Parvlaev "Estonia" hukkumine

[kana tagumik]

Pange tähele, kuidas lõppraportis öeldakse, et mingite asjade tõestamiseks või ümberlükkamiseks tuleb seda ja teist veel uurida. Kui mõttega vaadata, siis lõppraprti kirjutajad on väga rahulolematud ses osas, mis kvaliteediga info ja milline info neil üldse käepärast oli.

Nii et väga ei maksa selle lõppraporti kaitseks väga viskuda, seda peavad selle koostajaid isegi puudulikuks.

[Kriku]

Diskussioon võidaks aga palju, kui igasuguste hüpoteeside ja küsimuste püstitajad enne kontrolliksid, mida lõppraportis selle kohta öeldud on.

[Kriku]

Lõpparuanne elektroonilisel kujul: https://www.ojk.ee/et/system/files/fail ... 0313_0.pdf

Aitäh akf-ile viite eest!

[Eissme]

Arusaamatu on see, et mingitel kellaaegadel kostusid metallsed löögid / paugud. Mida võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel.

Väidetakse, et visiir kukkus eest, olles eelnevalt peale lukkute purunemist jäänud lihtslt hingede otsa kõlkuma ja vastu laevakeret peksma lainetes siis võiks eeldada, et löögid / paugud oleksid kostnud perioodiliselt ja palju tihedamini.

[teeline35]

Väidetakse, et visiir kukkus eest, olles eelnevalt peale lukkute purunemist jäänud lihtslt hingede otsa kõlkuma ja vastu laevakeret peksma lainetes siis võiks eeldada, et löögid / paugud oleksid kostnud perioodiliselt ja palju tihedamini.

Kas visiiri avamiseks ja sulgemiseks kasutatud hüdraulika ei võinud mingi aeg visiiri liikumisi summutada?

[ruger]

Musta materjali analüüsimine ei selgitanud uurimisgrupile, miks laev põhja läks
https://www.postimees.ee/7076816/estoni ... ldusainest

[Kriku]

Viide algallikale ka: https://v.postimees.ee/graafikud/eksper ... pt2020.pdf

või

https://docs.google.com/viewerng/viewer ... pt2020.pdf

Pigem tasuks seda lugeda.

[Welber]

Teadlaste memo:
...
Väidetavalt asus kahjustus laeva
ahtrist umbes 98 meetri kaugusel, kuigi realistlikum väärtus näib olevat umbes 90 meetrit.
Väidetavalt oli läbitungimissügavus umbes 1,2 meetrit, tuues nähtavale ilmse lõhe laeva keres.
...
Teises videos esitas professor Amdahl NTNU-st lihtsa struktuurihinnangu ja väitis, et sellise kahju tekitamiseks vajalik jõud on umbes 500–1000 tonni.
...
Merepõhja oli selgelt näha ja vähemalt ühes lõigus oli videos näha ka suuremate kivimite kooslust.
...
On ebatõenäoline, et kahjustus oleks tekkinud kokkupõrkest merepinnal. Läbitungimiskahjustuse mõlgi suund osutas veidi vööri suunas. Sellise vigastuse tekitamiseks oleks pidanud läbitungiv objekt lähenema laevale ahtri poolt, parvlaeva Estonia suuna suhtes kaldu (umbes 45 kraadi). Samuti oleks läbitungiva objekti kiirus pidanud ületama parvlaeva Estonia kiirust.
Sellise kahjustuse võimalik seletus võib olla kokkupuude veealuse objektiga, näiteks merepõhjas asuva kiviga.

Vot see on mehe jutt!
Kas ma saan õigesti aru, et:
1.Teise laevaga kokkupõrget ei saanud olla, sest Estoniast kiiremat laeva pole kunagi ehitatud ja temaga 45 kraadise nurga all ei saagi ükski laev sõita.
2.12000 tonnine laevakere ei suru meetrise läbimõõduga kivi pehme savipinnase sisse, vaid see tekitab 1000 tonnise jõuga deformatsiooni kereplaatidele.
3.Kui vigastus on 45 kraadise nurga all 90 meetri kaugusel ahtrist, pidanuks kivi kõrgus (arvestades, et ahter on juba mere põhjas) olema 63 meetrit.

