Riigikaitse eelarve

[Rabapistrik]

akf Herem on läinud üle piiri poliitikute omavahelises kemplemises kaklusse astumisega.

Kui siseminister jahvatab avalikult, et Eesti 2% eest saame kaks pataljoni ning et reservarmee mobiliseerimine on üldüldse küsitav, siis ei ole tegemist "poliitikute omavahelise kemplemisega", vaid hinnangu andmisega kogu senisele reservteenistusel põhinevale süsteemile. Ma arvan, et tänane EKV (ka KVJ) on töötanud eeldusel, et meil on just see reservteenistusel põhinev mudel. Kui lambist hakkavad lendama mingid hinnangud, et see reservivärk on kahtlane ja visatakse juurde, et me ei ole suurt midagi praeguse suuna eest saanud, siis hakkab tekkima küsimus, et kas siseminister tahaks hakata laeva pöörama kutselise KV poole?

Kas siinsetest akf'idest keegi arvab, et meil peaks olema ainult tegevteenistujatel põhinev riigikaitsemudel ja et need reservpataljonid ongi õigupoolest kahtlane värk?

Ehk siis, tänase VV liikmed on saatnud signaale, et

• 2% saame ainult kaks pataljoni (mis ei ole tõsiseltvõetav);
• Riigikaitsele kuluv absoluutsumma väheneb, sest majandus langeb;
• oleme nõus ostma 300e6 euro eest relvastust, aga sisuliselt üks partei (pole vahet ju milline) ütleb, milliseid.

See ei ole koht, kus KVJ peab lihtsalt kannad kokku lööma ja ütlema:"Muidugi, poisid!".

KVJ on kursis selle piirkonna NATO operatiivplaanidega ja teab ilmselt kõige paremini, millistesse siinsetesse võimelünkadesse peame ise rohkem panustama ja mille katavad liitlasted.

[paalberg]

mu arust on samuti seda keskmaa ÕT meitele vaja kut jänesele tripperit.

Asi pole ju pelgalt keskmaa õhutõrjes vaid katses juba pikalt etteplaneeritud kaitseinvesteeringute ümbersuunamiseks konkreetselt firma Rafaeli toodangu kasuks.
Iseenesest ega selles ei pruugigi midagi halba olla kui meie rahandusministriks on nt. juhtumisi mõni Rafaeli heaks töötav lobbist.
Mõnikord võib isegi juhtuda, et EKV jätkusuutlik järjepidev kaitseplaneerimine ja Rafaeli huvid ei pruugi omavahel kattuda sest viimasel on huvi müüa kiiresti kalleid relvasüsteeme, milliseid EKV ei suudaks üleöö kohe hallata.
Kumba siis eelistada tuleks EKRE, Raivo Tamme, Rafaeli huvisid, müüa EKV-le kiiresti kalleid relvasüsteeme või EKV jätkusuutlikku järjepidevat kaitseplaneerimist ning arengut?
Kas keskmaa õhutõrje on ikkagi primaarne olukorras kus riik pole senini suutnud teise jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni varustada radarite, side ja juhtimisseadmetega ja Belgiast kümmekond ja enam aastat tagasi teisele jalaväebrigaadile hangitud 24 Mistrali laskeseadet vedelevad senimaani kasutuna kuuri all?
Õhukaitses armastatakse ikka rääkida õhukaitse kihilisusest ja erineva suutlikusega süsteemide omavahelisest integreeritusest, mis siis ikkagi takistab juba olemasolevatele, Giraffe radaritele sinna lisaks Mistralitele veel mõnda Nasamsi taolist raketikonteinerit järgi ühendamast, esialgu kasvõi õpperakettidegagi esialgse oskusteabe omandamiseks, kummagi jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonile nt. üks kolmest laskeseadmest koosnev Nasamsi rühm ei tohiks siiski päris sadade miljonite eurode teema olla?

[alari]

Mistralitele veel mõnda Nasamsi taolist raketikonteinerit järgi ühendamast, esialgu kasvõi õpperakettidegagi esialgse oskusteabe omandamiseks, kummagi jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonile nt. üks kolmest laskeseadmest koosnev Nasamsi rühm ei tohiks siiski päris sadade miljonite eurode teema olla?

Leedulased ostsid hiljuti keskmaa-õhutõrje, see on avalik info. Üle 100 miljoni euro eest said nad vist neli laskeseadet, kaks radarit ja kaks tulejuhtimissüsteemi.

