Siis kui kaob vool!

[Kapten Trumm]

Teadmised näikse siin piirduvat teoreetiliste (praktikas äärmiselt harva ette tulevate) olukordade konstrueerimisega?
Tegelikus elus nõuab pädevalt ehitatud generaatorsõlm kasutajalt umbes samu teadmisi, mis sõiduauto, pea kinni hoolduse graafikust, kalla kütust ja muret tunne siis, kui punane tuli põleb. 99% juhtudest töötab see sekkumata ja kuni 1%, kui ei tööta võib rahulikult olla see aktsepteeritav risk, kus on sitt päev, tuleb minna nuppe ise vajutada või hakata kuskile helistama.

Juhin ka igaks juhuks tähelepanu taoliste sõlmede vähestele töötundidele, kui nt taolise seadme eluiga on vähemalt 10 000 töötundi (igal juhul tuhandetes), siis ühekohaline arv töötunde aastas tähendab, et seadme kulumisest tulev rikete sagenemine ja vajadus teha rohkem hooldust tekib ilmselt mitte enne aastat 2200 . Tegemist pole ju diiselelektrijaama seadmega, siis töötab igal aastal tuhandeid töötunde. Tõenäoliselt lõpeb meil nafta enne kui selline genekas läbi kulub.

[kraal]

Teadmised näikse siin piirduvat teoreetiliste (praktikas äärmiselt harva ette tulevate) olukordade konstrueerimisega?
Tegelikus elus nõuab pädevalt ehitatud generaatorsõlm kasutajalt umbes samu teadmisi, mis sõiduauto, pea kinni hoolduse graafikust, kalla kütust ja muret tunne siis, kui punane tuli põleb. 99% juhtudest töötab see sekkumata ja kuni 1%, kui ei tööta võib rahulikult olla see aktsepteeritav risk, kus on sitt päev, tuleb minna nuppe ise vajutada või hakata kuskile helistama.

Juhin ka igaks juhuks tähelepanu taoliste sõlmede vähestele töötundidele, kui nt taolise seadme eluiga on vähemalt 10 000 töötundi (igal juhul tuhandetes), siis ühekohaline arv töötunde aastas tähendab, et seadme kulumisest tulev rikete sagenemine ja vajadus teha rohkem hooldust tekib ilmselt mitte enne aastat 2200 . Tegemist pole ju diiselelektrijaama seadmega, siis töötab igal aastal tuhandeid töötunde. Tõenäoliselt lõpeb meil nafta enne kui selline genekas läbi kulub.

Sina vaatad ainult diiselgeneraatorit, mina räägin kogu süsteemist mida tuleb vastavalt hoolduskavale ka hooldada. Oleneb kõik võimaliku riski tasemest vastavalt sellele on ka vajalikud toimingud, et riski vähendada. Juba max koormus test on paras ettevõtmine. Kui sa reservtoitesüsteemi max koormusel testid kas lisad süsteemi piisavalt tarviteid, et oleks saavutatud max koormus?
Olenevalt tarbijast on vajalik ka koormustestiks tööd ümberkorraldada või teha üldse töövälisel ajal. Haiglas nt on see paras organiseerimine, et elutähtsad süsteemid töötaksid aga kui juhtub, et süsteemis tekib rike siis võib tulemus olla fataalne. Tanklas nt pole probleemi ja tankla pole ka elutähtis süsteem. Serverihoonetes on päris keerulised süsteemid ja neid peab kõike testima. Jällegi on ette antud hoolduskava kuidas ja mida ning mis järjekorras tehakse, et testimise käigus ei tekiks olukorda kus süsteem maha kukub. Isegi elektrikilpidel on oma hoolduskava mida tuleks järgida. Kõik need hoolduskavad ja testimised on selleks tehtud, et minimeerida võimalikke riske. Suure tõenäosusega ei juhtu 10 aasta jooksul tõesti midagi aga kui juhtub mis siis. Kes selles süüdi ja kes võtab vastutuse?

