Kaadrimuudatused

[Mudakoon]

Eerik Heldna asus kaitseväkke "julgeolekunõunikuks" 2018 novembris ja tänastest uudistest loen , et juba on MTA tolliosakonna juhataja . Pani korraks põlve maha ja sööstis
kohe edasi....

[Kapten Trumm]

Küsimus on ju konkreetne - milline kindral ei vääri/vaja oma auastet? Kui vastad sellele, siis saame aruteluga edasi minna.

Küsimus on ju laetud, st demagoogiavõtmes. Seepeale võiks küsida, et kus riigis veel (peale Balti riikide) juhitakse diviis+ suurust sõjalist struktuuri 11-12 kindraliga?

[nimetu]

Küsimus on ju laetud, st demagoogiavõtmes. Seepeale võiks küsida, et kus riigis veel (peale Balti riikide) juhitakse diviis+ suurust sõjalist struktuuri 11-12 kindraliga?

Ära häma, vaid vasta.

[Leo]

See Eerik Heldna söösthüpe kaitseväe kaudu tolliametisse on tõesti natuke kummaline, sest üldiselt peetakse normaalseks ühes kohas teenida 3-5 aastat, kuid ilmselt on selle taga puhtalt inimlikud põhjused, härrat ja tema täpseid tööülesandeid tundmata võin esitada hüpoteesi, et KVs oli peamiselt analüüside lugemine ja raportite kirjutamine, kuid tolliametis saab natuke rohkem sisulist tööd teha ja ehk makstakse mõnisada € rohkem palka ka.

Kui lähtuda EKJ kõrgemate ohvitseride arvu puhul RA ja SA struktuuridest, siis peaks kokku olema maksimaalselt 5 kindrali kohta, ehk kaitseväe juhataja - peastaabi ülem - KL ülem - 1. brigaadi ülem ja 2. brigaadi ülem, kusjuures viimased 3 brigaadikindralid. Erandkorras 1-2 krapsakamat koloneli ajutiselt välisteenistuse ajaks brigaadikindraliks. Tegelikult on suhteliselt rumal arvata, et ainult pagunid ja CV tekitavad liitlastes mingi erilise tunde, tegelikult oskavad kõik tänapäeval guugeldada ja see bluff nähakse kiiresti.

[URR]

Tegelikult on suhteliselt rumal arvata, et ainult pagunid ja CV tekitavad liitlastes mingi erilise tunde, tegelikult oskavad kõik tänapäeval guugeldada ja see bluff nähakse kiiresti.

Esmamulje on ka oluline. Kõigepealt vaatad ikka, mis värvi vorm sõjaväelasel seljas on ja mis tal küljes ripub. Enamikus riikides ja sõjavägedes on hieararhiad märksa jäigemad kui Eestis. Liiga madalas auastmes saadiku saatmist võidakse isegi solvanguks pidada. Me ju ei saadaks Saudi-Araabiasse naissoost diplomaati, olgu ta nii hea kui tahes?

Trummile pataljonidest
Kõigi tarkuste ema vikipeedia (https://en.wikipedia.org/wiki/Battalion#Tank_battalion) annab Nõukogude Liidu 1980ndate aastate tankipataljoni isikoosseisuks 135 nägu. Motoriseeritud jalaväe pataljonis oli 497-525. Vahe on pea neljakordne. Motoriseeritud jalaväe kompanii (roodu) suuruseks on antud 110. Õhuväe vastet ei oska mina enam välja arvutada. Kolonelleitnant peaks juhtima flying wingi, milles on 3-4 squadronit, igaühes 12-24 lennukit. 36-192 meest?
Sama suurusjärk?

[nimetu]

iis peaks kokku olema maksimaalselt 5 kindrali kohta, ehk kaitseväe juhataja - peastaabi ülem - KL ülem - 1. brigaadi ülem ja 2. brigaadi ülem, kusjuures viimased 3 brigaadikindralid. Erandkorras 1-2 krapsakamat koloneli ajutiselt välisteenistuse ajaks brigaadikindraliks.

Aga KVJ, PSÜ ja KLÜ asetäitjad? Vähemalt KVJ asetäitjalt eeldaks kindrali auastet.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

PALMI kiiret ülendamist ma toona ette ei näinud (MÕTSa hilisemat kindralikssaamist ka mitte).
Suht ilmne on aga, et kindraliks kerkivad(ki) praegu HEREMi sõbrad RKA Kaitsekolledži esimesest lennust aastatel 1992-96 - nagu PALM & MÕTS..

Borja on tuntud oma lihtsustamiste ja üldistamistega, kuid see ületab nii hea maitse piiri kui ka vaatab mööda faktidest. Paralleelreaalsus nii-öelda. Üheltpoolt süüdistatakse KVJ-t nepotismis ja teisalt jäetakse brig-kin Mõtsa ja minu tagasihoidlikust isikust mulje, kui mõttetutest tossidest, kelle ainus teene oli teenida lühikest aega kõrvu tulevase KVJ-ga. Masendav.

