Kavastu sild!

[retti]

Olin ühenduses inimesega kes on Valdo Pandi´ga koostööd teinud saateks "Täna 25 aastat tagasi" kui ka sõjaveteranidega kes forsseerisid Emajõge.
Mees vangutab pead ja ütleb - pole sellisest sillast midagi kuulnud.

[cuda]

lugupeetud retti. täna 25 aastat tagasi oli aasta 1995. mis see asjasse puutub? rääkisid kellegagi, kes pead vangutas. no mida see tõestab?
silda pole kunagi olnud? olgu. mis sillajäänuste pildid siis siin teemas on? kas sa saaksid siis üheselt formuleerida oma seisukoha nende kohta?
kas need mingid ajaloolised võtsingud, kellegi omaaegse fantaasia vili?
kas foorumikasutaja, kes neid need siia postitas, on silla sinna ise peale joonistanud? või on tõesti kohalike inimeste albumites pildid kohast, mis on äravahetamiseni sarnane Kavastuga, aga ei ole Kavastu?
käib mingi ajuvaba jauramine katusenurkade, akende asukohtade ja mingite muude tühiste detailide üle, millele võib olla vabalt mustmiljon põhjendust.

paljudes foorumites on võimalus, millega saab konkreetsete foorumlaste postitused ära peita, et neid teemades näha poleks. See oleks siin teretulnud funktsioon..
senikaua jälgin teemat huviga ja soovin teemaalgataje jõudu tõe dokumenteerimisel. ei maks lasta end trollidest häirida, kuigi saan täitsa aru, miks närv siin mustaks võib minna vahest.

[Kriku]

See oleks siin teretulnud funktsioon..

Siin saab ka. Paremast ülevalt nurgast "Juhtpaneel" -> "Sõbrad ja vaenlased" -> "Halda vaenlaste nimekirja".

[devision]

lugupeetud retti. täna 25 aastat tagasi oli aasta 1995. mis see asjasse puutub? rääkisid kellegagi, kes pead vangutas. no mida see tõestab?
silda pole kunagi olnud? olgu. mis sillajäänuste pildid siis siin teemas on? kas sa saaksid siis üheselt formuleerida oma seisukoha nende kohta?
kas need mingid ajaloolised võtsingud, kellegi omaaegse fantaasia vili?
kas foorumikasutaja, kes neid need siia postitas, on silla sinna ise peale joonistanud? või on tõesti kohalike inimeste albumites pildid kohast, mis on äravahetamiseni sarnane Kavastuga, aga ei ole Kavastu?
käib mingi ajuvaba jauramine katusenurkade, akende asukohtade ja mingite muude tühiste detailide üle, millele võib olla vabalt mustmiljon põhjendust.

paljudes foorumites on võimalus, millega saab konkreetsete foorumlaste postitused ära peita, et neid teemades näha poleks. See oleks siin teretulnud funktsioon..
senikaua jälgin teemat huviga ja soovin teemaalgataje jõudu tõe dokumenteerimisel. ei maks lasta end trollidest häirida, kuigi saan täitsa aru, miks närv siin mustaks võib minna vahest.

Tänan mõistmise ja toetuse eest! Olen rettilt korduvalt siin sama küsinud, et mida ta tõestada või ümber lükata soovib või mis on tema tegevuste eesmärk, aga vastust pole kahjuks saanud. Kahtlustan, et retti ei tea isegi.
Samamoodi olen küsinud, kelleks või milleks peab ta neid elusolevaid eakaid tunnistajaid ja paljusid kirjanduslikke viiteid/allikaid (sh fotosid) - samuti vastust pole saanud.

Ükskõik, kui paljud retti tegevusi siin õigustavad, siis minu jaoks selline argumenteerimatu lahmimine ja linnupesade võrdlemine väljub igasuguse normaalse debati raamidest. Aga ehk on viga hoopis minus ja siin toimibki teemaarendus sellisel primitiivsel ja kontrollimatul tasemel.
Kas ei devalveeru siin mõnede sõnavõtjate tõttu kogu foorumi tõsiseltvõetavus?

Igal juhul eeldasin enamat, aga minu algne silla kohta informatsiooni heauskne otsimine on kohati läinud nii lappama, et vahepeal oli keeruline aru saada, millest jutt või miks mingi nüanss ülsde teemasse toodi. Nüüd uute argumentide, uute huviliste ja täiendavate tunnistajate tekkides ärkas taas pisike lootus, et see diskussioon suudetakse siin ikka mõistlikes raamides hoida.

PS. Olen kuulnud mitmelt inimeselt väidet, et kunagi ja kusagil ollakse ikka nähtud ka terve silla pilti. Kahjuks ei suudeta mingitki seost meenutada. Aga lootus peab säilima ka nendeni jõudmiseks kunagi.