Trumm sa oled korduvalt väitnud, et tankla on elutähtis süsteem ja kõigis tanklates peaks elekter olema tagatud diiselgeneraatoriga.
Sinu jutu järgi tead sa täpselt mida selleks vaja on ja kui palju midagi maksab.
Kirjelda palun näite baasil 100 teenindusjaama ja 30 automaatjaama töö tagada diiselgeneraatoriga. Mis investeeringuid peab tegema, et kõigisse olemasolevatesse tanklatesse rajada vastav võimekus ning kirjelda hooldus kulu aasta lõikes, kirjeldades võimalikud hooldusel tehtavad toimingud.

[Kapten Trumm]

Ma olen neid sente lugenud juba eespool küllalt, kütuse jaemüügi käive on lihtsalt nii suur, et selle projekti mõju kütuse hinnale on paari sendi piires. Kui see on kõigile kohustuslik, siis on ka võrdne konkurents ja tarbija neelab selle paar senti erilise kobinata alla. Tanklaketid kulutavad oma kohvileti uuendamise peale analoogseid summasid.

Seepärast ei ole vajalik juhtida teemat kraavi - ega püstitada hüpoteesi vaeste kütusemüüjate kohta, kes ei jaksa kuidagi neid kulusid kanda. Ühe tankla genekasõlme rajamise ühekordne investeering on ca 20 000 eurot (sh 20-25kW seade ja selle käitamiseks vajalik automaatika ja paigaldus), jooksvad kulud aastas, kui osta hoodustoimingud sisse, on suurusjärgus paar-kolmsada eurot aastas, eeldusel, et igakuised või kvartaalsed kontrollkäivitused teeb personal ise ära ja raha eest käib tehnik korra aastas, vahetab õlid-filtrid ja kogu moos.

Mingeid koormusteste pole vajalik teha. Vähemalt mitte enne, kui töötunde pole üle tuhande. Et vältimaks mingeid piiripealseid seadmeid, ostetakse generaatorseade lihtsalt 30% võimsuse varuga. Sama käib muidu ka elektri liitumiste kohta, kuna igasugu käivitusvoolud kipuvad enamasti olema suuremad kui seadmete tootjad neid näitavad (et näidata toodet soodsamana), siis pole arukas sellist piiripealset elektritoidet rajada. Natuke võimsam seade maksab võibolla 2000 eurot rohkem, kuid lahendus on lollikindel. Ka selles mõttes, kui 5a pärast tekib mõte laiendada jaama, et poleks kohe vaja uut genekat osta.

[kraal]

Ma olen neid sente lugenud juba eespool küllalt, kütuse jaemüügi käive on lihtsalt nii suur, et selle projekti mõju kütuse hinnale on paari sendi piires. Kui see on kõigile kohustuslik, siis on ka võrdne konkurents ja tarbija neelab selle paar senti erilise kobinata alla. Tanklaketid kulutavad oma kohvileti uuendamise peale analoogseid summasid.

Seepärast ei ole vajalik juhtida teemat kraavi - ega püstitada hüpoteesi vaeste kütusemüüjate kohta, kes ei jaksa kuidagi neid kulusid kanda. Ühe tankla genekasõlme rajamise ühekordne investeering on ca 20 000 eurot (sh 20-25kW seade ja selle käitamiseks vajalik automaatika ja paigaldus), jooksvad kulud aastas, kui osta hoodustoimingud sisse, on suurusjärgus paar-kolmsada eurot aastas, eeldusel, et igakuised või kvartaalsed kontrollkäivitused teeb personal ise ära ja raha eest käib tehnik korra aastas, vahetab õlid-filtrid ja kogu moos.

