm]

NB! Ettevaatust igasugu "mild" ja "öko" asjadega, seebi viirust hävitav toime tuleneb ikkagi naatriumhüdroksiidi/pesuainete sisaldusest ja täiendavatest desoainetest. Seega, mida vängem ja kangem seep, seda parem.