REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[AMvA]

Ma arvan, et kõik kes siin võtavad suu täis selle nn. tarbimisühiskonna suunal peaks hoolega vaatama, kust ja kuidas nende leib lauale tuleb.

Leivavilja, kartulid ja muud juurikad, kodumaised puuviljad, liha, kala, munad saan 20 km raadiusest vajadusel, munad kõvasti lähemalt, piima osas tekib küsimusi, aga pole ka pidanud otsima.

Ma mõtlesin leiba lauale veidi laiemas võtmes, kui muna ja liha.

[Kriku]

Narratiivi muudatuse põhjuseid ei tea aga pakun et praeguseks on näiteks kokku arvutatud, et enda inimkaotused (senised reaalsed ja tulevikus oodatavad) ületavad siiski partei valuläve ning on jõutud arusaamisele, et rahvusvahelise üldsusega on võibolla vaja näiteks vaktsiini asjus siiski koostööd teha.

Või Wuhani juhtidest kedagi seina äärde panna. Oleks tüüpiline.

[AMvA]

Aga probleemiks saab ikkagi pandeemiajärgsel ajastul mitu asja. Ei usu, et endine elustiil kiirelt taastub. Seega, kodutööst püütakse teha uut reaalsust, aga selleks et see toimiks linnatingimustes, oleks vaja korralikult toimivat virtuaalreaalsust ja ülikiiret suure läbilaskvusega andmesidet (kui juba 5G põhjustas koroona mida siis see uus sidereaalsus kaasa küll toob). Lisaks, kõik need seadmed, kaablid jms on vaja toota ja installida ja soft toota, tarkvara siluda, turvavead parandada, iga 6 kuu tagant uus kasutajaliides välja lasta ja seda siis konkureerivas turumajanduses, kus sarnaselt praegu käivale maskiärile, sukelduvad uuele turule hiiglastest nagu G,S,A alates kõik tegijad, kuni garaazis toimetajateni ja õhku müüvate idufirmadeni. Ja selle tootmise, arendamise ja tarbimisega linnades elajad oma tuleviku sisustavadki, aegajalt tarbides toitu mis maapiirkondadest saadetakse.

See on küll nüüd väga veider väide.
Linnas on enamus netiliiklust valguskaablis ja kiirused sellised, et telekapildi live edastamine 4K kvaliteedis ei tekita probleeme. Ning virtuaalreaalsus on kodutööks piisaval tasemel juba olemas . Skype, MS Teams, Zoom, kui mõned üles lugeda.

[Peeter]

Ma soovitan oma erinevate asjade ja arengute välistamise teooriates tiba ettevaatlikum olla (nt ka e-õpe). Oli just võimalus emal "vanu" jaanuari-veebruari ajalehti ära viia ja sirvida. Vanu on just nimelt jutumärkides. Nt 4-6 veebruar Postimehes üle lehekülje suur jutt, kus mingi turismiguru väidab, et "meil on hotellikohti puudu!" Täna arutame, et mida saaksime teha, et hotellid sügisel pimedaks ei jääkski. Postimehe juhtkiri oli kindlas kõneviisis, et haigus siia ei jõua, isegi mitte teoreetiliselt. Soome näe üks jõudis, aga Soome ON tänaseks kogu riigis viiruse juba seljatanud! Vt Lapimaa ühe nakatunu juhtum. Igasuguste erimeetmete kohta öeldi lihtsalt: see on utoopia! Ja loomulikult neid üleolevaid õigustusi, kuidas kõik on kõigeks valmis.
Eile jooksis läbi WHO hoiatus: midagi toimub lastega, Kawasaki sündroomilaadne, surevad, tundub koroonaga vb seotuna, täpselt ei oska öelda. Kui peaks toimuma loomakese variandi punkt 3 sellisel kujul, et muutub letaalseks laste osas, siis sellele ei taha kohe mõeldagi. E-õpe on siis see kõige lihtsam asi. Täna siin "kõneisikud" kiidavad rootslasi, et "vanakesed võivadki surra ja enne seda koduarestis istuda!", ja minu arvates liiga paljud ühiskonna liikmed paistavad kah eelistama raha inimestele, aga siis kui lapsed peaksid nii nagu Itaalia-Hispaania vanurid nüüd surema hakkama muteerunud tüvede kaudu, siis hakkab kõigil ühiskonnakihtidel hirm ja soovitakse OMA LASTE ja LASTELASTE terveks ja alles jäämise nimel ise juba isoleeruda.