Mingeid koormusteste pole vajalik teha. Vähemalt mitte enne, kui töötunde pole üle tuhande. Et vältimaks mingeid piiripealseid seadmeid, ostetakse generaatorseade lihtsalt 30% võimsuse varuga. Sama käib muidu ka elektri liitumiste kohta, kuna igasugu käivitusvoolud kipuvad enamasti olema suuremad kui seadmete tootjad neid näitavad (et näidata toodet soodsamana), siis pole arukas sellist piiripealset elektritoidet rajada. Natuke võimsam seade maksab võibolla 2000 eurot rohkem, kuid lahendus on lollikindel. Ka selles mõttes, kui 5a pärast tekib mõte laiendada jaama, et poleks kohe vaja uut genekat osta.

keegi peale sinu ei ole siin hüpoteese vaestest tanklaomanikest tõstatanud.
Ma palusin kirjeldada 100 teenindusjaamale ja 30 automaatjaamale reservtoite süsteemi rajamise vajalikud tööd kui hoolduseks vajalikud toimingud. sh 20-25kW seade ja selle käitamiseks vajalik automaatika ja paigaldus on selgelt liiga vähe.
Mida see sinu 20000 eurot sisaldab? Äkki kirjeldaksid vajalikke töid mida selleks, et olemasolevasse tanklasse reservtoitesüsteem paigaldada.
Kas personalile ei pea tehtava töö eest palka maksma? Kas õlid filtrid on tasuta ja kütust ei pea vahetama või juurde lisama?

[Kapten Trumm]

Ma ei soovi minna rohkem detailidesse, sest näen, et toimub pahatahtlik trollimine. Lihtne.
Paar-kolmsada eurot aastas sisaldab õli, filtrid ja hooldaja külaskäigu. Kulu on võrreldav umbes sõiduauto õlivahetusega teeninduses.
Kui väga tahta, ehks siis võib maksta mingi 50 eurot kuus mõnele töötajale, kes selle genekaga mässab. Aastas siis 600+maksud.

vajalik automaatika ja paigaldus on selgelt liiga vähe.

Paar aastat tagasi maksis Cummins D44 generaator (36 kW vist) koos paigalduse, sh automaatikatööd ja FIBO plokist eraldi ruumi ehitamisega, suurema ehitushanke osana natuke üle 16 000 euro, bensujaamades vajalike seadmete arvu arvestades ja 20 kW seadet arvestades on 20 000 ikka päris suure varuga.
Seade ise peaks maksma umbes 8000 euro ringis.

[Some]

Ikka vast Cummins C44 D5? Tolle hind jah, 8000-9000 EURi paigalduseta.

[kraal]

Ma ei soovi minna rohkem detailidesse, sest näen, et toimub pahatahtlik trollimine. Lihtne.
Paar-kolmsada eurot aastas sisaldab õli, filtrid ja hooldaja külaskäigu. Kulu on võrreldav umbes sõiduauto õlivahetusega teeninduses.
Kui väga tahta, ehks siis võib maksta mingi 50 eurot kuus mõnele töötajale, kes selle genekaga mässab. Aastas siis 600+maksud.

vajalik automaatika ja paigaldus on selgelt liiga vähe.

Paar aastat tagasi maksis Cummins D44 generaator (36 kW vist) koos paigalduse, sh automaatikatööd ja FIBO plokist eraldi ruumi ehitamisega, suurema ehitushanke osana natuke üle 16 000 euro, bensujaamades vajalike seadmete arvu arvestades ja 20 kW seadet arvestades on 20 000 ikka päris suure varuga.
Seade ise peaks maksma umbes 8000 euro ringis.

