Siis kui kaob vool!

[2korda2]

Selle raha eest saab juba 10 kW suurusjärgu diiselgeneka koos paigaldusega.

... ja erinevalt 5kW paneelidest saab selline genekas masti töös hoidmisega ka hakkama. 5kW paneelid suudavad nimivõimsust välja anda üpris piiratud ajavahemikus (tuleb loota, et katkestus toimuks pilvitu aprillikuu keskpäeval).

[Some]

Tele2 omab ca 4000 tugijaama, iga päev lisandub 2... Pluss veel teised operaatorid. Oletame, et Eestis on ca 12000 tugijaama? Huh, annab vast majandada.

[Smith]

Kusjuures ei ole, täitsa nööriga starter.
Samas käima läheb kergelt - naine on vajadusel
selle ühendamise , ümberlülitamise ja käimatõmbamisega suurepäraselt
hakkama saanud. Sellised terve päev kestnud katkestusi on olnud viimase
aasta jooksul kaks, poolepäevaseid ka vast kolm.
Üks on mugavus, teine on külmikute sulamine ja samuti on
keskkütte tsirkulatsioonipumbad vait kui voolu pole. Loomulikult
on ka tavaline kamin ja keris olemas aga keskküte on ikka parem.
Kusjuures suure tormiga päästeamet ei soovita isegi küttekollet kasutada kuna
tormipoiss võib korstnast teistpidi sisse trügida.

Lapsed samas on veidi õnnetud - neile väga meeldis meie “kriisistaap” elutoas
akulambi ja vikerraadio saatel varasematest aegadest

[Kapten Trumm]

Päris huvitav oleks võrrelda seda geneka+paigalduse maksumust ja tugijaama enda maksumust.
Pärast muidu selgub, et genekas moodustab tugijaama (võtame sellise masti kesk põldu) rajamisest paar kümnendik protsenti.
Telekomi firmade vingumine käib kaasas muidugi igasuguse protsendiga.

See, et keegi sõidab kuskilt teisest Eesti otsas Peugeoti kaubikuga - selline plaan põrub enamasti esimese suurema lumetormiga. Sa ei pääse objektile ligigi.
Telial oli ka Võru juhtumi ajal genekaid varuks, aga asusid kaugel. Taolise ilmaga ülesõit võtab tunde.

Akudega seda asja ei lahenda, meil kontorisse 8 arvuti ja kontoriseadmete 8 tunnist võrguelektrita tööd võimaldav UPS akupangaga läks ca 4000 maksma ja neid akusid tuleb nii 3a takka vahetada (seni on tulnud).

[Some]

Mind rohkem huvitab mitut meest oleks tööle juurde vaja, et igat generaatorit kord aastas kontrollkäivitada ja kütus välja vahetada? Kui üks mobiilifirma näiteks peaks iga tööpäev ca 20-30 generaatorit kontrollima ja nood on üle terve Eesti hajutatud? Generaatorite kogus oleks selline, et nad võiksid spetsiaalse tütarfirma teha ja hakatagi seadmeid maale tooma ja haldama.

[kraal]

Päris huvitav oleks võrrelda seda geneka+paigalduse maksumust ja tugijaama enda maksumust.
Pärast muidu selgub, et genekas moodustab tugijaama (võtame sellise masti kesk põldu) rajamisest paar kümnendik protsenti.
Telekomi firmade vingumine käib kaasas muidugi igasuguse protsendiga.

Ja mida see number sulle annab? Mitte midagi. Ega siis mobiilside mastide võrgustik ja sideliiklus ei ole ainult mastid. Tugijaamu on igasugute võimsusega ja asuvad igasugustes kohtades. Neid leidub sidemastidel, hoonete küljes, hoonete sees jne. Oi Trumm kui sul oleks vaid ettekujutust mis sugune on kogu Eesti sidevõrk ja kus võimalikes ja võimatutes kohtades sidesõlmed asuvad.

Akudega seda asja ei lahenda, meil kontorisse 8 arvuti ja kontoriseadmete 8 tunnist võrguelektrita tööd võimaldav UPS akupangaga läks ca 4000 maksma ja neid akusid tuleb nii 3a takka vahetada (seni on tulnud).