..otse haiglaslik ülereageerimine PALMi poolt // ja millised sõnad - "nepotism"
Üks kindral võiks ennast rohkem talitseda...

Seda enam, et isegi foorumi ainus(?) naine sai suurepäraselt pihta, mida ma oma postis tegelikult väljendasin

Kah asi, mille peale vihastuda. Mulle kui kõrvalseisjale tundub protsess pigem tippjuhi poolt oma meeskonna koostamisena. Juht valib oma meeskonda eelkõige need inimesed, kes jagavad tema eesmärke, püüdlusi ja väärtusi..

[Kapten Trumm]

Kui lähtuda EKJ kõrgemate ohvitseride arvu puhul RA ja SA struktuuridest, siis peaks kokku olema maksimaalselt 5 kindrali kohta, ehk kaitseväe juhataja - peastaabi ülem - KL ülem - 1. brigaadi ülem ja 2. brigaadi ülem, kusjuures viimased 3 brigaadikindralid. Erandkorras 1-2 krapsakamat koloneli ajutiselt välisteenistuse ajaks brigaadikindraliks. Tegelikult on suhteliselt rumal arvata, et ainult pagunid ja CV tekitavad liitlastes mingi erilise tunde, tegelikult oskavad kõik tänapäeval guugeldada ja see bluff nähakse kiiresti.

No vot, minu mõttekäik jõudis ka umbes sinnamaani.
Seda arvan ma ka, et enamus liitlasriikide kindralitest on küllalt haritud, oskamaks lugeda ja natuke arvutada.

[Veiko Palm]

..otse haiglaslik ülereageerimine PALMi poolt // ja millised sõnad - "nepotism"
Üks kindral võiks ennast rohkem talitseda...

Palun õrnahingelise Borja ees südamest vabandust (inimkeskne käitumine, eksole), kuid ma mõtlen, et mis maailmas Sa ikkagi elad? Minu avaldus oli haiglane ülereageerimine?!?

PS. Nepotism, ehk onupojapoliitika.

PPS. Eemaldasin (enesetsensuur?) oma praegusest postitusest isikliku torke Borja suunas.

[Veiko Palm]

Aga Borjale siiski ka sisuliselt täpsustav küsimus - et mida Sa mõtlesid nende esindusmeeste-kindralite ja mesilaste-vanemohvitseride postitusega? Ning ka sellega, et vanemohvitseride kohtasid keegi mehitama ei kipu?

[Veiko Palm]

... tekib täiesti õigustatult loogiline küsimus, et kas see rahvusvahelistes organisatsioonides teenivate valdavalt vanemohvitseride kompanii on ikkagi õigustatud? Äkki tõmbaks sealt ka rühma võrra koomale ja kindlasti sääst oleks oluliselt suurem ja saaks oluliselt rohkem spordi-instruktoreid?

Küsimust tegelikult ei ole. Hästi lihtsustatult öeldes, kui me tahame, et teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid tegeleksid meiega, siis meie peame tegelema nendega.

Otseselt sõjalise planeerimisega Eesti suunal tegelevad SHAPE, Brunssumi ühendväejuhatus ning sealt edasi VJTF, "domeenide" kaupa maaväes Kirdekorpus ja Põhjadiviis (ja VJTF maaväeosavägi), teistes väeliikides (õhuvägi, luure, merevägi, erioperatsioonid, logistika) oma väejuhatused ja staabid. Kui meie tahame, et A. neil staapidel ja üksustel oleks jõudu tegeleda Eestiga, ja B. neis staapides oleks arusaam, milline operatsioonikeskkond Eestis on, peame me sinna panustama.

Heade liitlassuhete hoidmiseks peame lähetame eri riikide ja teatud rahvusvaheliste organisatsioonide juurde ka atašeesid.

Me teeme pidevalt tööd, et inimeste hulka hoida võimalikult optimaalsena, kuid lihtlabaselt 30-40 inimeseline vähendamine ei ole võimalik. Suurendamine küll. Meie praeguse suhteliselt napi esindatusega jääb palju tegemata.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga Borjale siiski ka sisuliselt täpsustav küsimus - et mida Sa mõtlesid nende esindusmeeste-kindralite ja mesilaste-vanemohvitseride postitusega? Ning ka sellega, et vanemohvitseride kohtasid keegi mehitama ei kipu?

Sa said suurepäraselt kõigest aru - ja mix sa neid küsimusi siin praegu välja mõtled, mina näit aru ei saa (mind tegelt väga ei huvita ka, eks)

Lolllihtsad käibetõed siis (foorumile - mitte sulle, PALM):