Ma ei ütleks, et see on trollimine kui soovin, et valgustaksid kaasfoorumlasi oma teadmistega.
Ma saan aru, et sina oled nõus paari kolmesaja euroga nt. Tallinnas Võrru minema, et vahetada õli ja filtrid?
Õli läheb oma 10l ja see vast maksab juba oma 50 eurot. Filtrid maksavad ka mõned eurod Lisaks vana õli ja filtrite utiliseerimine. Sõit Võrru ja tagasi ca 7 tundi. Kohapeal tööd ühes tanklas äkki tunnike. See on 8 tundi tööd. Ütleme, et firma töötunni maksumus on 50 eurot, siis teeb see kokku 400 eurot. Paistab, et kuluga paned puusse. Arvestame eeltoodud tanklate arvuga mis on üle Eesti. Mis siis võiks kulu tulla?

Vaatleme siis seda 16000 eurost generaatorit koos ruumiga ja muu paberimajandusega (kasutusluba jne.). Ehitus maksumusele lisandub veel planeerimine, projekteerimine, hankekulud, järelvalve jne. Kulu veel generaatori käigushoidmiseks mis sisaldab lisaks eelpool toodud lepingulist hooldust. Ruumi vaja kütta ka kulu ja aasta lõikes midagi koguneb. Diiselgeneraator tarbib ka pidevalt elektrit. Elektroonikal tarbimine, akut laetakse ja mootorit hoitakse soojas, et ikka eesmärgipäraselt käivituks. Aastas korra tuleb kogu kütus ka kulutada/vahetada. See on ca 100l. Korrutame selle numbri veel 130-ga sest meil ju tanklaid nii palju.

Vaatleme siis veel seda teenindusjaama teenindaja palgakulu. Ütled 600+ maksud aastas lisaks. See on siis ca 870 eurot tööandjale. Meil näitena 100 teenindusjaama tuleb kokku 87000 eurot. Meil veel 30 automaatjaama Keegi peab neid ka seal kontrollimas käima. Sinna ka veel kulud. Lisama siia ka kulu personali koolitamsiks. 100 inimest koolitada maksab ka midagi. Lisaks veel teadmiste värskendamine. Teenindajad kipuvad vahetuma. Uued inimesed vaja jälle koolitada.

Kuna meil 130 tanklat ja seda üle Eesti laiali. Siis haldamise pärast, et asi käest ei läheks vaja keskset andmebaasi kus kirjas tehtud hooldused ja ka online jookseb ka kõigi generaatori seisukorra info kohale, et teaks vajalikke tegevusi planeerida. See ka jälle maksab.
jne.
jne.
Nagu näha siis sellega kaasneb igasugu erinevaid kulusid. Iga liigutus maksab ettevõttele ja suur ettevõte planeerib peab kõigi kulutustega arvestama.
Kas on mõistlik teha selliseid kulutusi nt tanklatele kui kord 5 aasta jooksul pooleks päevaks paaris tanklas elekter ära kaob? Kui kellegi vaja tankida sõidab ca 20 km teise tanklasse ja seal saab tankida.

Nii et Trumm puude taga tuleb ikka metsa näha.

[Kapten Trumm]

Ikka vast Cummins C44 D5? Tolle hind jah, 8000-9000 EURi paigalduseta.

Pardon, tõesti, C44
Too igal juhul 16 tuhandega paika sai, kui palju aitas siin kaasa see, et see oli ca 400 tuhandese rekonstrueerimise tööde hulgas, ei oska öelda.
Sel aastal on plaanis järelpaigaldada olemasoleva rajatisega üks C44 ja ja üks C33, eks siis muljetan, mis maksma läksid ja kui lihtsalt paika sai.
Väiksema plaaniks paika panna oma maja elektrimeeste jõududega.

Muljed seni on, et Itaalia kraam (SDMO) ei vääri ostmist (kipub jupsima), Cummins näib olevat parima hinna-omaduste suhtega. Caterpillar on kindlasti ka hea, aga nende hinnad on Cumminsist 1,5 korda kallimad.

[Kapten Trumm]

Kas on mõistlik teha selliseid kulutusi nt tanklatele kui kord 5 aasta jooksul pooleks päevaks paaris tanklas elekter ära kaob? Kui kellegi vaja tankida sõidab ca 20 km teise tanklasse ja seal saab tankida.

