Siis kui kaob vool!

[Kapten Trumm]

Valmistutakse tavaliste, enamasti kuni 24h vältavate elektrikatkestuste vastu, on teatud asjad, mille töö peab käima ka ilma võrgulelektrita. Maailmalõpp on siin üks vähem tõenäolisi variante.

[2korda2]

Trumm,
keegi pole öelnud, et "pole võimalik". Vastuväide põhineb mõistlikkusel. Näiteks väide elektrisüsteemi ebakindlusest (""töökindel jaotusvõrk" lõpeb Eestis umbes 10 km Tallinna piirist, sealt edasi on elektrikatkestus suurema tuule, äikese või lumetormiga pigem reegel kui erand.") on minu jaoks arusaamatu. Ma elan Tartu vallas, eramus. 13 aasta jooksul on elekter etteteatamiseta ära olnud 2 korda. Millisest ebakindlusest me siin räägime? See, et üksik metsatalu pärapõrgus liinidele langevate puude tõttu igal aastal katkestusi kannatab, on pigem erand ja sellises asukohas olev tarbija teab ise, kas tal on ikka hädasti elektrit 24/7 vaja. Minu vanemate suvekodus oli elektril aastaid tagasi 2-aastane paus, sest pätid viisid kahel korral liini ära ja võrguettevõtja teatas seepeale, et niikuinii on lähemale uut alajaama vaja. Said hakkama: raadio oli patareide pealt ja söök oli kaevus. Need harvad korrad kui tõesti oli elektrit vaja, toodi laenutusest generaator.

Mis puudutab konkreetselt tanklaid, siis siin võib turg ise peagi lahenduse pakkuda. Elektriautode osakaal hakkab kasvama ja seoses sellega ka laadimisvajadus. Tanklatesse pannakse laadijad püsti ja ei saa välistada, et kiirlaadimise võimaldamiseks lisatakse lokaalne akupakk/kondensaator (kõikjal ei jookse tanklasse sisse keskpinge liini). Selle viimase pealt lahendaks kenasti ära ka võimaliku katkestuse katmise. Kas seda just nii tehakse ei tea. Võimalus on.

[Kapten Trumm]

Trumm,
keegi pole öelnud, et "pole võimalik". Vastuväide põhineb mõistlikkusel. Näiteks väide elektrisüsteemi ebakindlusest (""töökindel jaotusvõrk" lõpeb Eestis umbes 10 km Tallinna piirist, sealt edasi on elektrikatkestus suurema tuule, äikese või lumetormiga pigem reegel kui erand.") on minu jaoks arusaamatu. Ma elan Tartu vallas, eramus. 13 aasta jooksul on elekter etteteatamiseta ära olnud 2 korda. Millisest ebakindlusest me siin räägime?

Kui see "Tartu vallas" tähendab Tartu linna külje all, kus toide käib maakaablitega ja on enamasti kahepoolne, siis see ongi see "10 km Tallinnast".
Minu maakodu on 35 km Tallinnast, Tallinna ringtee lähedal (mitte karumustikas). Elektrikatkestused on igakuine probleem, kõrvaldamine kestab pool päeva kuni paar päeva. Seotud reeglina õhuliinidega metsavahel ning postitrafodega, mis sajavad täis.

Minu hallata on ca 100 elektrit tarbivat objekti, nii linnapiiril kui kaugemal (kuni 45 km) ja elektrikatkestused on meil igapäevased. Linnapiiril vähem, kaugemal rohkem ja kestavad ka kauem. Viimati oli eile öösel, kui üle Harjumaa käis mitte eriti kõva äike. Mulle tulevad sellekohased teated SMS-ina, eile öösi oli neid teated 20 ringis. Annab väga hea ülevaate, kui hea või halb see töökindlus tegelikult on. Õnneks enamik neist on lühiajalised, probleem on seal, kus on ühepoolne toide ja õhuliinid - võib minna hulk tunde või päev.

