Kaitseliidu sõidukid

[Kapten Trumm]

Eks küsimuse vastus sõltub sellest, kuidas neid viimastel kasutusaastatel hoitakse.
BTRde pealt tehti kunagi sellist kokkuhoidu, et mõnel (saaled ringi käind) masinal eemaldati karteripõhjast mootoriõli pahtlilabidaga kraapides, no oli ikka suur kokkuhoid tõesti mõnikümmend eurot Kamazi õlile ja mõni euro õlifiltrile......tahaks loota, et taolised ajad on jäädavalt möödas.

Et mõne maleva kaader võtab endale vabatahtlikult taolised masinad ilma eelarve tunduva suurendamiseta, on nats kahtlane.
Kokkhoid (võrreldes tänase ülalpidamise kuludega) saab olla järgnevatest allikatest
1. vabatahtlike "tasuta" töö
2. masinate tagasihoidlik kasutus (5 õppust aastas pole igapäevane väljaõpe)
3. kohalikud nupumehed leiutavad kindlasti asju, mille abil vältida Soomest kallite originaalvaruosade ostmist (BTR-il see igatahes oli võimalik). Vanemate raskeveokide puhul on taoline leiutamine üsna levinud, sest paljusid osi pole enam saadagi, aga töö tahab tegemist.

[Martin Herem]

Kahjuks ei saa ei mina ega Trumm statistikaga tõestada oma väiteid.
Minule on aga jäänud mulje, et KLi poolt ettevalmistatavate Maakaitseüksuste autopark sai korda siis, kui selle hooldusele pandi ülejäänud KVga võrdne hulk raha ja kasutati eraettevõtteid.
Mina ei tea kui palju BTRe on KLis täna töökorras ja mis see maksab. Kuid ma tean, et kõigi mitte SA üksuste jaoks hangitud-kingitud-saadud-jne transpordivahendite hoolduseks on keelatud riigi raha kulutamine.
Lihtsamalt öeldes:
Riigilt saadud tehnika sai korda alles siis kui pandi kõvasti raha.
Kogu muu tehnika hooldus püsibki vabatahtlikel, kui maleva pealik just maleva vahendeid ei pane. Riigilt saadud raha selleks aga kasutada ei tohi.

[TangoViktor]

Ma tunnen, et pean pean avaldama arvamust ning pigem kaldun Heremi poole. Meie rühm hooldab samamoodi oma masinaid ise, teostab elementaarse ülevaatuse, AJ veenduvad, et vedelikud on olemas, vahetame rehve, kui on vaja, õlitame ja peseme. Aga seal ka lõppeb meie pädevuspiir. Keretöid me ei teosta omast vabast ajast ja tahtest, va mingid pinnarooste eemaldused ja siis uus värv peale.
Pean nõustuma sellega, et kui Kaitse eelarves on rida - sõidukite remont ja hooldus ning selle jaoks on X summa, siis see tuleb kõik ühest samast rahakotist, vahet ei ole, kas sõiduk on KV või KL nimekirjas. Pealegi, tegelikult on minu arust jällegi probleem selles, et masinad seisavad KL kasutuses niisama. Olugi, et me hooldame oma rühma sõidukeid, hakkavad nad ikkagi väljastpoolt roostetama, elektroonika ei pruugi töötada korralikult jne.

Niiet nii äge mõte kui see ka ei tundu, et KL võiks pasidega ringi vurada, siis kahjuks on see veits utoopiline, vahet ei ole kui suur on motivatsioon, puhtast tahtest ju keretöid ei tee.

[Chupacabra]

Kas seoses uue KL doktriiniga väheneb ka masinate vajadus KLis?
Kui palju kallim on ülal pidada soomukit võrreldes veokaga?
Juhul kui vajalike masinate hulk väheneb, siis peaks saama sama raha eest paremaid masinaid ülal pidada...?

[Kapten Trumm]

Minule on aga jäänud mulje, et KLi poolt ettevalmistatavate Maakaitseüksuste autopark sai korda siis, kui selle hooldusele pandi ülejäänud KVga võrdne hulk raha ja kasutati eraettevõtteid.