Kuidas see "Võru tormi" taustal tundub? Ei olnud mingit "20 km teise".
Kõik seisis, mobiilside, veevärk, tanklad, omavalitsus. Ainuke, kes ei seisnud, oli päästeamet.
Linnavalitsus kandis teateid edasi kulleriga nagu keskajal.
Valmisolek peab olema ka selleks, kui nädal aega elektrit pole.
Nagu antud Võru juhtum näitab, polnud me valmis isegi 36 tunniks.

Kokkuvõttes see rahalugemine on pool tarkust, kui pole vaadatud tulu, mida subjektid teenivad. Oled sa vaadanud, palju on mootorikütuse jaemüük aastas ja palju moodustaks need varutoite kulud? See, et müüjad halisevad, on inimlikult arusaadav, kuid riik peab siinkohal ilmutama munade olemasolu ja julgema ka ebapopulaarseid otsuseid teha.

Isegi kui teha kohustuslikuks see kõikides tanklates (äkki õige oleks igas teises), siis selle mõju kütuse liitrihinnale jääb alla 2 sendi, sõltub peamiselt kuidas arvestada kapitalikulu (kas amortiseerida see 5 või 50 aasta peale). 10 töötunniga aastas kesta 10 000 tunnise ressursiga masin.....1000 aastat.

[kraal]

Muljed seni on, et Itaalia kraam (SDMO) ei vääri ostmist (kipub jupsima), Cummins näib olevat parima hinna-omaduste suhtega. Caterpillar on kindlasti ka hea, aga nende hinnad on Cumminsist 1,5 korda kallimad.

SDMO on prantsuse firma.

[Kapten Trumm]

Puudest ja metsast Eesti mootorikütuse jaeturul (Moskva pisaraid ei usu):

2019. a oli mootorikütuste jaemüük ca 900 miljonit liitrit ja Eestis on ca 500 tanklat.
Võtame generaatorsõlme maksumuseks uhke varuga 30 tuhat eurot, elueaga igati tagasihoidlik 15a, kapitalikulu 2000 eurot aastas, 500s tanklas kokku 1 000 000 eurot. Jooksvateks kuludeks aastas sama uhkelt 2000 eurot aastas, 500 tankla peale kokku teine 1 000 000 eurot.

Kütuse keskmine jaehind on praegu ca 1,1 eurot liitri kohta, ilma käibemaksuta 0,92 eurot liitri kohta.
Müügitulu kütuselt on 828 000 000 eurot aastas.
2 000 000 828 000-st on 0,0071
0,0071 liitri käibemaksuta jaehinnast 0,92 eurot liiter on täpselt 0,65 senti liitri kohta. Lisades käibemaksu, 0,78 senti liitrile.

Tegelikult muidugi on see sõlm umbes 1,5 korda odavam ja käitluskulud kah. Ja võibolla tõesti kõikidesse pole vaja. Aga see ei oma tähtsust, mõju kütusehinnale on alla sendi. Kütusemüüjate hala on põhjendamatu.

Turu andmete allikas: https://www.ospa.ee/et/kutuseturu-kirjeldus

[kraal]

Kas on mõistlik teha selliseid kulutusi nt tanklatele kui kord 5 aasta jooksul pooleks päevaks paaris tanklas elekter ära kaob? Kui kellegi vaja tankida sõidab ca 20 km teise tanklasse ja seal saab tankida.

Kuidas see "Võru tormi" taustal tundub? Ei olnud mingit "20 km teise".
Kõik seisis, mobiilside, veevärk, tanklad, omavalitsus. Ainuke, kes ei seisnud, oli päästeamet.
Linnavalitsus kandis teateid edasi kulleriga nagu keskajal.
Valmisolek peab olema ka selleks, kui nädal aega elektrit pole.
Nagu antud Võru juhtum näitab, polnud me valmis isegi 36 tunniks.