Peale kütuse kättesaadavuse on sama teema ka mobiilsidel. Nagu Võru näitas, mõne tunniga kukkus auti. Tugijaamad on varustatud vaid UPS-iga jooksvate, kuni paar tundi kestvate katkestuste puhuks. Rohkemate genekate kasutamine mobiilimastide juures aga eeldab jällegi kütuse kättesaadavust, et seda täiendada. See omakorda eeldab bensiinijaamade lahtiolekut. Kuna meie side käib juba 90% juhtudest mobiiliga (kellel on veel kodus juhtmega telefon??), siis see on väga kriitiline. Mobiilisidet pole - jookse päästeametit kutsuma nagu keskajal.

Peale katkestuste tekitab viimastel aastatel probeeme ülepinge. Paar päeva tagasi, keset elamurajooni, mindi riket otsima ja mõõdeti pinge 460 volti (normaalne on 400). Mitte ala, vaid just ülepinge. Kuna vastav protsessimine on Elektrilevis muudetud katsumuste rajaks (pead esitama pädevust omava ettevõtja mõõteprotokolli), siis üksikjuhtumid jäävadki sinnapaika.

[Lemet]

Mis puudutab konkreetselt tanklaid, siis siin võib turg ise peagi lahenduse pakkuda. Elektriautode osakaal hakkab kasvama ja seoses sellega ka laadimisvajadus. 

Koos sellega kasvab ka haavatavus, kui elekter peaks kaduma. Sest paar kanistrit kütust võib ju hoiunurgas olla, aga elektrit ämbriga...???

[Kapten Trumm]

Märksa enam tuleks karta vaikselt riiki imbunud väikeseid diversantide gruppe, mis nt. enam-vähem üheaegselt paar tosinat suuremate ja tähtsamate kõrgepingeliinide masti õhku lasevad, nii et riigis tekib laiaulatuslik elektrikatkestus. Mobiilimastide akud, nagu eelmise aasta sügisel nägime, ei kesta ka kaua, nii et lisaks elektri puudumisele kaob varsti ka mobiilside (sh. mobiilne internet). Raadioringhääling on ka vait, keegi ei saa aru, mis õieti toimub. Lisame siia juurde veel näiteks mitmetes linnades korraga saboteeritud veevärgi ja samaaegselt sellise hulga tulekahjusid, mis Päästeameti võimekuse nii umbe jooksutavad, et tuleb nt. KL kiiremas korras appi saata ja vot sellises sogases vees saab juba igasuguseid huvitavaid kalu püüdma hakata.

Kui lugeda WWIII teemalisi fiktsioone, siis USA-s hakkas ka sõja eelõhtul taolisi asju juhtuma, näiteks New Yorki joogivesi oli äkki diiselkütuse maitsega.
Aga iva siin on - kehvasti ettevalmistatud tsiviilsektor kukub kergesti kokku ja olukorra päästmiseks tuleb käiku lasta relvajõud, sest teist taolist organiseeritud jõudu pole. Ja rünnak tuleb just siis, kui relvajõud tsiviiljamaga seotud on.

Sellise olukorra vältimiseks peab tsiviilsektor olema palju haavamatum kui ta täna reaalselt on. Eelkõige tähendab see võimekust jätkata tegevust ilma elektrita (sest elektri kokku laskmine on kõige lihtsam vastase jaoks), sest ilma elektrita lõpeb täna tsiviilsektoris praktiliselt kogu tegevus. Järgmisena on vajalik tagada mootorikütuse kättesaadavus, elutähtsad kommunaalteenused ja raharinglus. Ma ei ole täna kindel, et nt pangad suudavad meil pikema katkestuse ajal edasi töötada. Ilma elektrita kukub kokku mobiilside. Mobiilside kaudu käib täna peaaegu kõik. Kommunikatsiooni kokku laskmine aga paneb kohe põõna mobilisatsioonile - ei saada seda väge kokku ja paljud ei lähegi kohale, sest vaja on oma pere eest hoolitseda enne. Näitek saata nad ära maale.
Lõpptulemus (mida tekitab nõrk tsiviilsektor) võib olla kirjeldamatu kaos, mida ohjata on keerukas, sest see sõltub ju samuti elektrist ja mobiilside mastidest.