Võib täitsa vabalt olla sada miljonit eurot

[Porutšik]

Pole jälginud juba pikemat aega kaitseväe diskussioone, kuid mis oli siis paari aasta taguse üleskutse tulemuseks? Ma pean silmas Luige üleskutset diskussiooniks, nii rahast kui keskmaa-õhutõrjest.

"Me ehitame sellist kaitseväge, mis oleks parim heidutus Venemaa vastu. Kui Venemaa teeb 300 000 mehega õppuse Vostok, siis sellele ei ole Eestil otseselt midagi vastu panna. Aga kasutades Siili kujundit, siis peame oma kaitseväge kujundama selliseks, kus suudame Venemaale tõsiselt märku anda, et siia tulek oleks väga ohtlik ja väga ebameeldiv," on kaitseminister Luik otsekohene ega räägi teoreetilisest või võimalikust vastasest.

Ta teab, kus haigutab Eesti kaitsevõime oluline tühimik. See on keskmaa õhutõrje, mis muudab raskemaks vastase õhudessandid ja vähendab Eesti kiire hõivamise võimalusi.

"Vajadus selle järele on ilmne ja annab vaenlasele selge märgi, et tema tegutsemisvabadus Eesti taevas ei ole garanteeritud, et Eestil on suveräänne õhukaitse võimekus," selgitab Luik.
Keskmaa õhutõrje arendamisest on igal aastal räägitud, kuid planeerimisprotsessis on see alati jäänud piltlikult öeldes joone alla, kuna nii suurt projekti "kõhu kõrvalt" ei tee. Selle maksumuseks hinnatakse umbes 300 miljonit eurot, sest küsimus ei ole ainult tehnikas, näiteks raketiseadmetes ja lennukeid sihtivates õhutõrje radarites, vaid ka personalis, nende väljaõppes, sidevahendites, hoolduses. Täiendavalt lisandub laskemoon.

https://www.err.ee/867393/kaitseministe ... -tousu-ule

[nimetu]

Võib täitsa vabalt olla sada miljonit eurot

100 miljonit kahe patarei eest, milles kumbaski on 2 laskeseadet. Neli patareid võiks vabalt 200 miljonit maksta, eriti kui laskeseadmeid rohkem võtta.
Lisaks sellele tuleks arvestada moonaga. Ungari ja Katari moonahanked NASAMS-i jaoks ulatuvad 200+ miljoni dollari ringi. See on siis 40-60 raketi eest.
https://www.dsca.mil/major-arms-sales/q ... ipment-and
https://www.dsca.mil/major-arms-sales/h ... -amraam-er

Ei näe kohe kuidagi, et selle 250 miljoniga asi piirduks. Isegi mitte kõige paremates unistustes.

[alari]

Ei näe kohe kuidagi, et selle 250 miljoniga asi piirduks. Isegi mitte kõige paremates unistustes.

Ma sain aru, et paalberg pakkus välja, et hankida laskeseadmed ilma radarita ning intergreerida need praegusesse õt juhtimissüsteemi - ehk siis erinevus leedukatest oleks +2 laskeseadet -2 radarit. Nii suur erinevus leedukate hankega ei tohiks see olla, et hind on kahekordne ($110M vs €250M)

[Viiskümmend]

..ehk EKRE laenuinvesteering on takerdunud NASAMSi ringkaitsesse, suht uncool

[strateegiline sõdur]

PS praegune rahandusminister on esimene ,kes pakub arvestatavat summat riigikaitsele LISAKS. (pole vaja soiguda ,et iga järgmine aasta väheneb jne)

2017 anti ju laskemoona hankimiseks ka üsna suur summa lisaks kaitseeelarvele

Helme /noorema/ sõnul leitakse ka järgnevatel aastatel lisarahastust sihtotstarbeliselt.

Seda pole varem kuulnud, pigem on ta rääkinud, et järgmistel aastatel samamoodi tahab ta hoida kaitseeelarve 2% peal ehk reaalselt vähendada. Nii et palun allikat sellele väitele

Lugupeetud foorumlane tuuba oma väites eksib. Praegune rahandusminister ei ole esimene, kes pakub arvestatavat summat riigikaitsele. Viimase paarikümne aasta jooksul tuleb mulle meelde vähemalt üks rahandusminister, kes lisaks pakkumisele on ka riigikaitsele erandkorras arvestatava summa andnud. Nimelt 2007. aastal, kui olid mingis mõttes samasugused ajad kui praegu, kui raha oli lademetes, anti riigikaitsele lisaeelarvega ekstra juurde ligi 300 miljonit krooni. Rahandusminister oli Ivari Padar (sotsid). Väiksemaid rahasüste on olnud veel. Näiteks 2018. aastal algatatud kaitseinvesteeringute programm a 20 miljonit aastas. Rahandusminister oli Toomas Tõniste (Isamaa).