-- kindralid ei olegi töötegijad, vaid on esindusisikud
-- kui mõnele kindralile meeldib ennast töötegijaks mõelda, siis (minugi pärast) andku minna
-- kõigi staapide põhiline analüütiline töö tehakse ära staabikolledži koolitet vanemohvitseride poolt - kes on kol-ltn/mjr auastmes
-- anglosaksi sõjaline koolkond ei pea ka täiskoloneli enam staabiohvitseriks - sest tema asi on koordineerida projektijuhtidest staabiohvitseride tööd // olla ülem
-- ja ammugi ei ole staabiohvitser üks nooremohvitser - tema roll staabis ongi vaid rutiinsete ülesannete täitmine
-- staabikolledži koolitet vanemohvitseridest on alati puudus - oli eile, on täna ja on ka homme (kehtib ka eesti staapide kohta muideks)
-- muidugi on ka neid staabitöömesilaste kohti, mida ühes NATO staabis tahavad korraga mitu maad aga see on pigem erandiks - ootamatult "tühjaks jäävad" // pikemat aega mehitamata seisvad töömesilase kohad ühes NATO staabis ongi pigem halvaks reegliks
-- samas kindralikohtade täitmisega ühes tublis NATO staabis üldiselt probleemi pole - raffuslikust teenistusest "ülejäänud" kindraleid on üldjuhul küllaga
-- ja kui mõni väikeriik (näit Eesti) ongi end "nurka planeerinud" ega suuda hetkel oma kindralikohta mõnes NATO staabis roteerida, leidub üldjuhul väga ruttu mõne suurema riigi "vaba kindral" sinna kohale

[nimetu]

-- kindralid ei olegi töötegijad, vaid on esindusisikud

Khm. See väide vajab küll kvalifitseerimist.
Et esindusisikud ei teegi tööd?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..ikka teevad - "esindusisiku" tööd teevadki...

Lihtsalt meil PALMiga näikse krd erinev arusaam "staabitööst".. aint mina ei süüdista teda sealjuures kõiksugu surmapattudes

[URR]

Kui lähtuda EKJ kõrgemate ohvitseride arvu puhul RA ja SA struktuuridest, siis peaks kokku olema maksimaalselt 5 kindrali kohta, ehk kaitseväe juhataja - peastaabi ülem - KL ülem - 1. brigaadi ülem ja 2. brigaadi ülem, kusjuures viimased 3 brigaadikindralid. Erandkorras 1-2 krapsakamat koloneli ajutiselt välisteenistuse ajaks brigaadikindraliks. Tegelikult on suhteliselt rumal arvata, et ainult pagunid ja CV tekitavad liitlastes mingi erilise tunde, tegelikult oskavad kõik tänapäeval guugeldada ja see bluff nähakse kiiresti.

No vot, minu mõttekäik jõudis ka umbes sinnamaani.
Seda arvan ma ka, et enamus liitlasriikide kindralitest on küllalt haritud, oskamaks lugeda ja natuke arvutada.

Peastaabi ülem seletas sõjaliste esindajate otstarbe ära. Ma võtan siis äraneetud väeliigid ja -juhatused ette. Näite varal.
Teeme mereväe ülema ametikohast mereväekapteni ametikoha. Ilmselgelt ei saa siis laevastiku ja mereväebaasi ülemad olla enam kui kaptenleitnandid, mereväekooli, staabi osakondade jne ülemad mitte enam kui kaptenmajorid ja staabiohvitserid mitte enam kui vanemleitnandid. Midame siis saavutame?
Mõningase palgakokkuhoiu. Summat ei oska välja arvutada, aga spordirühm maksab ilmselt rohkem.
Kaptenmajorist mereväekooli, N3 või mõni muu ülema sõnal on välismaa mereväekaptenitest ja admiralidest kolleegidega asju ajades praegusega võrreldes vähem mõju. Siseriiklikult kehtib sama.
Väiksem mõju tuleneb muuhulgas objektiivsetest põhjustest. Mereväeohvitserid lähevad varasemast varem reservi (sest "sundpensioni aeg" tuleb varem peale ja kuna kaptenmajorist kõrgemale tõusta on sisuliselt võimatu, pole ka motivatsiooni) ja neil on seetõttu vähem kogemusi.
Joint tasemele jõuab praegusest vähem mereväeohvitsere ja mereväelist teadlikkust on selle võrra vähem.
Teenistus mereväes muutub vähematraktiivsemaks, sest karjäärivõimalused on maaväega võrreldes kehvemad.

Ma saan aru, et need arengud paneks Borja rõõmust käsi plaksutama, aga Eesti riigi jaoks tähendaks see kokkuvõttes meresõjalise teadmise, kogemuse ja mõju vähenemist. Kas lisaks kadedusele ja mõningasele kokkuhoiule on veel mõni positiivne argument? Me oleme selle aja läbi teinud, kus kõigil ametikohtadel olidki nooremleitnandid. Väga ebamugav oli.

Mereväe ülem ei juhi nelja laeva, seda teeb laevastiku ülem. Mereväe ülem juhib väeliiki. Me võime ju mere(või muu)domeeni olematuks mõelda, aga reaalses maailmas see ära ei kao. Sellepärast on vaja, et keegi seal toimuvast aru saaks, tegevust planeeriks ja tegutseks. Kuni peastaap seda enda peale ei võta, peavad seda tegema väeliigid. Selleks nad loodud ongi. Isegi kui endal reaalset jõudu napib (see on, muide, valikute küsimus) on suur vahe, kas öelda liitlaste plaanides oma sõna sekka või lasta neil lihtsalt juhtuda.