Generaatorit ei olegi? Ma eeldan, et kogu sidesüsteem istub sul seal ups-i taga.
Andmed ikka serveris mis on backupitud ja kettad raidis jne.?

[Some]

Eestis on ca 900-1000 mobiilside masti.
350 Telia masti,300 Elisa masti, 250 Tele2 masti, 20 Levira masti.

Selles osas kraalil õigus, et suurem osa tugijaamu on paigaldatud kuhugi olemasolevate korterelamute katustele jms. Aga ka nemad vajaksid sel juhul generaatorit, mille paigaldamine ei pruugi omanikule või Päästeametile meele järgi olla. Kui ainult mastid generaatoritega varustada tekib kurioosne olukord, et maapiirkondades on levi (mastid) aga linn on mustas augus.

[Kapten Trumm]

Mind rohkem huvitab mitut meest oleks tööle juurde vaja, et igat generaatorit kord aastas kontrollkäivitada ja kütus välja vahetada? Kui üks mobiilifirma näiteks peaks iga tööpäev ca 20-30 generaatorit kontrollima ja nood on üle terve Eesti hajutatud? Generaatorite kogus oleks selline, et nad võiksid spetsiaalse tütarfirma teha ja hakatagi seadmeid maale tooma ja haldama.

Kontrollkäivitus on minimaalselt kord kvartalis, mitte aastas

Samad sellid hooldavad, kes seal tugijaamas asjatamas käivad. Regulaarse mootorihoolduse saab väljast tellida.
Vast igasse jaama pole ka vaja, piisab kui levi on piirkonnas 1 pulk ja SMS läbi tuleb.
Facebookis pole siis vaja chattida.

Kuna geneka puhul moodustab põhilise hoolduse mahu selle kontrollkäivitamine ja soojaks töötamine, siis teatud koguse IT olemasolul (vaba andmeside on ju samas) saab seda teha ka distantsilt. Kui aga tugijaamas käiakse nt kasvõi kord paari kuu takka, siis on lihtsam teha kohapeal.

[Kapten Trumm]

Eestis on ca 900-1000 mobiilside masti.
350 Telia masti,300 Elisa masti, 250 Tele2 masti, 20 Levira masti.

Selles osas kraalil õigus, et suurem osa tugijaamu on paigaldatud kuhugi olemasolevate korterelamute katustele jms. Aga ka nemad vajaksid sel juhul generaatorit, mille paigaldamine ei pruugi omanikule või Päästeametile meele järgi olla. Kui ainult mastid generaatoritega varustada tekib kurioosne olukord, et maapiirkondades on levi (mastid) aga linn on mustas augus.

kraal ei adu absoluutselt puude taga metsa, vaid laseb siin oma inseneri-pidurit (on selline ütlemine).
Mastide arv pole tegelikult nii oluline.
Olulisem on, mitu % kuludest moodustab selle süsteemi loomine ja käitamine.
Tavainimese nina ees on mõistagi pressiesindajal mugav vehelda suurta ja ümarate numbritega, küll on ikka kallis.
Et ikka "sada tuhat masti kohta" ja siis 1300 eurot bruto saav televaataja häbeneb omaette - NII SUUR RAHA.

Nagu me bensiinijaamade puhul juba nägime, siis seal, kui varustada KÕIK tanklad genekaga, on projekti mõju kümnendiksentides liitri kohta. Ehk olematu.
Täpselt samasuguseid arve võite tõenäoliselt saada ka nende rahade suhtes, mis telekomis liiguvad. Ja KÕIK pole ilmselt ka vajalik. Võibolla iga kolmas.

Eesti telekomisektori aastakäive on suurusjärgus 700 miljonit eurot ja kogukasum on ca 80 miljonit.
1000 generaatorseadet 20 000 eurot tükist on vaid 20 miljonit.
Aga lahendus kindlasti pole nagu täna - 1-2 kohta maakonna kohta. Ja lahendus pole ka kantava bensugenekaga tehnik teisest Eesti otsast.

[Kilo Tango]

...

Et see "seadusest pandud kohustused" on üllatavalt paljudele ülelaskmiseks seni olnud, ei imestaks ka, et ka pangad seda teinud on.