Jääb loota, et neile viidatud kahel lisandub ka kolmas rahandusminister, kellele saaks edaspidi selles kontekstis viidata.
Valitsus on juba mitu nädalat kinniste uste taga eelarvet arutanud ja mille üle põhilised vaidlused käivad võime vaid hägusalt aimata. Septembri lõpuks on eelarve väljas ja siis on tegelikult näha, kus valitsuse prioriteedi on. "Näita oma eelarvet ja ma ütlen, kus su prioriteedi tegelikult on." Saab huvitav olema, kes summaliselt ja protsentuaalselt enim võitsid või kaotasid.

[Kriku]

soovisin selle erakondliku jama lõpetada aga ei saa.

Me võime aidata

[nimetu]

..ehk EKRE laenuinvesteering on takerdunud NASAMSi ringkaitsesse, suht uncool

NASAMS on lihtsalt konkreetne näide, mille puhul summad on enam-vähem teada. Sellest saame juba küllalt järeldusi teha igasuguste "investeeringute" perspektiivsuse osas. Ehk siis, kes ajab jama ja kes mitte.

[Lemet]

"Iisraeli vanaraua" ekspert on tõde paista lasknud...

Lüngad Eesti riigikaitses ja riigikaitse juhtimises

Poleemika Eesti riigikaitse teemal
Hiljutises riigikaitse telesaates „Si Vis Pacem“ (18/09/2020) juhtisid riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed Leo Kunnas ja Alan Laneman tähelepanu olulistele lünkadele Eesti riigikaitses ja kurtsid selle üle, et praegune kaitseminister ega kaitsejõudude ülem pole huvitatud nende täitmisest.

„Räägime Asjast“ raadiosaates (20.09.2020) arutasid veelkord seda teemat siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme ja Leo Kunnas, kes on minu arvates Eesti kõige asjatundlikum riigikaitse ekspert. Nad avaldasid ka arvamust, et mõned praegused riigikaitsejuhid on „arusaamatutel põhjustel“ nende lünkade täitmise vastu.

Nad selgitasid, et valitsus on järgmise aasta riigieelarve koostamise eel olukorras kus on küllalt raha kahe hädavajaliku sõjalise võimekuse – keskmaaõhutõrje ja rannakaitse – ülesehitamiseks. Millegipärast on aga kaitseminister Jüri Luik risti vastu. Ega keegi tea mis motiveerib teda oluliste riigikaitse lünkade täitmisest keeldumast. See võib olla põhjusel, et ta tõesti arvab, et õhutõrjet ja rannavalvet pole Eesti kaitsmiseks vaja aga see võib olla ka mingitel muudel „arusaamatutel põhjustel“ nagu arvasid „Räägime Asjast“ saate osalejad.

Mis motiveerib kaitseministrit?
Kaitseministri motivatsioonides oleks ehk võimalik aru saada kui kaalutleme olulisi fakte.

Fakt on see, et mingit sõjaväelist haridust ega treeningut Eesti kaitseministril ei ole, isegi ajateenistusest suutis ta kõrvale hiilida.

Fakt on see, et ta riigiametniku karjäär sai alguse kui kunagise Edgar Savisaare valitsuse välisminister Lennart Meri võttis ta tööle välisministeeriumi, koos paadunud stalinisti Rein Müllersoniga, kes oli, muide, samaaegselt ka Nõukogude Liidu täievoliline esindaja ÜROs. Savisaar oli Kapo hilisematel andmetel meie põlise vaenlase „mõjuisik“. Isegi ta võitluskaaslane Kalle Klandorf kinnitas seda oma väitega Delfile (12, 16, 2010).

Fakt on see, et taastatud Vabariigi algaastail otsustas Luik tõmmata tavapärase 12-miilise merepiiri Keri saare juures nelja meremiili peale. Teatavasti asusid tollal Keri saare lähedasel paesel merepõhjal meie vaenlase allveelaevade sidevahendid. Mu sellekohasele arupärimisele riigikogus vastas ta, et seda kergem olevat riiki kaitsta, mida lähemale vaenlane lasta! See on kahtlemata kõige totram vastus, mida üks minister on kunagi andnud.

Fakt on see, et aastal 2001 määras Luik Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna ülemaks Eesti reeturi, Eesti ja NATO julgeolekut raskelt kahjustanud Herman Simmi.

Fakt on see, et päeval, mil Lennart Meri allkirjastas venelaste koostatud, venekeelsed juulilepped, oli ta Moskvas Mere abiline. Nende lepetega põlistati Eestisse 20 000 punaarmeelast ja KGB/GRU agenti, koos perekondadega umbes sada tuhat eriti vaenulikku „kaasmaalast.“ Luik pole ikka veel lõpetanud nende reeturlike lepete ja selle Eesti ajaloo musta päeva kiitmist ajakirjanduses. Akadeemik Endel Lippmaa avaldas Mere lepingute kohta arvamust, et need on Eesti iseseisvusele sama ohtlikud kui1939-40. aastate otsese sõjalise ähvarduse tagajärjel allakirjutatud dokumendid (Hommikuleht, 23. august,1994). Uuriv ajakirjanik Virkko Lepassalu, oma hästi dokumenteeritud raamatus „Süümepiinadeta, Georg ja Lennart Meri sidemetest eriteenistustega ja selle tagajärgedest“ kirjeldas Lennart Merd Eesti reeturina ja samuti on seda teinud riigikogu esimees Henn Põlluaas oma raamatus „Lennart Meri, vabaduse valus valgus“. Pole kahtlust, et Lennart „Nikolajev“ Meri, kes tegi 22 välisreisi ajal kui aus eestlane ei võinud sellest unistadagi, oli teeneline kommunist, KGB kaastööline, silmakirjalik ja reeturlik president.

Kõige tähtsam fakt on see, et Eesti oluliste kaitselünkade täitmata jätmine on kasuks meie põlisvaenlasele.

Kõik need faktid pole ehk küllaldased, et tuvastada kelle huvides kaitseminister Luik tegutseb, aga need annavad küllaldast põhjust kahtlustamiseks, et kaitseministeerium pole heades kätes.

Mis ajendab kaitsejõudude ülemat?
Samuti on raske aru saada miks ei soovi olulisi riigikaitse lünkasid täita kaitsejõudude ülem kindralmajor Martin Herem. Ma ei tea kas ja kuipalju Herem on osalenud tõsistes lahingutes, aga koolipingis sõjalist haridust saades oleks ta kindlasti pidanud omandama teadmisi õhutõrje ja rannakaitse vajadustest.

Mina olen kahe sõja rindevõitlejana tänulik õhutõrjele, mis mängis olulist rolli minu julgeolekus lahingutandril. Teenistuses lahinglendurina õppisin veel enam hoomama õhutõrje tähtsust. Olen arvatavasti ikka veel elus tänu sellele, et vaenlasel minu lahinglendude ajal õhutõrje puudus ja leinan neid relvavendi, kes täitsid oma lahingukohustusi ajal kui vaenlane oli omale ohtliku õhutõrje muretsenud.

Järeldused ja soovitused
Kaitseminister Luik on kas oma riigikaitse võhiklust või riigikaitse kahjustamise sihilikku soovi juba kaua demonstreerinud. Kurb on see, et ka kaitsejõudude ülem Herem arvab, et Eesti õhuruumi ega randu pole vaja kaitsta kui selleks on võimalused olemas. Kui mõelda ka varasematest kaitsejõudude ülemates, tekib arvamus, et taasiseseisvunud Eestis pole kaitsejõudude ülematega vedanud.
Tähtis on aru saada, et NATO on hea kaitsekilp, aga ainult nendele, kes suudavad ennast ka ise kaitsta. Eesti julgeolek pole kaugeltki kindlustatud. Esimese Laari valitsuse poolt meie põlisele kodumaale põlistatud pool miljonit okupanti ja Lennart Mere juulilepetega Eestisse põlistatud punaarmeelased moodustavad ikka veel ohtliku Eesti-vaenuliku viienda kolonni eestlaste põlisel kodumaal. Enda Vene eluaegseks diktaatoriks kehtestanud Vladimir Putin on kinnitanud, et ta eesmärk on taastada kommunistliku Venemaa „hiilgus“ – kelle muu kui oma naabrite arvel.

Eestlased, kelles püsib kõikumatu usk ja vankumata tahe kindlustada riiki, mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, peavad olema valmis järeleandmatuks kangelaslikuks võitluseks, nagu olid meie Vabadussõdalased ja Teise maailmasõja vabadusvõitlejad.

Ainult kui täidame ohtlikud lüngad oma riigikaitses ja tõestame oma lahinguvalmidust meie vaenlasele, on meil võimalus elada rahus, iseseisvas Eesti Vabariigis mida valitsevad eestlased.

Viide ka: https://www.eesti.ca/juri-toomepuu-lung ... ticle57128

Kriku

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Seni välja paistnud märke analüüsides saab väita, et hr Luik praktiliselt jälestab EKRE vaateid ja ei suuda liberaalina sellest üle olla ja (poliitiliste vaadete erinevuse tõttu) valitsuspartneriga adekvaatset koostööd teha.
Aga kui nimetatud härra Luik on selle ameti vastu võtnud, siis tuleb olla vastav, ei ole see Martin Helme ka nii hull, et ei saaks veelkord rahulikult koos maha istuda ning asja arutada. Kogu see kirbutsirkus on ära tüüdanud.

Päris täpselt formuleeritud
Hetkel ongi nii, et siin teemas kõlab "ainuõigena" vaid LUIGE/HEREMI versioon (kusjuures ma ei teagi, kumba nime esikohale asetada) - ning EKRE // RK liikmetest reserv- ja eruohvitseride versioon kuulub täissülitamisele, mahatampimisele ja foorumikustutamistele.

Aga seda selleks.
Mitmetel lapsukestel siin foorumis oleks aeg aru saada hoopis sellest, et:
-- lääne demokraatia tingimusis riigile olulisi relvadiile "lobbystataksegi" - ja see on normaalne
-- lobbistamisega tegelevad(ki) üldreeglina kõrges auastmes reserv-ja eruohvitserid - ning parim koht selliseks lobbystamiseks on riigi demokraatlikult valitud parlament
-- Eesti oma normaalse arnguga ongi jõudnud sinnamaale, kus VR parlamendis on korraga 3 x kindralit, 1 x kolonel(-piirivalve, tõsi küll) ja 1 x kol.leitnant
-- see, et oluliste relvadiilide lobbystamine ilmub meie parlamenti on ka järelikult loogiline - ja mitte taunitav, eks ole
-- ning HEREM (oma peastaabiga) ei oma muuseas monopoli nendele küsimustele - vähemalt senikaua, kuni ta raffa valitud parlamenti laiali ei ole saatnud

Et sellest võiks veel paljugi kirjutada aga mõned foorumlased vajavad kindlasti aega, et nende lihtsate tõdedega siin postis harjuda - et pritsite nüüd natuke tatti ja pärast räägime jälle edasi

[nimetu]

-- lääne demokraatia tingimusis riigile olulisi relvadiile "lobbystataksegi" - ja see on normaalne

Ei, Borja, see ei ole normaalne kui riigi rahandusminister hakkab kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale ette kirjutama mida osta. Üheski teises normaalses riigis see nii ei toimi ja ei tohiks toimida ka siin.

[Kriku]

foorumikustutamistele.

Kustutatakse peamiselt ebaviisakusi, millest osa pärines vähemalt eile kahjuks ka sinu kontolt. Näiteks akf Tuuba suudab oma seisukohti avaldada ilma oponente igasugu kohtadesse saatmata ning tema postitused on vähemalt siin teemas kõik kenasti alles.

-- lääne demokraatia tingimusis riigile olulisi relvadiile "lobbystataksegi" - ja see on normaalne
-- lobbistamisega tegelevad(ki) üldreeglina kõrges auastmes reserv-ja eruohvitserid - ning parim koht selliseks lobbystamiseks on riigi demokraatlikult valitud parlament
-- Eesti oma normaalse arnguga ongi jõudnud sinnamaale, kus VR parlamendis on korraga 3 x kindralit, 1 x kolonel(-piirivalve, tõsi küll) ja 1 x kol.leitnant
-- see, et oluliste relvadiilide lobbystamine ilmub meie parlamenti on ka järelikult loogiline - ja mitte taunitav, eks ole
-- ning HEREM (oma peastaabiga) ei oma muuseas monopoli nendele küsimustele - vähemalt senikaua, kuni ta raffa valitud parlamenti laiali ei ole saatnud

Lääne demokraatia tingimustes on normaalne ka lobitegevuse seaduslik reguleerimine, lobistide registreerimine jne. Seda Eestis veel ei ole, kuigi oleks nähtavasti vaja.

Leo Kunnas ei ole rahva poolt valitud parlament, vaid üks parlamendi liikmetest. Kui parlament võtab vastu seaduse (näiteks riigieelarve), et Eesti ostab 300 M eest ükskõik mida, siis loomulikult on Heremi või ükskõik millise teise avaliku teenistuja kohustus sellele alluda. Praegu aga sellist parlamendi otsust ei ole.

[paneuropa]

Üldiselt kaasneb lobbystamisega vastav meelehea ka otsustajatele. Mis meelehead EKREle pakuti?