Ehk küsimus on milles: lääne tüüpi ühiskonnas peab inimene ise hakkama saama, kuulates antavaid juhiseid. Mingeid suuri varusid ja asju pole. Sellels olukorras on vajalik säilitada igapäevane elukorraldus niikaua, kui võimalik. Täna ei aja keegi Pärnu-suuruse linna evakuatsiooniks kokku 1200 autobussi nagu Tsernobõlis - järelikult peavad inimesed evakueeruma ise oma autoga (jalgsi kaugele ei jõua). Selleks peab olema kütus kättesaadav, side toimima, valgusfoorid töötama.

Mida see raudteesildade ja Ülenurme lennuvälja äravõtmine annaks? Lisaks, kuidas neid ilma soomuse ja raskemate relvadeta enda käes hoida?

Gruusia sõjas oli juhtum, kuidas üksainus oskuslikult juhitud VF VDV rood pani terve Gruusia mehhaniseeritud brigaadi tükiks ajaks kingapaeltel tammuma.
Muidugi, nende objektide välk-vallutamine kergete jõududega eeldab, et peagi saabuvad tugevdused, kes hakkavad sealtkaudu edu arendama.

[Kapten Trumm]

Turg ei paku siin mingeid lahendusi ("Tulge meie kaubanduskeskusesse, seal on tuumavarjend, kui vahepeal algab tuumasõda, on kuhu minna").
Sellised mittetootvad rajatised on ettevõtjale kivi jala küljes, millest üritatakse igati kõrvale hiilida.
Taolised lahendused kehtestab riik sunni jõuga.

Sund ei saa olla ebamõistlik, aga omada nt igas teises või kolmandas tanklas varutoidet (ja inimesed ka teavad, millises), kui sellega kaasneb kütuse hinnatõus 0,2 senti liitrit ei tundu ebamõistlik. Samamoodi pole ebamõistlik uue korteri kallinemine varjendi olemasolu tõttu, kui see kallinemine maksab samapalju kui naturaalparkett või köögimööbel. Turvalisus polegi tasuta kunagi olnud.

Kui varutoide mõjutaks kütuse hinda 10 senti liitrilt või varjend oleks korteri hinnast veerandi, siis oleks jah ebamõistlik. Kui see on ühekohaline arv protsentides või lausa kümnendikprotsentides, siis nagu vanasti öeldi - Moskva pisaraid ei usu.

[AMvA]

Genekas kohe kindlasti, sest "töökindel jaotusvõrk" lõpeb Eestis umbes 10 km Tallinna piirist, sealt edasi on elektrikatkestus suurema tuule, äikese või lumetormiga pigem reegel kui erand. Soovitan seda ka teistele kaaskannatajatele.

See on ikka suht absurd väide.
Mul on suvila Padise kandis ja ma ei mäleta, millal elekter oleks ära olnud. Mingi tormiga kukkus suur haab liinile ja ka siis ei olnud voolukatkestust, sest aastaid tagasi vahetati lahtiste traatitega liin isoleeritud kaabliga õhuliini vastu. Liin oli küll vastu maad ja mõned postid veidi lääpas aga elekter oli alles.

[pilgrems]

Genekas kohe kindlasti, sest "töökindel jaotusvõrk" lõpeb Eestis umbes 10 km Tallinna piirist, sealt edasi on elektrikatkestus suurema tuule, äikese või lumetormiga pigem reegel kui erand. Soovitan seda ka teistele kaaskannatajatele.