Sa võid arvata mida tahes, aga ma tean, et pangad ei saa siinkohal “üle lasta".

[Kapten Trumm]

Kas pankadel on reservgeneraatorid? Panga kontoritel igatahes pole.
Sularahaautomaadid saavad elektrit sellest objektist, kus nad asuvad ja peaks sisaldama akusid.
Kõik akuvärgid omavad autonoomsust suurusjärgus tundides.

[Kilo Tango]

Kas pankadel on reservgeneraatorid? Panga kontoritel igatahes pole.
Sularahaautomaadid saavad elektrit sellest objektist, kus nad asuvad ja peaks sisaldama akusid.
Kõik akuvärgid omavad autonoomsust suurusjärgus tundides.

Loomulikult on. Ja kui sinu ettekujutus panga toimimisest piirdub automaadiga või kontoriga, siis ei ole mõtet edasi rääkida.

Mida ma saan öelda on et pankadele tehti vähemalt veel mõni aeg tagasi regulaarselt harjutusi kõiksugu"mis saab siis kui" stsenaariumite kohta.

[Kapten Trumm]

See pole oluline, millega minu ettekujutus piirdub või ei piirdu.
Pangakontorites olen mõnes käinud ja seal genekaid ei olnud.
Peakontoris võivad need olla, aga kui harukontoris pole elektrit, ei toimu ka tegevust.
Sama käib ka automaatide kohta, millel kohe kindlasti ei ole "taga" enamat väiksest akupakist, millega ta mõned tunnid töövõime säilitab.

Kaardimaksete toimimiseks on vajalik side (elekter) ja elekter müügikohas. Kui neid pole, siis võib panga keskkontor kasvõi tuumajaamaga olla, tehinguid teha ei saa.

Sularaha kättesaadavuseks on vajalik sularahaautomaatide töötamine. See sõltub asukoha elektrist (muide paljud automaadid asuvad samades bensujaamades!) ja sidest (jälle elekter).

Interneti makseteks (aga mehitatud kontoreid meil enam nagu polegi) on lisaks panga serveripargi töötamisele vajalik jällegi side (elekter!) ja elekter kliendi juures. Näiteks Elisa kodune internett kaob samal hetkel elektriga.

Niiet panga peakontori varutoitest jääb väheks. Pühast vaimust ei toimu midagi, kui toimimiseks ei peeta kilomeetrisi järjekordi väheste allesjäänud kontorite ees või Eesti panga keldrist elavas järjekorras sularaha saamist.

[Walter2]

Selle raha eest saab juba 10 kW suurusjärgu diiselgeneka koos paigaldusega.

... ja erinevalt 5kW paneelidest saab selline genekas masti töös hoidmisega ka hakkama. 5kW paneelid suudavad nimivõimsust välja anda üpris piiratud ajavahemikus (tuleb loota, et katkestus toimuks pilvitu aprillikuu keskpäeval).

Paneelide esmaseks funktsiooniks pidasin silmas ikka tema akupanga laadimist mitte online mastide töös hoidmist - selleks on nad tõesti liiga sõltuvad ilmaoludest.
edit.
kui nüüd ideaalis varustada a-energiaklassi nn. roheline elamine sisepõlemisgeneraatoriga kas peab sellest energiamärgisest loobuma või kas antakse ehitatavale/planeeritavale hoonele enam kõige rohelisemat energiaklassi kui vingupõletaja sul kuuri all - teab keegi täpsemalt?

[Lemet]

Jääb sel juhul suuresti arusaamatuks see paneelivajadus ülepea- kuniks vool on, seniks laetakse ka akud seinast. Kui vool kaob, siis on akude laadimiseks paneelide abil vaja ikkagi märksa suuremat voolu, kui mingi mõistliku hinna sisse mahtuv paneelipark anda suudab.

Lisaks on veel üks moment- kui suurt pinda vajab seesinane 5-6 kW paneelipark. Paneel mõõtmetega 1,7×1,1 m annab meile ca 330 W. Ja nüüd arvutame, mitu paneeli läheb 6 kW saamiseks. Ja palju selline ruumi võtab.