[mart2]

... On ebatõenäoline, et kahjustus oleks tekkinud kokkupõrkest merepinnal. Läbitungimiskahjustuse mõlgi suund osutas veidi vööri suunas. Sellise vigastuse tekitamiseks oleks pidanud läbitungiv objekt lähenema laevale ahtri poolt, parvlaeva Estonia suuna suhtes kaldu (umbes 45 kraadi). Samuti oleks läbitungiva objekti kiirus pidanud ületama parvlaeva Estonia kiirust.
Sellise kahjustuse võimalik seletus võib olla kokkupuude veealuse objektiga, näiteks merepõhjas asuva kiviga.

Vot see on mehe jutt!
Kas ma saan õigesti aru, et:
1.Teise laevaga kokkupõrget ei saanud olla, sest Estoniast kiiremat laeva pole kunagi ehitatud ja temaga 45 kraadise nurga all ei saagi ükski laev sõita.
2.12000 tonnine laevakere ei suru meetrise läbimõõduga kivi pehme savipinnase sisse, vaid see tekitab 1000 tonnise jõuga deformatsiooni kereplaatidele.
3.Kui vigastus on 45 kraadise nurga all 90 meetri kaugusel ahtrist, pidanuks kivi kõrgus (arvestades, et ahter on juba mere põhjas) olema 63 meetrit.

Ma ei ole spetsialist, kuid sellised küsimuse püstitused panevad pead vangutama...
1) Sellistes tormi tingimustes 45 kraadise nurga all tagant läheneda on paras katsumus. Tuumajõul ristleja?
2) Kus on juttu meetrisest kivist? Mis siis, kui pinnasel (tead et savi?) on näha ainult 1m ja pinna all läheb mõlemis suunas kümneid meetreid edasi? Nagu jäämägi ... Näiteks...
3) Kas ei olnud mitte juttu sellest, et laev on liikunud? Tegelik jõu mõjumise suund ei pruugi olla üldse selline nagu eksperdid üritasid 10-20 sekundilidest klipist aimata! Siin peaks vastuse andma tegelik kohapealne uurimine ja murdekohast võetud proovide analüüs. Tugitool ja põhikooli trigonomeetria ei anna selget vastust!

[Kulibin]

Midagi ei loksunud, visiiri rebis mingi tuvastamata jõud eest ühe matsuga, seal on igal pool andurid ja kui visiir oleks kasvõi veidi avanenud, oleks häiresüsteem rakendunud. Kes on näinud neid videosid kahjustatud vöörist, on kõik üksmeelel, et löök pidi tulema veidi küljelt, no mingi 9 kuni 15 kraadi laeva telgsuunast. Laevakeres visiiri kinnituskohtades on päris koledad rebendid ja on lollilegi selge, et sellist lainet pole olemas mis jääklassiga laeval visiiri eest lennutaks koos kerestruktuuri tükkidega. No ok, oletame siis et oligi mingi hüper-super mõrtsuklaine mis rebis visiiri eest, aga see ei klapi olemasoleva ametliku animatsiooniga. Muuseas levinud animatsioonides on rämedalt võltsitud eenduva pirnvööri kuju haiume meenutavaks et sobituks sinna visiiril olevasse muljumisjälge. On olemas 3D üsna täiuslik mudel laevast mis kummutab täielikult võimaluse kuidas taoline muljumisjälg siiski sinna visiiri tekkis. On üsna ebatõenäoline, et laev sõitis eemaldunud viisiirist üle ja selle jälje tekitas sõukruvi. 14 sõlme on liiga väike kiirus selleks. Kõikide olemasolevate materjalide põhjal võib väita at laev läks oluliselt kreeni kui autoramp oli suletud ja selle vahelt küll pritsis vett autodekile, aga see marginaalne veehulk ei saanud olla kreeni põhjus, gravitatsioon on igalpool sarnane ja mis takistas sissetuleval veel jaotumast terve autodeki ulatuses ühtlaselt, on mulle arusaamatu, oluline kreen pidi tekkima enne vee sissetungi autorambi kaudu.

