Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Poola juhtkond evakueerus, see andis NSVL-le võimaluse pasundada, et Poola riik lõpetas tegevuse.
Eksiilvalitsusega saadi (ajutiselt) sõbraks alles siis, kui endal häda käes.
Ühesõnaga, poleks see häälekas alistumine midagi andnud. Kõik nägid ja said aru mis toimub, aga kõigil oli enda jaoks põletavamaid probleeme...
Eksiilvalitsusega saadi (ajutiselt) sõbraks alles siis, kui endal häda käes.
Ühesõnaga, poleks see häälekas alistumine midagi andnud. Kõik nägid ja said aru mis toimub, aga kõigil oli enda jaoks põletavamaid probleeme...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Ega Soome ka ei olnud. Üldiselt pole ükski riik "valmis" - see on suhteline mõiste. Tondi diviis polnud ka valmis WWIII-s osalema, sest tanke oli, jalaväesõidukeid ja suurtükke aga eriti mitte.Eesti ei olnud valmis (ja ei olnud kunagi ka valmistunud) pidama üksi sõda N Liidu vastu.
Lihtsalt see "mitte valmisolek" on saanud igasugu kroonuajaloo koolkondade lemmikoopuseks ja seepärast tekitabki teravaid reaktsioone (minul vähemalt).
Ajalooteadusega on siis asjad kehvasti, kui ta hakkab propagandaga tegelema - kui vene ametliku ajalookoolkonna narratiiviks on 1941 suve tohutu lüüasaamise õigustamine, näib meil selleks olevat 1939. a kapitulatsiooni õigustamine.
Seda tegelt ei peaks tegema.
Soome polnud sõjamaterjalidega Talvesõja alguses kuigivõrd paremini varustatud kui meie olime. Ometi kuidagi nad hakkama said. Ja vastase kohta oli Soomes ja Eestis (aga ka muus maailmas) tarkust toona üsna samapalju - et selle kolossi võitlusvõime ei vasta ta suurusele, polnud toona teada.Sõja pidamiseks on vaja ressursse, ja Eestil neid lihtsalt ei olnud. Oli vintpüssi padruneid, mürske 75 mm kahuritele. jne mõnenädalase sõjategevuse jagu. Lennuväge ka ei olnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Selle teema võiks üldse kinni panna, pole siin kellelgi midagi uut öelda, saab ainult üha uuele ringile minna. Keda huvitab lugegu algusest peale. Fakt on see, et kuni lõpuni tehti kõik valesti, vähemalt hilisema ajaloo vaatevinklist. Päts oleks võinud vähemalt Varese persse saata ja välissaatkonda(desse) avalduse saata - isegi see jäi tal tegemata. Oli juba vana mees, elutöö tehtud - ei oleks tohtinud midagi enam karta. Soomlaste vastupanu oli võibolla pooleldi kogemata, aga ajaloo silmis jäid nad õigeks.
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Kesse "ajaloo" nimeline tegelane on, kes ütleb, mis on fakt ja mis on õige? Ja kuna ta kedagi jaanus2 enda eest rääkima volitas? 

Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Millel üldse põhineb arvamus, et oleks toona otsustatud/tehtud teisiti, oleks siis ja praeguseks läinud paremini.??
Samamoodi saaks ka väita, et oleks toona tehtud teisiti, oleks lõpptulemus võinud olla ka hullem. Tunduvalt hullem.
Kes teab...
Samamoodi saaks ka väita, et oleks toona tehtud teisiti, oleks lõpptulemus võinud olla ka hullem. Tunduvalt hullem.
Kes teab...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Hullemini minek ei ole kinnitust leidnud, küll on näiteid paremini minekust. Soome ongi siin kaunis ere näide, aga sinna võiks lugeda ka endised VLO riigid.
Üks asi, millega taoline kroonuajalugu inimesi hirmutab, on see, et vot vastuhaku korral oleks olnud kaotused suuremad, rahvas oleks ära küüditatud, maha löödud jne. See tegelikult sarnaseid näiteid vaadates kinnitust ei leia.
Piiratud ulatuses "vaenuliku elemendi" küüditamist ja tapmist mõistagi tehti igal pool, aga ühelgi juhul 1939-1940 (aga ka peale 1944) hõivatud aladel mingit lausgenotsiidi ei juhtunud, ka seal kes julgesid vastu hakata (nt Poola).
Suuri lausgenotsiide ja massilisi ümberasustamisi korraldati ikkagi aladel, mis olid NSVL osad juba 1920ndatest (valdavalt kodusõjas hõivatud) ja mis maailmas olid juba ammu unustatud (või mida peeti mugavaks unustada). Ühelgi 1939-edasi hõivatud alal taolisi asju ei toimunud, sõltumata sellest, kas hakati vastu või mitte.