Ilma nende liigutusteta ei võimaldanudki malevate eelarves sisalduv sõidukite rida muud kui osta kütust ja pisikest pudi-padi. Sõideti ringi praguliste, autole 70ndate lõpus tehasest pandud rehvidega, sest rehvide vahetamiseks kampaaniakorras oleks jäänud diisel õppusteks ostmata. Veoauto üks rehvijooks koos montaaziga on rahulikult 2000 eurot auto kohta.

Et siin polnud küse selles, et vabatahtlikult muterdasid kehvasti, vaid kui osi pole ja osta ei jaksa, siis ei saagi ta muud teha, kui panna logisevasse kohta veits tavotti ja nühkida lapiga puhtaks. Teatud tööd nõuavad ka riistu ja seadmeid, mida malevas pole.

Raha iseenesest ei lahenda probleeme lõpuni. Olen ära näinud Hollandi DAF-id, mis tulid 4000 eurot tükis nagu nad seal platsil vedelesid ja 2013 paiku tulnud Saksa Mercedesed, mis tulid 20 000 tükist sakslaste poolt ära tehtuna. Mercedesed olid kindlasti murevabamad, kuid mitte täiesti. Näiteks ebamugavad tööd olid jäetud ikka tegemata, näiteks kütusepaagid seestpoolt konservandist puhtaks pesemata. Kui autosid kasutamata hakati, siis leotas diiselkütus selle jura paagist ja torudest lahti ja teede ääres on loendamatuid kordi filtreid puhastatud ja torusid läbi puhutud. Sellisel juhul sõltub edukus peamiselt tellija poolsest kontrollist ja asjatundlikkusest.

[nimetu]

vaid kui osi pole ja osta ei jaksa

No aga mida akf-id sulle siis selgeks teha on üritanud...

[Lemet]

Vahe tuleb sisse summade suuruses. Puust ja punaseks- palju maksaks BTRi mootor koos vahetusega EKVs ja palju KL. Karta on, et vahe tuleb kordades...

[Martin Herem]

Minul ei ole arveid ette näidata, seepärast ei saa ma Lemetiga vaielda. Küll aga saan küsida: too numbrid!
Ma saan aru, et vabatahtlikud teevad osa töö ära "tasuta", kuid kogu masinapargi korrashoiule kuluvat raha hinnates, ei lähe KLis oluliselt midagi odavamalt.
Ja malevates olen ka mina käinud. Kõigis. Ma olen rääkinud tehnika hooldusest. Pilt ei ole selline, et vabatahtlikud teevad asja palju odavamalt kui KVs. Suuremate tööde puhul on probleemiks nii varuosad, kui ka tööde koht ja töövahendid.

BTRide teemat on siin ka juba vist kümneid kordi lahatud.
Vabathtlike töö ja liikmete annetuste abil saab masina ju liikuma. Aga kui masin ootamatult remonti vajab, siis ei ole kohe saada a)varuosi, b)vabatahtlike remondimehi, c)tööde rahastajat. Reeglina ei saa sellist "erilist" masinat asendada ning remontki võtab rohkem aega kui standartmasinal.
Üksuse juhtimispunkt BTRil tundub ju parem kui konteineris aga kui BTR mingil põhjusel ei liigu, siis katsu tema külge kinnitatud vahendid uuele liikuvale vahendile saada ...

Odavatest lahendustest veel. Pakkusin kaks aastat tagasi välja, et KV ja KL võtaks omale praktikante tehnika hoolduseks. Siin võin ka mina öelda, et miinimum palga ja tasuta toidu eest võivad nii esimese kui teise aasta praktikandid väga palju ära teha. Mitte keerulisemaid töid, vaid lihtsamaid ja töömahukamaid, hoides nii ära suuremad probleemid.
Mitu praktikanti meil tööle on võetud?

[Lemet]

Minul ei ole arveid ette näidata, seepärast ei saa ma Lemetiga vaielda.

Aga ega siin polegi ju midagi vaielda. Kõige lihtsam võrdlus on mul lähiminevikust- 75 000 hooldus firmaesinduses pluss kojameeste vahetus- 330 raha. Sama töö ise tehes- 5-liitrine õlikanku pluss filter pluss targa näoga auto ümber tatsamine pluss kojameeste vahetus- no ei tule mingi vindiga üle saja raha kokku. Kusjuures kvaliteedis poleks mingit tagasiandmist, pigem vastupidi- peale mõningaid katseid firmaesinduses mind odavalt lolliks teha (stiilis see auto tuleb kohe siia jätta sest turbo mutter jookseb kohe klappidesse ja me peame tehasest uue tellima ja see maksab ainult 2000 juurikat) ei võta ma nende toimetamisi väga tõsiselt.