Kokkuvõttes see rahalugemine on pool tarkust, kui pole vaadatud tulu, mida subjektid teenivad. Oled sa vaadanud, palju on mootorikütuse jaemüük aastas ja palju moodustaks need varutoite kulud? See, et müüjad halisevad, on inimlikult arusaadav, kuid riik peab siinkohal ilmutama munade olemasolu ja julgema ka ebapopulaarseid otsuseid teha.

Isegi kui teha kohustuslikuks see kõikides tanklates (äkki õige oleks igas teises), siis selle mõju kütuse liitrihinnale jääb alla 2 sendi, sõltub peamiselt kuidas arvestada kapitalikulu (kas amortiseerida see 5 või 50 aasta peale). 10 töötunniga aastas kesta 10 000 tunnise ressursiga masin.....1000 aastat.

Ei olnud jah 20 km oli 25km. pole nagu suur vahe. Seda enam, et eestis on palju piirkondi kus peabki koguaeg nii kaugele sõitma, et autot tankida.
Võru oli üldse väga loll situatsioon ja midagi sellist polnud veel taas iseseisvunud Eestis juhtunud. Kui oleks ehitaja oma tööd korralikult teinud ja tellija korralikku järelvalvet teinud siis sellist jama poleks olnud. Pealegi aastast aastasse muutub elektrivõrk rikkekindlamaks.
Kas on antud tankla näitel mõistlik raisata ressurssi kui see toob kaasa kulu kogu ühiskonnale ja loodusele.
Inimelud otseselt ohus ei olnud ja kahju kannatas väga väike osa ühiskonnast.
Meil tuleb tagada eelkõige valmisoleks elutagavatele süsteemidele. Kütuse, vee, toidu vedu ja jaotust saab organiseerida teistest piirkondadest. Tankla on ainult üks väike osa ühiskonnas vajavast teenusest. Kui soovida, et enamvähem rahuldavalt võrus juhtunud situatsioonis või veel suuremal alal vajalikud teenused tagatud siis peaks ju diiselgeneraatorid paigaldama tanklatesse, reovee puhastusse, veevarustusse, kaugküttesse, sidevõrkudesse, kauplustesse, toidutoomisse nii töötlemisel kui ka tootmisel jne jne. Kas meie oleme valmis tegema sellist kulutust päevast päeva, et äkki läheb seda kõike vaja. summa summarum ei ole see mitte teps paar senti kallim kütus vaid kõik läheb kallimaks. Või äkki hoopis investeeriks kokkuvõttes väiksema raha varustuskindlusesse?

[Lemet]

õru oli üldse väga loll situatsioon ja midagi sellist polnud veel taas iseseisvunud Eestis juhtunud

Sel kombel võib ju igasuguse SHF olukorra välja vabandada. Laiutada targa näoga käsa ning tõdeda, et me olime ju überhästi ette valmistatud, aga vaat sellist uputust (tormi, epideemiat, sõda vms) polnud veel taasiseseisvunud Eestis juhtunud...

Liiati- ette tuleks näha varustussuutlikus mitte ainult tormituule puhul, vaid ka selleks, et kellegi kuri käsi on suured elektritootjad lihtsalt ära lõiganud. Sel juhul poleks ka 10 meetri sügavusele kaevatud juhe midagi muud kui puhas ressursisurm.

[Enkus]

Ma igaks juhuks mainiks, et kui elekter on totaalselt ära, siis võib su tankla ju tuledes särada, aga ilma internetita ei osta sa sealt midagi...
St, ostad, kui sula juhtub taskus olema...

[Lemet]

Ma igaks juhuks mainiks, et kui elekter on totaalselt ära, siis võib su tankla ju tuledes särada, aga ilma internetita ei osta sa sealt midagi...
St, ostad, kui sula juhtub taskus olema...

Noh, vähemalt ei pea tsisterniluugi kohale kooguga kaevu aretama...