Sõjas NSVL vastu 1939 sügisel poleks me halvemini esimenud kui soomlased. Mida oskasid soomlased, oskasime ka meie. Lihtsalt soomlased alustasid ettevalmistustega varem ja NSVL juhtkonna tegevus kinkis ka neile veidi aega. Meil istuti siin käte peal ja kui oli võimalus veits iseloomu näidata, siis toonane juhtkond otsustas pükse langetada.
Võibolla oli lihtsalt probleem selles, et toonane EW juhtkond, kes parimal juhul oli näinud vene elu tsaariajal, ei taibanud toona NSVL valitsenud blatnoikultuuri reegleid, nt "a slabõh bjut" ("nõrku pekstakse"). Kui sa vastu ei hakka, oledki "slab" ja peadki peksa saama.
Üks asi, millega taoline kroonuajalugu inimesi hirmutab, on see, et vot vastuhaku korral oleks olnud kaotused suuremad, rahvas oleks ära küüditatud, maha löödud jne. See tegelikult sarnaseid näiteid vaadates kinnitust ei leia.
Piiratud ulatuses "vaenuliku elemendi" küüditamist ja tapmist mõistagi tehti igal pool, aga ühelgi juhul 1939-1940 (aga ka peale 1944) hõivatud aladel mingit lausgenotsiidi ei juhtunud, ka seal kes julgesid vastu hakata (nt Poola).
Suuri lausgenotsiide ja massilisi ümberasustamisi korraldati ikkagi aladel, mis olid NSVL osad juba 1920ndatest (valdavalt kodusõjas hõivatud) ja mis maailmas olid juba ammu unustatud (või mida peeti mugavaks unustada). Ühelgi 1939-edasi hõivatud alal taolisi asju ei toimunud, sõltumata sellest, kas hakati vastu või mitte.
Sõjas NSVL vastu 1939 sügisel poleks me halvemini esimenud kui soomlased. Mida oskasid soomlased, oskasime ka meie. Lihtsalt soomlased alustasid ettevalmistustega varem ja NSVL juhtkonna tegevus kinkis ka neile veidi aega. Meil istuti siin käte peal ja kui oli võimalus veits iseloomu näidata, siis toonane juhtkond otsustas pükse langetada.
Võibolla oli lihtsalt probleem selles, et toonane EW juhtkond, kes parimal juhul oli näinud vene elu tsaariajal, ei taibanud toona NSVL valitsenud blatnoikultuuri reegleid, nt "a slabõh bjut" ("nõrku pekstakse"). Kui sa vastu ei hakka, oledki "slab" ja peadki peksa saama.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Jah, nagu Norra. Upputasid Blücherit ja siis natuke veel pauguttamist ja pärast seda alistusid Saksa võimule.Viiskümmend kirjutas:Hääletu alistumise ja kahurite väikese laskemoonavaru vahel on ju ikkagi veel rida käike, kasvõi hääleka alistumise võimalus?
-
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Hm, et mina olen siis nüüd kroonuajaloolane. Esiteks - ma ei ole üldse ajaloolane. Teiseks - seleta äkki lahti, kes on need "kroonuajaloolased" sinu arust Eestis? Mille järgi neid tuvastada saab?Kapten Trumm kirjutas: Lihtsalt see "mitte valmisolek" on saanud igasugu kroonuajaloo koolkondade lemmikoopuseks ja seepärast tekitabki teravaid reaktsioone (minul vähemalt).
Ajalooteadusega on siis asjad kehvasti, kui ta hakkab propagandaga tegelema - kui vene ametliku ajalookoolkonna narratiiviks on 1941 suve tohutu lüüasaamise õigustamine, näib meil selleks olevat 1939. a kapitulatsiooni õigustamine.
Seda tegelt ei peaks tegema.
Mina ütleks lihtsalt, et ise ajaloo teemat valdamata kukud sa usinasti teistmoodi seisukohti esitavaid inimesi sildistama. Kuigi hoopis ise esitad propagandatõdesi. Lihtsalt teistpidi propaganda tõdesi
Selle kohta on juba olemas (mitu) Talvesõja teemat. Jah, Soome ei olnud ka sõjaks valmis (Mannerheim astus vahetult enne Talvesõda ülemjuhataja ametikohalt tagasi, sest parlament ei kinnitanud tema relvastuse ostusoove ja valitsus tegi tema arust sõjaväe moderniseerimiseks liiga vähe). Aga ka ei - Soomel oli kindlasti nii mõneski mõttes varustust rohkem ja varustus mitmekülgsem. Aga - see on Soome Talvesõja teema. Mida neis erinevates teemades on tegelikult juba ka korduvalt arutatud.Kapten Trumm kirjutas: Soome polnud sõjamaterjalidega Talvesõja alguses kuigivõrd paremini varustatud kui meie olime. Ometi kuidagi nad hakkama said. Ja vastase kohta oli Soomes ja Eestis (aga ka muus maailmas) tarkust toona üsna samapalju - et selle kolossi võitlusvõime ei vasta ta suurusele, polnud toona teada.