[Veiko Palm]

Millegipärast on siin kõlama jäänud mõte, et KOGU kaitseväe tehnika hooldatakse/remonditakse mingise imetabase "täisteenusliisinguga". Mida iganes see siis tähendaks.

Ei vasta tõele. Praktiliselt kogu hooldus ja suur osa remondist (ka suuremad tööd) tehakse ikkagi kaitseväe oma jõududega. Ma ei tea, miks ja mille põhjal Trumm vastupidist väidab.

[davidsoniharald]

Kogu teema kipub jälle uuele ringile minema. Arvata võib palju aga kui numbreid Excelisse lõpuks taguma hakata, siis tuleb välja, et ainus sääst "isetehtud tasuta" versus töökojas tehtud "kalli raha eest" tuleb mehaaniku tunnihinna vahe + firma kasumi marginaal. Ka tasuta tööd tegeval inimesel on vaja töökoda (talvel külmaga õues ei tee ju), tööriistu (näpuga ei keera ju), kuluosasid (õli vahetamine käiguastist mootorisse ja mootorist käigukasti annab lühikese efekti), spetstööriistu (oi kui kallid need veel on!), oskusteavet (PASI manuaali juba netist ei leia ma kardan). Seda kõike aga ei ole vabatahtlik omast taskust juba nõus kinni maksma.

Ma olen ka tasuta hobimehaanik ja ostsin endale odava hobiauto 200 euriga. Viis aastat hiljem on arve umbes 15k euri juures ilma oma aega arvestamata, sest mul oli vaja garaaži kus tööd teha, tööriistu millega tööd teha, kuluosasid mida autole külge keerata, arvutit töökotta, millega varuosasid tellida ja manuaale vaadata jne... Aga töö on tasuta ja suurepärane stressi leevendus argipäevast. Puhas hobi mille ma olen kõik nõus kinni maksma. Samasuguse korras auto oleks saanud nii 8 tuhandega.

[Kapten Trumm]

Kas sa selle 200 eurose auto teemal teoretiseerid/fantaseerid niisama või on mingi praktiline näide ka kuua?
Näide on iseenesest piisavalt lollakas, et seda tõsiselt võtta.

[davidsoniharald]

Kas sa selle 200 eurose auto teemal teuretiseerid niisama või on mingi praktiline näide ka kuua?
Näide on iseenesest piisavalt lollakas, et seda tõsiselt võtta.

See oligi praktiline näide.

Kirjuta mulle PASI hooldus/remont lahti. Teed keset parklat paljakäsi?

[Kapten Trumm]

Miks keset parklat paljakäsi, vastavad, vähemalt kanaliga töökojad on igas väeosas ja igas malevas olemas.

200 eurot maksvat autot üles ehitama hakata on kas väga rumal või utreeritud/pastakast imetud näide.
Isegi vähe puretud ja mittesõitev mosse, mida ma viimati soetasin, nõudis 500 euroraha lauale panekut.

Et sulle ei tekiks ainetut fantaasiat, et ma ei tea, millest räägin, siis mul on erinevaid autosid majapidamises kokku 8 ja harva tuleb ette vajadust midagi raha eest teha. Mõnikord rehvide vahetamist ehk.

[davidsoniharald]

Miks keset parklat paljakäsi, vastavad, vähemalt kanaliga töökojad on igas väeosas ja igas malevas olemas.

Kanalid ja töökojad on olemas. Väga hea. On need tasuta? See tähendab, et ehk nad vajavad kütet ja muid ülalpidamiskulusid? Aga tööriistad? Kuluosad? Varuosad? Spetstööriistad? Manuaalid? Oskusteave?

Et sulle ei tekiks ainetut fantaasiat, et ma ei tea, millest räägin, siis mul on erinevaid autosid majapidamises kokku 8 ja harva tuleb ette vajadust midagi raha eest teha. Mõnikord rehvide vahetamist ehk.

Mul on veel pikem...