[Kriku]

Eile jooksis läbi WHO hoiatus: midagi toimub lastega, Kawasaki sündroomilaadne, surevad, tundub koroonaga vb seotuna, täpselt ei oska öelda.

Esialgu on neid juhtumeid õnneks vähe, Prantsusmaal näiteks 144: https://www.euronews.com/2020/05/16/cor ... n-children

[AMvA]

Miks on ühel keskmisel kontoritöötajal, kes kodukontorist peamiselt meilib ja helistab, vaja mingit ülikiiret ühendust või virtuaalreaalsust??
Eestis on juba vähemalt 10 aastat piisavalt hea andmeside kodus töötamiseks olemas palju nõudlikumagi arvutikasutuse jaoks.

Milleks on vaja üldse massiliselt selliseid töötajaid kelle tööpäev põhiliselt seisnebki selles et meilib ja helistab ja pole tal ei isiklikku elu (perekond, koolis käivad lapsed) ega huvialasid.
Hetkeolukorras kus meil oli selline nadi e-kool ja virtuaaltunnid kus videopilti kandis üle vaid õpetaja kes aga ei näe mida kuulajad teevad (kuulajatel on kaamerad mikrid väljas), samas üritavad ema-isa ajada oma suhtlust kolleegidega (üldjuhul ka ilma videopildita) ei pidanud kohati vastu ei koduühendused ega sõlmjaamad. See kodutöö ja koduõppe "edulugu" on lihtsalt 1 järjekordne mull ja kitsaskohtadega hakatakse nüüd tegelema. Tõenäoliselt küll saadakse enne vaktsiin valmis kui toimiv kodune töö ja õpe samale tasemele mis kunagi koolis ja kontoris oli.

Enamus kontoritöötajaid sellega tegelavadki, et helistavad ja meilivad, seda ka kontoris olles. Või sa arvasid muud?
Ja alustasid kodutööst, aga jõudsid sujuvalt koduõppe juurde?

[Peeter]

Eile jooksis läbi WHO hoiatus: midagi toimub lastega, Kawasaki sündroomilaadne, surevad, tundub koroonaga vb seotuna, täpselt ei oska öelda.

Esialgu on neid juhtumeid õnneks vähe, Prantsusmaal näiteks 144: https://www.euronews.com/2020/05/16/cor ... n-children

Puusalt vastuseks: Jagame 144 65-ga prantsmannide rahvarv). Saame no nii 2. Kui meil oleks praegu kaks koolilast ootamatult kahtlaselt surnud niimoodi, või ka ainult haiglas raskes seisundis, ja siia tuleks Kadai kommentaar, et "pole mõtet tonti näha nüüd kohe! Me oleme ju öelnud, et lastele külge ei hakka!", siis kui paljud lapsevanemad oma lapse praegu kooli saadaks? Isegi kõige rootsisõbralikum liberaal mõtleks: "Pähh, mingi tundmatu anonüümne penskar võib ju kooleda, aga minu laps? Ei mingilgi juhul!!!"
Olgem ausad, suhtumine pensionäride surmadesse lõhestavad ühiskonda, ja lõhestajateks on just liberaalsemad ja globaalsemad isikud, kellede rahaäri on ohtu sattunud, aga kui haigestujate ja surijate põhimass peaks suunduma teistesse ühiskonnagruppidesse (lapsed, fertiilses eas naised, suguvõimelised mehed või muud niimoodi eraldi vaadeldavad inimgrupid), siis oleks see hoopis teine lugu ja selline ühiskonna lõhestamine nii lihtsalt läbi ei läheks.
See on nüüd küll demagoogia, aga ma tõesti ei kujuta ette olukorda, kus mehed põevad kergelt või suisa olematult, aga 20% fertiilses eas naisi satuksid haiglasse, neist pooled siis ventilaatori alla ja siis neist pooled sureksid. Ja selle juures kostuks õigustamist, et kui meid mehi see asi ei puutu, siis me ei saa aru miks meil ei lubata staadionil kampas vutti vaadata, kõrtsis õllekruusi taga istuda ja plärada, Itaaliasse reisida jne, MEID JU SEE EI PUUTU, ja üleüldse kust te naised raha saate? MEIE ju anname jne. See oleks absurd ju!
Samasuguse absurdi saaks kohe ju kirjutada ka laste haigestumisest.