See on ikka suht absurd väide.
Mul on suvila Padise kandis ja ma ei mäleta, millal elekter oleks ära olnud. Mingi tormiga kukkus suur haab liinile ja ka siis ei olnud voolukatkestust, sest aastaid tagasi vahetati lahtiste traatitega liin isoleeritud kaabliga õhuliini vastu. Liin oli küll vastu maad ja mõned postid veidi lääpas aga elekter oli alles.

Juba pool aastat ei suuda elektri võrk tagada stabiilsust. Pea iga vihmasaju korral on katkestus garanteeritud. Mingi alajaam meie ringipeal on peetis ja ülese seda ei leita. Ca 15 alajaama. Kevade poole 10 tunnine katkestus oli tavaline nähe.
Hetkel tundub , et neil on mingi sugune idee olemas ja saavad 2h hakkama- ehk lülitavad ringist lihtsalt mingi osa välja ja ootavad kuni teisel ringi poolel alajaam kuivab.

[Kapten Trumm]

See on ikka suht absurd väide.
Mul on suvila Padise kandis ja ma ei mäleta, millal elekter oleks ära olnud. Mingi tormiga kukkus suur haab liinile ja ka siis ei olnud voolukatkestust, sest aastaid tagasi vahetati lahtiste traatitega liin isoleeritud kaabliga õhuliini vastu. Liin oli küll vastu maad ja mõned postid veidi lääpas aga elekter oli alles.

Suvila ütleb, et sa seal kuigi palju ei viibi.
Mul on seevastu enamvähem online ühendus mitmekümne objektiga Harjumaal ja kujutan tänu sellele üsna täpselt ette, mis meil jaotusvõrgus toimub.
Tihtipeale on mu töötajad need, kelle kaudu Elektrilevi saab infot katkestusest, sest nendeni pole veel info jõudnud, meile tuleb elektritoite kadumise info sekundite jooksul. Olin öösi maal ja imestasin, et hommikuks oli elekter alles - öösi seda äikest kuuldes mõtlesin, et well - hommik tuleb kuuma kohvita.

Peale seda, kui antud seiresüsteem tööle hakkas, on mul kadunud usk nendesse riiklikesse eduraportitesse elektrivõrgu järjest paranevast töökindlusest, minuarust neid juhtumeid küll vähemaks ei jää. Ei taha öelda, et neid juurde tuleb, kuid mingit dramaatilist vähenemist nt alates 2015 pole ma täheldanud. Oma osa on siin kindlasti igasugu tormidel, mida veel 10-15a tagasi oli 1-2 tükki 5 aasta jooksul, täna näib selliseid igal aastal 2 tk olevat. Oma osa annab Tallinna lähiajal veel see metsik ehitustegevus, kus projektita töötavad kopajuhid ka kõrgepinge kaableid tabavad.

Täiesti omaette teema on veel suurematest asulatest eemal see elektri "kvaliteet". Kui vanasti oli probleemiks, et mõni faas oli sul 160 volti ja seadmed jupsisid, siis täna näikse probleem olevat ülepinge, objektidel on liigpinge kaitsed enamasti juba põhja keeratud. Eks seepärast, et Elektrilevi müüb liitumisi üle võrgu võimete ja et võrgu lõpus pinge püsiks, siis võrgu keskel või alguses antakse rohkem. Pean siin silmas neid 75A postitrafosid ja selle taga olevaid liine, kuhu võib olla müüdud kümme 25A liitumist (see "praktika" on Pealtnägijasse ka jõudnud).

[AMvA]

Suvila ütleb, et sa seal kuigi palju ei viibi.

See on niivõrd geniaalne järeldus, millega vaid sina võid hakkama saada.

Mul on suvilas nimelt ka valvesüsteem, mis annab mulle ka siis telefonile märku, kui elekter kadunud on.

