kriban...
panin siis käigu sisse ja veeretasin pealiku koju lõunale, ise põnevusega ootan et ehk räägib ka minu tulevikust, kokkulepitud töö oli ju tehtud, polkovnik oli ellu jäänud tänu minule, kuigi jah ta alles lennukis aga kui sellega miski jama siis minu süüd seal ei ole, vist

. pealik vaikis sunnik, eks hambavaluga suurt rääkimise tuju ei ole. parkisin auto paraadna ette puude vilusse ja jäin molutama. pealikul oli kombeks et sel ajal kui tema lõunatab siis auto seisab koguaeg paraadna ees puude vilus, kuskile minna ei tohtinud; kui ta just ise mingit eriülesannet ei andnud et lõuna ajal kuskilt midagi tuua või kedagi kuskile viia, et mõni teine ohve kes pealikuga küüti sai linna vaja koju visata jne. igatahes omapäi hulkuma minna ei tohtinud, isegi leiva järgi mitte, autojuht läks sööma alles siis kui väeossa tagasi laekuti, aga see oligi kõige parem aeg sööklas toimetada, lõuna läbi ja lauad ka koristatud, ei mingit saginat kui "härrased autojuhid" lõunatavad a la carte

! pealiku lõuna kestis mingi 1,5h tavaliselt, pikutad-magad-ristsõnad jne. täitsa tavaline oli et viskasid tahaistmele magama ja alles pealik äratas sind üles

, aga siis ta sind kohe rooli ei lubanud vaid käskis väljas üks suits teha ja üles ärgata, aga selle rutiiniga sain alles hiljem tuttavaks! seekord oli asi muidugi tukkumisest kaugel , teadmatus tekitas stressi , kirjutasin hoopis kodustele kirja et minu teenistus läheb ikka ainult ülesmäge, et hetkel sõidan juba willisega ja vean kõrgeid ülemusi, et minu pärast ei maksa muretseda jne. kobib siis pealik paraadnast välja, näojärgi otsustades oli hambavalu kergelt järgi andnud, aga mitte lõplikult veel, igaks juhuks autot kohe käima ei pannud, et äkitselt tahab jälle miskit hingelt ära rääkida, frantzus ju hea kuulaja

. mul oli õigus, pealik istus autosse, küsis kas mul suitsu on, pakkusin talle Astra suitsu, saatis mind pikalt ja ütles et willises peab alati olema välismaa suitsu üks pakk tema jaoks

ütlesin et polkovnik küll tubakat ei tahtnud, aga mul on oma varudest ka välismaa suitsu pakkuda

. pakkusin talle siis filtriga suitsu ja tikutoosi, pani suitsu põlema, kuigi ta ei suitsetanud, väga harva kui närvid krussis

, pistis pooliku paki istmekatte seljatoe taskusse ja ütles et siin peab alati valvesuitsupakk olema koos tikutoosiga, krt aru ma ei saanud et miks ta seda mulle räägib

. ja hakkas monoloogi pidama: et krt saaks see vana kõbi juba kindrali pagunid peale ja rahuneks maha; või mingu hoopis pinsile ära

. sai frantzus muidugi kohe aru kellest jutt, ja julgesin küsida et miks polkovnik veel kindral ei ole, et igati käre vend ja autondusest jagab ka veits, et frantzus oleks ikka abiks kui kindralit vaja vedada

, ise hoidsin oma pea koos panamaga tema haardeulatusest väljas, st et tegin kah suitsu ukse vahel, ta ise pakkus mulle mu oma pakist

. seletas siis seda teemat veits, ma ei tea miks just minule, aga ju siis tahtis

. et polkovniku paberid tiirlevad juba aasta Moskvas ministeeriumis, et praegu on kriitiline moment; kuna ta on ammu juba üle teeninud siis on ainult kaks varianti: kas saab kindraliks ja jätkab teenistust või saadetakse pidulikult erru polkovnikuna, et see olevat nüüd paari kuu küsimus, ja selle pärast see polkovnik lahmibki igas suunas, et tegelikult ta nii siga mees ei ole kui välja paistab. ja lõpuks ütles et see jutt jääb siia autosse, ja nüüd sõidame juuksurisse! vaatasin siis peeglist oma soengut ja pealiku oma, jõudsin järeldusele et temal olid vist probleemid soenguga polkovniku arvates

. juhatas siis mind linna parima juuksuri salongi ette, ja käskis oodata, aga ma olin juba fikseerinud ära et ca 50m kaugusel tossab välipagari ahi ja küsisin luba et kas võin sealt vahepeal läbi astuda ja mõned leivakesed võtta, lahkelt isegi lubati

. leivakestega ma äri ei teinud, müüsin väeosas omahinnaga, kes ees see mees, saatsin ainult sõna laiali et frantzus pakub sooja leiba; aga respecti korjasid selle tegevusega ikka ropult. jõudis duhh enne vanakest siis sai duhh selle leiva, ja kuna leib oli meil püha asi siis vanake seda duhhi käest ära ei võtnud, pigem tapeldi frantzusiga et miks talle esmajärjekorras ei pakutud, vähemalt minu toodud leivakestega oli kord majas, ja seda teemat ma jälgisin, kuulasin duhhe üle et kas keegi neile mitte liiga pole teinud ja leivakese ära võtnud, samas ma polnud veel aastatki teeninud aga asi toimis . olin suht monopoolses seisundis ja kehtestasin omad reeglid oma toodud leivakestele. tuleb siis pealik salongist välja ja lõhnab nagu roosiaed

( ja seda juuksuri-preilit sai frantzus ikka vedada hiljem erinevatesse kämpingutesse-hostelitesse ikka piisavalt, pealiku käsul

). istub siis pealik autosse ja käsk väeossa kimada, frantzusil muidugi ärevus sees et mis ikka temast saab

. ruleerisin staabi ette, pealik astub välja ja andis mulle ka käsu, et auto staabi ette parklasse ja autovõtmed-dokud teh-tsasti kabineti lauale starlei kätte. ja istmekatted tema autosse tagasi panna; küsisin siis igaks juhuks et kas võin oma suitsupaki ikka istmetaskust ära võtta

; sain vägeva sõimu osaliseks

. noh sain aru et mooramaamees on oma töö teinud ja nüüd saab mooramamees minna, krt aga tulevik ikka teadmata? viisin siis võtmed teh-tsasti kabinetti ja viskasin võtmed lauale, ütlesin veel starleile et see on sitt auto, pealikule ei meeldi, ja lasin staabist jalga. käisin söömas ära ja siis kobisin auto-parki aega veetma; seal meil oma varjualune ehitatud mis maskeerimisvõrguga kaetud, seal oli hea rahulik toimetada, tagusime kaarte ja praadisime kardulaid jne., ohved sealkandis ei töllerdanud

.