Ja - ka Soome tegelikult ei tahtnud sõda. Lihtsalt Soomes oli veel demokraatia alles ning kõik protseduurid N Liidu ultimaatumi vastuvõtmiseks võtsid rohkem aega. Ja tegelikult on ajaloolased hinnanud, et Soome oleks ilmselt ka need ultimaatumi tingimused väikese porina saatel vastu võtnud. Lihtsalt N Liit ei viitsinud enam oodata. Lõpuks oli ühte väikest võidukat sõda ka vaja.
Ja ma ei tea küll, kus kohal see Eesti ajalooteadus propagandaga tegelema on hakanud. Sa ilmselt ei ole viimasel ajal ühtegi ajaloo-alast teost lugenud.
Ajalooliste protsesside lahtikirjutamine ja kirjeldamine ei ole kohe kuidagi propaganda.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Kroonuajalugu antud teemal on selgelt 1939 otsuste õigustamine ja Eesti vastupanuvõimaluste alahindamine.
Ma ise lihtsalt arvaksin, et seda ei peaks tegema.
Üldiselt oli toona vähe riike, kes "valmis" olid, väikeriigid kõige vähem muidugi.
Ka Wehrmachtile jättis ajalugu liiga vähe aega, põhimass tatsas jalgsi 25 km ööpäevas relvad moonaga turjal ja sõltus hobutranspordist nagu WWI ajal.
Moodsa mehhaniseeritud sõjapidamise kaanonite kohaselt polnud Wehrmacht üldse sõjaks valmis.
Ma ise lihtsalt arvaksin, et seda ei peaks tegema.
Üldiselt oli toona vähe riike, kes "valmis" olid, väikeriigid kõige vähem muidugi.
Ka Wehrmachtile jättis ajalugu liiga vähe aega, põhimass tatsas jalgsi 25 km ööpäevas relvad moonaga turjal ja sõltus hobutranspordist nagu WWI ajal.
Moodsa mehhaniseeritud sõjapidamise kaanonite kohaselt polnud Wehrmacht üldse sõjaks valmis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Ei, osad norrakad võitlesid oma lipu all (nagu ka poolakad) Suurbritannia relvajõudude alluvuses ja peale saksa kapitulatsiooni astus kuningas sirge seljaga sõjalaeva pardalt maale.herman30 kirjutas:Jah, nagu Norra. Upputasid Blücherit ja siis natuke veel pauguttamist ja pärast seda alistusid Saksa võimule.Viiskümmend kirjutas:Hääletu alistumise ja kahurite väikese laskemoonavaru vahel on ju ikkagi veel rida käike, kasvõi hääleka alistumise võimalus?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Alahindamise seisukohalt olen nõus. "Õigustamise" koha pealt mitte - ajalookäsitlus peab ikka tuginema allikate põhjal tuvastatud faktidele, mitte ideoloogilisele positsioonile, et millegi "õigustamine" on lubamatu.Kapten Trumm kirjutas:Kroonuajalugu antud teemal on selgelt 1939 otsuste õigustamine ja Eesti vastupanuvõimaluste alahindamine.
Ma ise lihtsalt arvaksin, et seda ei peaks tegema.
Ise ma muide ka arvan, et lõpptulemuses poleks vahet, aga suurt sitem poleks ka saanud - Mart Laari, Urmas Salo ja Leo Kunnase poolt avaldatu põhjal. ARVAN.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Viskan õhku veel ühe oleksoloogilise küsimuse, et siis vaikselt uttu taanduda 
Kunnas kirjutab, et Eesti oleks pidanud pärast Tartu langemist vaenlase poolt pakutud rahutingimused vastu võtma:
Tõenäoliselt oleks kapitulatsiooni hulka kuulunud oluliselt suurem territoriaalne loovutus kui 1944. aastal (võimalik, et lausa Emajõeni?). Edasi, kui Eesti oleks hiljem ikkagi NSVL-i poolt alla neelatud, on kahtlane, kas ENSV oleks taasühendatud alistumisel loovutatud territooriumiga. Kui ei, siis oleks see jäänud NSVL lagunemisel Venemaa külge nagu hiljem Petserimaa. Kui Eesti ei oleks NSVL poolt alla neelatud ja oleks jätkanud rahvademokraatiana, siis jällegi, kas loovutatud Lõuna-Eestis oleks moodustatud ENSV või Eesti ANSV? Karjala ei ole täpselt võrreldav, kuid siiski kardan, et pigem ANSV. Igatahes oleks selles NSVL lagunemiseni venelaste osakaal järsult kasvanud nii eestlaste lahkumise tõttu Eesti DV-sse kui venelaste migratsiooni tõttu - sama protsess, mis väiksemal skaalal on tühjendanud teisele poole piiri jäänud Setumaa setudest. ANSV oleks jäänud edaspidi Venemaa külge, ENSV-st saanud midagi Moldova taolist.