[clarus]

Teadlaste memo:
...
Merepõhja oli selgelt näha ja vähemalt ühes lõigus oli videos näha ka suuremate kivimite kooslust.
...

Rootsi maksumaksja raha on asja ette läinud. Põja valatud kivid annavad nüüd "teadlastele" kindluse, et põhi ongi kivine. Esialgse uurimise ja põhjaskäimisega seda ei tuvastatud. Nüüd piisas 20 sekundist videost, et tuvastada, tegu on kaljuse pinnasega.

[Svejk]

Põhi on lausa nii kivine ja "kõva", et jalgpalliväljakuga võrreldav teema vajub sisse....
Aga eksperdid on nii pädevad, et pildi järgi hinnanguid annavad (varasem uurimismaterjal on lollidele, juhindume värskemast infost sitavõitu video pealt... )
Ja laeva mass on samuti vee väljsurvega sama number, ega vee alla vajununa väljatõrjutud ruumala võrra ei lähegi kergemaks
Ja otse loomulikult on kogu selle massiga vajunud täpselt selle (seni veel leidmata, aga nii vajaliku ) kivikse otsa, toetumata mujale...45 kraadise nurga all....
Ja saabki hakata tegema järeldusi ja välistama asjaolusid - nii lihtne see ongi!

Ja kuidas küll see kivike oskas ennast sättida täpselt põrkevöö kohale veepiiril, ja kuidas laev mis antud kohas pingete tõttu pooleks käristati, just põrkevöö kohapealt, sest peaks nagu alt tühi olema ja otstest kandma, nagu nõiaväel muutub just selle koha pealt jälle kandvaks....noh - nii nagu parajasti sülg suhu toob....

[Welber]

Ma ei ole spetsialist, kuid sellised küsimuse püstitused panevad pead vangutama...

Mina ei väida midagi, lihtsalt see memo on ülimalt ennatlik ja nõrk.

1) Sellistes tormi tingimustes 45 kraadise nurga all tagant läheneda on paras katsumus. Tuumajõul ristleja?

Nii, ja kuidas sai kivi sellise nurga all deformatsiooni tekitada?

2) Kus on juttu meetrisest kivist? Mis siis, kui pinnasel (tead et savi?) on näha ainult 1m ja pinna all läheb mõlemis suunas kümneid meetreid edasi? Nagu jäämägi ... Näiteks...

Kus see "jäämägi" praegu on? Kui laev on ennast ümber oma telje keeranud paarteist kraadi, peaks see kalju kohe seal külje all olema. Varem väideti, et merepõhi on seal pehme savi.

3) ...Siin peaks vastuse andma tegelik kohapealne uurimine ja murdekohast võetud proovide analüüs...

Just, ja enne uurimist ei tohiks sellise kaliibriga mehed sellist käojaani ajada.

[kana tagumik]

Mul tuleb meelde selle oletatava merepõhjaga üks seletus, miks omal ajal "Estoniast" näidati udukogu pilte: et põhi olevat ilgelt mudane ja seal alll tuukritel ringi sahmides peksti muda ja muud setet pidevalt üles ja tulidki udumuda pildid noh. Üldse olevat sealt jube raske midagi ära tuua, kuna sügavast mudast ja settes tuleb tuhnida. Nüüd on siis nii, et juba kaugelt on näha kivine pinnas??

[Madis Reivik]

Lugege seda viimast spetside aruannet ja ärge enne kaagutage kui olete sellest aru saanud.
Peale seda võite argumenteeritult vastuväiteid tuua aga see suvaline ilkumine on mõttetu.