[Kapten Trumm]

No ma lihtsalt ütlen, et 50 kaugseirega objekti Harjumaal on märksa representatiivsem järeldus kui 1 kaugseirega objekt Harjumaal?
Pealegi mulle tundub, et sa silud teemat ilusamaks, kui see tegelikult on. Meil peres sai igatahes üksmeelselt otsustatud, et meile genekas tuleb, sest ööpäev-kaks keegi tiigiveest või lumest kohvi keeta ei soovi. Meil on katkesti sõltuvalt hooajast - kord kuus kuni kord kvartalis, enamasti nii poole päeva kaupa.

Sa võid eduraportitega tuba kütta, kui soovi on

[AMvA]

Mul ei ole mingit huvi Eesti Energiat, Enefiti või Elektrilevi "eduraportöörlusega" puhtaks pesta, aga lihtsalt minu isiklik kogemus ütleb, et sinu isiklikul kogemusel põhinev väide sellest, et katkestused on Tallinnast 10 km väljapool pigem reegel ku erand ei päde.

[smr]

Minu hallata on ca 100 elektrit tarbivat objekti, nii linnapiiril kui kaugemal (kuni 45 km) ja elektrikatkestused on meil igapäevased. Linnapiiril vähem, kaugemal rohkem ja kestavad ka kauem.

Olles u 10 aastat ca 150 objekti elektritoidet nii maal kui linnas jälginud, julgen kinnitada et elektrikatkestuste arv on 10-12 aasta tagusega võrreldes paar suurusjärku vähenenud. Jah, sellise valimi juures on katkestused iganädalased.

Ning elektriautot saab vaadata ka kui elektriallikat

Ning kui on ka traadiga telefon, siis see nõuab ikkagi toidet kliendi juures kohapeal, enam ei toida keskjaam telefoni vaid kõigil on IP telefonid

[Kapten Trumm]

julgen kinnitada et elektrikatkestuste arv on 10-12 aasta tagusega võrreldes paar suurusjärku vähenenud.

Ma ei tea, mida sa suurusjärgu all mõtled, minu arusaamades on "suurusjärk" ühe nulli võrra erinev arv ja kaks suurusjärku siis kahe nulli - ehk vähemalt 100 korda erinev arv. Et kaktestuste arv 10-12 aastaga on vähenenud 100 korda - sügavalt kahtlane.

Võimalik, et vahe on ka metoodikas, mida "katkestuseks" loetakse.

[Kapten Trumm]

Mul ei ole mingit huvi Eesti Energiat, Enefiti või Elektrilevi "eduraportöörlusega" puhtaks pesta, aga lihtsalt minu isiklik kogemus ütleb, et sinu isiklikul kogemusel põhinev väide sellest, et katkestused on Tallinnast 10 km väljapool pigem reegel ku erand ei päde.

On ikka küll. Kui ilm vähe käest ära läheb, tekitad katkestused just Tallinnast (ja linnadest) eemal. Tallinna äärealal mitte eriti - või likvideeritakse need ruttu, suunates lihtsalt toite ringi (mitmepoolne toide võimaldab) ja jäetakse parandustööd pärastiseks. Maal on enamasti kõik ühepoolne - nagu postitrafo sulalund täis sajab või puu kuskil liinile kukub, ongi elekter läinud ja enne ei taastu kui avariibrigaad korda teeb. Kui see nn Võru torm oli, siis minu maal oli pea 24 tundi elekter ära.

Äikese puhul ei päästa ka need kahepoolsed toited - harva on selline luksus, et igasse alajaama jookseb eraldi kõrgepingeliin sisse. Äike aga lööbki enamasti kõrgepingesse, sest seal on 90% juhtmeid paljasjuhtmetega õhuliinid ja metallmastid, mis tõmbavad seda ligi. Lööb sisse, on näiteks 4-5 alajaama väljas. Kui sul on kahepoolne toide selle grupi sees, siis pole sest suuremat kasu, see aitab enamasti madalpinge rikke korral (nt kaabel kaevati läbi).