Minu arust üks väga reaalne asi, mis oleks võinud palju sitemini minna kui hääletult alistumise tulemusel.

Kunnas kirjutab, et Eesti oleks pidanud pärast Tartu langemist vaenlase poolt pakutud rahutingimused vastu võtma:
https://epl.delfi.ee/arvamus/leo-kunnas ... d=51159967Sõja saatus oleks otsustatud Lõunarindel. Vaenlane oleks suutnud Kagu-Eesti vallutada ning lahingutega Suure-Emajõe – Väike-Emajõe joonele välja jõuda halvimal juhul kolmandal, parimal juhul kümnendal sõjanädalal. Tartu langemine ja rinde läbimurdmine Suurel-Emajõel oleks olnud murdepunktiks, mil Eesti oleks olnud tõenäoliselt sunnitud rahu paluma ning Nõukogude poole esitatud rahutingimused vastu võtma.
Tõenäoliselt oleks kapitulatsiooni hulka kuulunud oluliselt suurem territoriaalne loovutus kui 1944. aastal (võimalik, et lausa Emajõeni?). Edasi, kui Eesti oleks hiljem ikkagi NSVL-i poolt alla neelatud, on kahtlane, kas ENSV oleks taasühendatud alistumisel loovutatud territooriumiga. Kui ei, siis oleks see jäänud NSVL lagunemisel Venemaa külge nagu hiljem Petserimaa. Kui Eesti ei oleks NSVL poolt alla neelatud ja oleks jätkanud rahvademokraatiana, siis jällegi, kas loovutatud Lõuna-Eestis oleks moodustatud ENSV või Eesti ANSV? Karjala ei ole täpselt võrreldav, kuid siiski kardan, et pigem ANSV. Igatahes oleks selles NSVL lagunemiseni venelaste osakaal järsult kasvanud nii eestlaste lahkumise tõttu Eesti DV-sse kui venelaste migratsiooni tõttu - sama protsess, mis väiksemal skaalal on tühjendanud teisele poole piiri jäänud Setumaa setudest. ANSV oleks jäänud edaspidi Venemaa külge, ENSV-st saanud midagi Moldova taolist.
Minu arust üks väga reaalne asi, mis oleks võinud palju sitemini minna kui hääletult alistumise tulemusel.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Mina aga jäin mõtlema toodud arvude üle - iga päev 150-200 surnut, palju see siis haavatute arvuks teeks, 3x rohkem?
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Nii suured loovutused ei ole tõenäolised, kaotatud oleks ikkagi "kodusõjas hõivatud Vene alad" ja võib olla ka Kirde-Eestist midagi (analoogiliselt Tartu rahu piiriettepanekutega). See on jälle ainult minu arvamus, kontrollida takkajärgi võimalust ei ole. Ainuke juhus, kus vormiliselt iseseisvast riigist sai oblast, oli Tuva Rahvavabariik, aga enamus maailmast vist isegi ei teadnud selle olemasolust, päris riigiks pidamisest rääkimata. Suur saavutus oleks olnud, kui oleks õnnestunud vältida ENSV staatust, aga selleks oleks pidanud midagi tegema. Eesti praegused saavutused ei tulene mitte Eesti Vabariigi järjepidevusest vaid säilinud mälust ja traditsioonidest, mis võimaldas teistest edukamalt startida. Aga Leedu sai vist tänu NSV-le hoopis parema riigi ja Poola sai pärast sõda hoopis toreda rahvusriigi. Kõik ei ole nii ühene, aga Eestil läks küll igatpidi halvasti - rahvastikukadu, territooriumikadu ja sõdida sai ka veel mitme võõra riigi eest.
Viimati muutis Jaanus2, 26 Mai, 2020 10:22, muudetud 1 kord kokku.
Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
Poola nihutati läände, st. sai Saksamaa arvelt territooriumi juurde, kus varem teps mitte valdavalt poolakad ei elanud. Eestil õnnestus territooriumi mõttes ennast 20. sajandist siiski suhteliselt õnnelikult läbi vedada.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline