Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Mina jõuan.
Ceterum censeo: meredessant ei pruugi olla peamine oht merelt, millele keskenduda ja ka sellega tuleks tegeleda juba merel, mitte kalda ääres. Aga olgu siis dessantlaevad ja tankitõrjeraketid.
Kapten Trumm kirjutas:

Tarkade fraaside kasutamine ei muuda paraku ebarealistlikku jama tõeks - esmalt tuleb meil võidelda taktikalisel ja operatiivtasandil (muuhulgas tõrjuda randa tulevat vastast) ja alles siis tulevad strateegilised probleemid nagu mereteede lahtihoidmine, liitlaste ligipääs jne. Selles taktikalise ja operatiivtasandi võitluses kannab pearaskust Eesti maavägi ja kõik muu on vaid toetav. Mereväel tuleb siin seista selle eest, et maaväe suurtele veekogudele (meri, aga ka Peipsi järvistu) avatud tiivast ei lähe vastane vett pidi mööda ja maaväe üksused kotti ei jääks.

Kui vastane suudab meid operatiivtasandil mõne päevaga nurka mängida, siis muutuvad lahtised mereteed juba igavikuliseks küsimuseks, sest liitlastel pole enam kuskile tulla ning rannik on võetud juba vastase kontrolli alla.

Seega, Eesti mere/rannakaitse algab just pealvee (lähi)tõrjest, tegevusest peamiselt territoriaalmere piires elik kalda ligidal. Kui see on paigas, siis võib minna kaugemale. Selles kontekstis eitada kergemaid rakettrelvi on pehmelt öelda asjatundmatu (või meelega valetamine). Ka Soomes oli merekaitse sellisel põhimõttel korraldatud, kui nad meiega samavaesed olid.

[Kapten Trumm]

Hea Trumm, palun ütle, miks Spike ER on parem, kui laserjuhtimisega GLSDB.
Viimase rakett on odavam (<100k vs >200k), laseb 8X kaugemale ja on peaaegu 3 korda suurema lõhkepeaga (6kg vs. 16kg). Ja MLRS-i vajame me niikuinii.

Seepärast, et igasugu üksikeksemplaridena eksisteerivate relvassüsteemide kasutamiseks eksisteerivad liiga paljud vahelülid, mis võivad failida. Side, vahepealsed juhtimispunktid (võivad hävida), aga ka "keegi" võib otsustada, et teie info on ebausaldusväärne ja taolise info peale me moona ei kuluta. Ja tuli sealt kunagi ei tule, sest tellimus ei jõua kohale või see käntseldatakse. Välikomandörina eelistaksin (ja eelistan) alati relvasüsteeme, mis on "ligidal" ja antud võimalikult "alla", sest nende kasutamises puuduvad taolised kahtlased kohad.

Spike-ER on võimalik juurde anda rannakaitsega tegelevale kompaniile ja ta suudab seda ka hallata. MRLS M270 on vähemalt diviisitaseme relv, mis asub seitsme maa ja mere taga ja mille kasutamine on tsentraliseeritud "üles" koos eespool nimetatud "agadega".

Seepärast ma eelistan iga kell juurdeantud Spike ER seadmete paari (koos meeskonnaga), küll me selle (binoklitega) merevaatluse ka korraldatud saame ja 1942. a Rootsi välitelefoni juhtimispunktist laskeseadmeni ei sega ükski võlutoimeline tehnovidin.

[Kilo Tango]

...
Seepärast, et igasugu üksikeksemplaridena eksisteerivate relvassüsteemide kasutamiseks eksisteerivad liiga paljud vahelülid, mis võivad failida. Side, vahepealsed juhtimispunktid (võivad hävida), aga ka "keegi" võib otsustada, et teie info on ebausaldusväärne ja taolise info peale me moona ei kuluta. Ja tuli sealt kunagi ei tule, sest tellimus ei jõua kohale või see käntseldatakse. Välikomandörina eelistaksin (ja eelistan) alati relvasüsteeme, mis on "ligidal" ja antud võimalikult "alla", sest nende kasutamises puuduvad taolised kahtlased kohad.

Sa eelistad siis istutada laskja otse rannikule (sest ainult seal on tal otsenähtavus), kus ta on automaatselt ka vastase tule all?
Sellise loogikaga ei saa mitte mingisugust kaudtuld üldse kasutada.

[Kapten Trumm]

See "vastase tule all" on meil lugupeetud mereväelaste poolt üle utreeritud teema, vaadake enne VF sõjalaevade kahurrelvastuse hulka ja arvutage, palju seda randa nad tegelikult tulistada suudaksid. Vene raketilaevade divisjoni kahurrelvastuse tulejõud on umbes võrdne ühe D-30 poolpatareiga, kui sinu ees on 10 km kahtlast randa, siis palju nad seda tule all reaalselt hoiaksid?

Spike ER ja edasi ei ole ju Milan, mida peab otse rannast laskma. Läheme natuke metsa varju ja ürita siis merelt seda positsiooni leida. Ja ei ole seal rannaliival suurt midagi peale vaatluse.

[Taaniel Tina]

Vene raketilaevade divisjoni kahurrelvastuse tulejõud

Ma nüüd ei saa aru.
Loogiliselt võttes peaks raketilaeva peamine tulejõud olema raketid. Mis hea pärast peaksid nad lahingus nende kahuritega põhiliselt jändama?

[URR]

Tarkade fraaside kasutamine…

See on stiili küsimus: mõni eelistab ladinakeelseid fraase, mõni värvikaid omadussõnu argumentide asemel.

esmalt tuleb meil võidelda taktikalisel ja operatiivtasandil (muuhulgas tõrjuda randa tulevat vastast) ja alles siis tulevad strateegilised probleemid nagu mereteede lahtihoidmine, liitlaste ligipääs jne.

Aga see on küll jama. Strateegia määrab taktika ja mitte vastupidi. Saksamaa ebaedu mõlemas maailmasõjas peaks olema piisav tõend: suurepärane taktika ei kompenseerinud lolli strateegiat.

Ka Soomes oli merekaitse sellisel põhimõttel korraldatud, kui nad meiega samavaesed olid.

Ei olnud. Ma ei eeldagi, et Sa mingeid argumente välja tooks ja annan paar vihjet: rannakaitsesoomuslaevad, allveelaevad ja Soomelahe sulg koostöös Eestiga.

Seepärast, et igasugu üksikeksemplaridena eksisteerivate relvassüsteemide kasutamiseks eksisteerivad liiga paljud vahelülid, mis võivad failida. …. Välikomandörina eelistaksin (ja eelistan) alati relvasüsteeme, mis on "ligidal" ja antud võimalikult "alla", sest nende kasutamises puuduvad taolised kahtlased kohad.

Inimlikult mõistetav, aga tänapäevane sõda areneb täpselt vastupidises suunas: kuna relvad ulatuvad kaugele ja nende mõju on suurem, aga relvi endid aina vähem (kallid!), siis koondatakse relvade mõju, mitte relvi endid. Aga mõju koondamine eeldab suure pildi mõistmist, st mõistlikku tsentraliseerimist ja head sidet.

Spike-ER on võimalik juurde anda rannakaitsega tegelevale kompaniile ja ta suudab seda ka hallata.

Millega üks rannakaitsega tegelev kompanii õigupoolest tegeleb? Ettevaatust, see on konksuga küsimus, ma sean praegu lõksu üles!

Seepärast ma eelistan iga kell juurdeantud Spike ER seadmete paari (koos meeskonnaga), küll me selle (binoklitega) merevaatluse ka korraldatud saame ja 1942. a Rootsi välitelefoni juhtimispunktist laskeseadmeni ei sega ükski võlutoimeline tehnovidin. …. Läheme natuke metsa varju ja ürita siis merelt seda positsiooni leida.

Kui palju see nüüd erineb kaitseliitlasest kõrkjates?

See "vastase tule all" on meil lugupeetud mereväelaste poolt üle utreeritud teema, vaadake enne VF sõjalaevade kahurrelvastuse hulka ja arvutage, palju seda randa nad tegelikult tulistada suudaksid. Vene raketilaevade divisjoni kahurrelvastuse tulejõud on umbes võrdne ühe D-30 poolpatareiga, kui sinu ees on 10 km kahtlast randa, siis palju nad seda tule all reaalselt hoiaksid?

Vaata nende kahurite laskekiirus üle, liida neile Ropuhade raketid ja lennukid ning siis räägime edasi. Venelased lähenevad dessandi tuleettevalmistusele matemaatiliselt: dessandialal ja selle otsetule ulatuses ümber peab olema õhus X kg rauda sekundis ruutmeetri kohta, et vastane maha suruda.

Kes meist nüüd raamidest välja ei oska mõelda? Kaldalt merele vaadates tundub, et kallas on mere kõige tähtsam osa, aga tegelikult ei ole see nii. Laanemets on eespool mitmele asjalikule raamatule viidanud. Enne oma strateegia ja taktika loomist loe palun mõnda neist. Ma kordan seni oma teesid veelkord üle.
1. Mereala valdamata ei ole edukas dessant võimalik.
2. Praegu võibolla mitte, aga keskpikas perspektiivis on liitlastega koostöös võimalik Balti laevastikku mereala valdamist mitte ainult vaidlustada, vaid ka laevastikku võita. Täitsa konventsionaalsete vahenditega.
3. Võime dessanti tõrjuda ei ole piisav heidutus Venemaa kallaletungi vältimiseks. Aga võime ta merevedusid takistada ja laevu vigastada võib olla.
4. (Meresõja mõistes) väikese laskekauguse ja lõhkejõuga tankitõrjeraketid on ebapiisavad ka dessanditõrjeks.
5. Lähiajalugu näitab, et Venemaa eelistab saavutada oma eesmärgid jõudu kasutades, aga „päris“ sõjani jõudmata. Seepärast tuleb keskenduda sellisele stsenaariumile reageerimisele. Merel me praegu selleks valmis ei ole.

[Leo]

Soome rannakaitseüksustes on Spike ER peamiselt dessandiohtlikes kohtades lähitõrje tegemiseks, sest seda on kergem liigutada ja maskeerida kui merekaitseraketi laskeseadeldist või haubitsat. Rannikkoohjus 06 olevat ainult 18 laskeseadet. Nii et rannakaitse põhineb ikkagi tõdemusel, et enamikul rannikust dessanti ei tule (sest see oleks mõtetult kaugel kriitilistest sihtmärkidest), ning olulisemates kohtades tõrjutakse esmajärjekorras merekaitserakettidega, mida vajadusel täiendatakse kahurväega. Soome rannik on muidugi RO 06 peitmiseks hea, sest paljudes kohtades hakkab võsane kalju otse kaldast. Vene laevastiku võimesse kahtlasi kohti ennetavalt läbi lasta eriti ei usu, selleks ei ole isegi venelastel piisavalt laskemoona, et rannikul kilomeetrite viisi kõiki kahtlaseid kivisid ja põõsaid läbi tulistama hakata.

[URR]

Siin on päris hea materjal venelaste meredessantide kohta: https://vfwiki.mil.intra/Vljappematerja ... SSANT.ppsx. AK tasemel, kes sisse saab, see saab.

[Kapten Trumm]

Ma nüüd ei saa aru.
Loogiliselt võttes peaks raketilaeva peamine tulejõud olema raketid. Mis hea pärast peaksid nad lahingus nende kahuritega põhiliselt jändama?

Dessandi maabumisala ettevalmistustuld antakse ikka kahuritest.
Vene suurtel sõjalaevadel sobib ranniku "ettevalmistamiseks" tavaliselt üksainus 100 mm kahur.
Mõnest laevast koosneva lahingugrupi tulejõud maapealsete märkide vastu on seega siis mõned 100 mm kahurid. Ehk mitte eriti suur.
Tegemist ei saa siiski olla taolise tulemõjuga, nagu võis olla WWII suurtel meredessantidel, kus rannikut tulistasid kümned või sajad torud 203+ mm kaliibriga.
Seega võimalus laeval tabada üksikuid maskeeritud (ja asukohta muutvaid) raketiseadmeid on kaunis olematu.

[Kilo Tango]

...
Dessandi maabumisala ettevalmistustuld antakse ikka kahuritest.
...
Seega võimalus laeval tabada üksikuid maskeeritud (ja asukohta muutvaid) raketiseadmeid on kaunis olematu.

Selsamal Ropucha klassil on ka 2x30-toruline Grad lisaks 76mm automaatkahurile. Ka toetatakse dessanti õhust, mis on üksikule Spike-ga mehikesele kaunikesti ebamugav.

[URR]

võimalus laeval tabada üksikuid maskeeritud (ja asukohta muutvaid) raketiseadmeid on kaunis olematu.

Lastakse ala. Kas seal keegi on või mitte, on juba selle olija probleem.

[Kilo Tango]

võimalus laeval tabada üksikuid maskeeritud (ja asukohta muutvaid) raketiseadmeid on kaunis olematu.

Lastakse ala. Kas seal keegi on või mitte, on juba selle olija probleem.

Selles suhtes on Trummil õigus, et juhul KUI me TEAME, kuhu dessant maandub, siis Spike ER-ga on vastasel vaja tegelikult läbi lasta 20 km rannariba, kuna ohtlik ER võib olla 10 km siin- või sealpool maabumiskohta. 20km rannariba läbi lasta - no ei ole vist mõeldav. Aga ikkagi jääb Spike ER-i probleemiks lõhkekeha väiksus ja puutele plahvatamine. Erinevalt näiteks GLSDB-st, kus lõhkepea on peaaegu 3x suurem ja enne plahvatamist läbistav. Lisaks on see 10 km kaardil ikkagi suhteliselt nadi distants.

[Kapten Trumm]

Selsamal Ropucha klassil on ka 2x30-toruline Grad lisaks 76mm automaatkahurile. Ka toetatakse dessanti õhust, mis on üksikule Spike-ga mehikesele kaunikesti ebamugav.

Kui allüksus on kaevunud, on see Grad ja need mõned kahurid rohkem psühholoogiline, mitte niipalju taktikaline probleem. Nende võimet suuri alasid läbi sonkida liiga suureks ei maksa hinnata, neid on ikkagi eskaadris alla 10, kuid kahtlasi ruutkilomeetreid on palju. Uute vene lennukite vastu pole õnnestunud oma saatust proovida, aga noh Poola Su-20, temokaamerga Robinsonid, Threodi droonid jne on ära proovitud ja mis selgus - ei leia nad suurt midagi üles, kui maapinnal olija maskeerub ja teeb seda, mida neile õpetatud on.

Pigem tasub karta suurtüki- ja Gradide tuld siis, kui maandatav dessant on "rinde" lähedal ja sellele saab tuletoetust anda brigaadi ja sellele juurde antud armeetasandi suurtükiväebrigaadi "torudest". Neid on juba palju rohkem. 18 haubitsat ja 18 Gradi brigaadis ning näiteks 18 haubitsat ja 18 Uragani armee suurtükibrigaadis. Nende tulejõud on ikka tunduvalt suurem.

[Kilo Tango]

... Poola Su-20, temokaamerga Robinsonid, Threodi droonid jne on ära proovitud ja mis selgus - ei leia nad suurt midagi üles, kui maapinnal olija maskeerub ja teeb seda, mida neile õpetatud on...

Seda seni, kuni see Spike ER ei ole ühtegi lasku teinud. Lask ja kõik sellele järgnev muudab seadme üsna kenasti nähtavaks.

[Kapten Trumm]

ER-l jookseb fiiberoptiline juhe sabas, segada on keeruline. Lasusähvatus ja suitsupilv on seal suhteliselt olematud ja lasu saab teha takistuse tagant (sihtmärgiga silmside pole vajalik). Pisimärkide leidmisega näikse Süürias venelastel teatud raskused olevat.

https://www.youtube.com/watch?v=c8xnp2MtKe8