[Dr.Sci]

Ei viitsi hakata tsitaate eraldi välja tooma, ilm ilus, lähen aiamaale.

- Mul kontoritöötajad üldiselt arvutavad ja joonestavad ja see töötab ka offlines. Teinekord kui on vaja andmeid vahetada siis käib see ka muudmoodi kui e-maili teel sest andmemahud on teinekord sedavõrd suured et ummistaks maili enese, postkasti kui ka vaheserverid.
- e-õppest sai räägitud seepärast et mõningate arvamus siin oli umbes et anname lapsele raamatu ja arvuti ja las õpib ise.. no ei õpi.
- tarneahelad tänapäeval on sedavõrd pikad et moodustavad kuni 80% toote väärtusest. Meil vähemalt toodetakse enamus toiduainetest suht lähedal tarbijale ja ei ole vaja teekonda tarbijani pikendada läbi Lätis või itaalias asuva vahelao. Tarneahelate optimeerimine on omaette teadus mis rohkem paraku pühendub sellele kuidas pikemaid tarneahelaid efektiivselt majandada, mitte kuidas kogu protsessi lihtsustada. Tõsi jah, sellega tegelejad tõepoolest enamuse aja helistavad ja meilivad...
- ja kõigil neil e-õppijatel ja e-töötajatel on siiski oma isiklik elu ja kui tahetakse kontserdist saada samasugust elamust kui Lauluväljakul või Suurhallis kuulates või teatrietendust jälgides tunda enda ümber teatrit ennast ka või elada kaasa spordivõistlusele, siis ei aita ükski tänapäevane valguskaabel oma tugijaamadega, ja ei loo seda elamust ei 4k ega 8k teler koos müra summutavate kõrvaklappidega, VR selleks et rahuldada elementaarseid vajadusi on lapsekingades. Ka kodused arvutivõimsused jäävad lisaks andmeside kiirusele nõrgaks.

Ainuke mida jah võib lugeda hetkel rahuldavaks on see et on võimalik suhelda töökaaslastega läbi eri keskkondade vahtides teise koristamata tuba ja ajamata habet ja kuulata mikrofonist taustahelisid, mõni on isegi sellega vahele jäänud et virtuaalkoosoleku ajal alasti armuke kogemata kaamerasse sattunud on.

EDIT
Täiendaks,et asi ikka siia teemasse sobiks et IMHO pole tänapäevane maailm selliseks koroonajärgseks maailmaks, nagu mõned siin ennustavad, veel üldse valmis. Ei saa ka niipea ja nõuab maailma põhjalikku ümber korraldamist.

Kont hambusse ka neile kes siin e-kodu-õppega rahul on. See süsteem töötab alles siis kui on töötatud välja vastavad standardid mis toimimiseks kasutab standardiga määratud protsesse, temaatikat, vahendeid ja kontrollmehhanismi ja käsitleb valdkonda lasteaia lõpust abituuriumi ja ehk ka ülikooliõppeni välja. Ja kui seda on ka praktikas kontrollitud, ehk siis praegune kirjaoskamatu lasteaialaps jõuab ülikooli sisse astumiseni vähemalt, arvutage ise, kaua see protsess kestab. E-kodu-töö, eriti erasektoris leiab uue taseme kiiremini ja jõuab väga paljudele tööandjatele kohale ka see et uuenenud maailmas pole neile vaja töötajat kes istub kodus ja helistab ja meilib...

[vanahalb]

Kas see " karjaimmuunsus" on üldse tõsiteaduslik termin või on vähemalt meditsiinikirjanduses kasutust leidnud? Mulle jääb küll mulje, et keegi ajakirjanik on kõlava fraasi leiutanud ja see on hakanud oma elu elama. Selliseid mutatsioone on varemgi juhunud.

Rootsis ju ravitakse inimesi endiselt edasi. Lihtsalt ei tõsteta koroonaviirust eristaatusesse, sest teisi haigusi on samuti millesse võib ära surra ja need kõik nõuavad ressursse. Muide, lugesin vene netist, et Kremli pressiesindajal Peskovil pole mitte koroonaviirus kallal vaid kahepoolne kopsupõletik

[Runkel]

Oma põhikooliõpilase pealt vaatan, et vaat et treeningtunnid Skype'i vahendusel on osutunud kõike "täisväärtuslikumaks", samas tegu rühmatrenni ja väga täpse koostööga. Treenitakse teisiti, rõhk individuaalsel üldfüüsilisel. Juhendaja, õpetaja ettevalmistus sellises vormis on endiselt esmatähtis, nagu eespool kirjutatakse. Zoomist ei vaimustunud, küllap on siis küsimus just ettevalmistuses ja tema eripärades, kuigi e-tunnid või nutiseadmete abil tunni pidamine on toimunud ka enne epideemiat. Pealegi, ega ma Zoomi tunde ka eriti seganud/jälginud, sest õpetajate korraldus oli, et koolitunni linke kõrvalistele ei tohi jagada. Võtsin seda reeglit siis rangemalt ja ei seganud kõrvalt õppetööd. Last motiveerisin koju jäämisel nõnda: ütlesin, et selline õppetöö sarnaneb juba ülikoolis õppimisele, kus iseseisvat õppimist on palju. Mõtles selle üle ja paistis, et tundis ennast küll nõks tähtsamalt. Päriskooli see ei asenda, kuid vajalikuks vahelduseks sobib eriolukorraaja e-kool ja koduõpe väga hästi. Nii õpilastele kui ka õpetajatele. Ja selleks, et olla järgmisel võimalikul katkestusel (ja ka tavaõppes) reipamalt hakkamas. Kui kogu e-periood oleks piirdunud kuu pooleteisega, oleks olnud tipp-topp.

[tympsa]

Ega ka Eestis ei tõsta keegi kroonaviirust eristaatusse. Kui sa jääd haigeks mingil muul põhjusel ja vajad intensiivravi, ikka viiakse sind haiglasse ja ravitakse. Pole ju nii et koroonaga saab kergemini haiglasse kui südameinfarktiga näiteks

Vahe ainult selles,et koroonaga viiakse eriosakonda või nakkushaiglasse,kus on nakkuse levik tõkestatud . Kuid arstiabi on ikka samasugune .

Mis puutub aga seda leiba lauale laiemas mõttes,siis jah,paraku ongi Eesti majandusest 70 % see teenindav sektor . Tootmist jääb aina vähemaks. Ja suur osa sellest teenindusest on selline,mis pole hädavajalik,ilma milleta saab väga hästi ära elada .

Toitu ja jooki on inimesele vaja iga päev ,riideid ja jalatseid ehk mõni kord aastas tuleb juurde osta, külmkappi ja autot ehk 10 aasta tagant, kuid kui toiduained välja arvata,siis Eestis toodetakse vähe seda hädavajalikku kaupa.

Vaadake üle need materiaalsed asjad,mida olete ostnud ja mis ümbritsevad teid iga päev kodus ja tööl, kuipalju sellest on Eestis toodetud ? Minu kodus polegi peale toidu ja joogi midagi. Mõned sokid on vist kah Eesti toode,kuid ülejäänud kõik on välismaine.

Sellises olukorras,kus Eesti toodab väga vähe neid hädavajalikke asju, ongi majandus käpuli kui teenindussektor pihta saab .

Ilma spaa, kasiino ja ööklubita,mis on teenindus,saab inimene elada aastaid . Ilma kingade,arvuti , WC -poti ja autota või vähemalt jalgrattata on aga keeruline. Isegi mu kirves, lumelabidas ja saag on tehtud kuskil välismaal . Ehkki neid väga lihtsaid asju võiks ju ka Eestis valmistada

[Kriku]

Kas see " karjaimmuunsus" on üldse tõsiteaduslik termin või on vähemalt meditsiinikirjanduses kasutust leidnud?

https://en.wikipedia.org/wiki/Herd_immunity

[Kriku]

Hea uudis: Krista Fischer arvutas suremuseks 0,8%. Halb uudis: ka 0,8% suremuse puhul tähendaks 40% karjaimmuunsuse tekitamine Eestis 4000 surma. https://forte.delfi.ee/news/teadus/prof ... d=89885487

[blueant]

Ma nüüd olen veidi segaduses. Eduka vaktsineerimisprogrammi tulemus peaks ka karjaimmuunsus olema. Varem kasutatigi ainult selles kontekstis.

[Kriku]

Kindlasti - vahet pole, kas immuunsus saavutatakse läbipõdemise või vaktsineerimisega. Ülal on mõeldud ikka läbipõdemist, sest vaktsiini ju veel pole.