[alax]

Ükskõik, kui paljud retti tegevusi siin õigustavad, siis minu jaoks selline argumenteerimatu lahmimine ja linnupesade võrdlemine väljub igasuguse normaalse debati raamidest. Aga ehk on viga hoopis minus ja siin toimibki teemaarendus sellisel primitiivsel ja kontrollimatul tasemel.
Kas ei devalveeru siin mõnede sõnavõtjate tõttu kogu foorumi tõsiseltvõetavus?

Ajaloolise tõe välja selgitamine pole alati lihtne. Usun, et enamik ei kahtle silla olemasollu. Kuid oodatakse peale tunnistajate ka veel tõendeid. Et kust tuli üldse mõte silda ehitada. Selleks pidi olema otsus Saksa väegrupi tasandilt. Ega neid naelu külapoest ostetud.
Millest tuleb sellise silla olemasolu teadmatus, on see, et siiani pole sellest juttu olnud. Ja see on iseenesest uskumatu.

[Manurhin]

Neljakandilised naelad iseenesest pole midagi haruldast, need olid EW ajal väga levinud. Kui aastaid tagasi sai maal maja remonditud, siis nt. kõik vanad voodrilauad olid sellistega kinni löödud ja veel mõned suuremadki detailid. Kõige pikemad, mis välja sai sikutatud, võisid vast nii 20 cm pikad olla (voodrilaudade omad muidugi palju lühemad). Võrreldes ümarnaeltega olid ikka kuradi kõvasti kinni . Plussiks oli see, et tänu oma kandilisusele oli neid väga lihtne relsijupi peal sirgeks lüüa ja taaskasutada. Silla kohast võiks selliseid maa seest detektoriga ilmselt leida küll, ainuke häda, et kuna seal ka suurestükkidest korralikult tuld anti, on maapind arvatavasti päris korralikult metallipudi täis ja detektor üürgaks igal sammul. Omaette huvitav on see, et sillajäänused veel aastaid kaldal vedelesid. Üldiselt ikka maamees leiab igasugusele puitmaterjalile kiirelt rakenduse, äärmisel juhul kasvõi pliidi all. Tea, kas olid viimaks millegagi immutatud?
P.S. Nende kandiliste naeltega seoses üks naljakas seik ka: kui ma veel koolis käisin, siis tööõpetuse õpetaja oli selliseid kusagilt hea hulga hankinud (väljatõmmatud ja kõveraid siis mõistagi). Aeg-ajalt toksis ise neid ajaviiteks sirgeks, aga tihtipeale andis selle ülesande hoopis mõnele, kes tunnis midagi muud asjalikku ei viitsinud teha .

[retti]

lugupeetud retti. täna 25 aastat tagasi oli aasta 1995. mis see asjasse puutub? rääkisid kellegagi, kes pead vangutas. no mida see tõestab?
silda pole kunagi olnud? olgu. mis sillajäänuste pildid siis siin teemas on? kas sa saaksid siis üheselt formuleerida oma seisukoha nende kohta?
kas need mingid ajaloolised võtsingud, kellegi omaaegse fantaasia vili?
kas foorumikasutaja, kes neid need siia postitas, on silla sinna ise peale joonistanud? või on tõesti kohalike inimeste albumites pildid kohast, mis on äravahetamiseni sarnane Kavastuga, aga ei ole Kavastu?
käib mingi ajuvaba jauramine katusenurkade, akende asukohtade ja mingite muude tühiste detailide üle, millele võib olla vabalt mustmiljon põhjendust.

paljudes foorumites on võimalus, millega saab konkreetsete foorumlaste postitused ära peita, et neid teemades näha poleks. See oleks siin teretulnud funktsioon..
senikaua jälgin teemat huviga ja soovin teemaalgataje jõudu tõe dokumenteerimisel. ei maks lasta end trollidest häirida, kuigi saan täitsa aru, miks närv siin mustaks võib minna vahest.

Kui sind huvitab siis ma vastan sulle privas.

P.s Täna 25 aastat tagasi - algas 30.mail 1966. Valdo Pandi saadete stsenaariumid on paberil säilinud.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4na ... tat_tagasi

[cuda]

Kui sind huvitab siis ma vastan sulle privas.

Milleks see salatsemine? Siin teemas on veidi rohkem kui kuu ajaga 38 lehekülge postitusi. St ilmselgelt ma ei ole ainukene inimene, keda see huvitab.
Kuidas sa neid fotosid seletad?

[retti]

Kui sind huvitab siis ma vastan sulle privas.

Milleks see salatsemine? Siin teemas on veidi rohkem kui kuu ajaga 38 lehekülge postitusi. St ilmselgelt ma ei ole ainukene inimene, keda see huvitab.
Kuidas sa neid fotosid seletad?

Ma ei salatse
Kõik mu väited on siin nendel lehekülgedel 1-38 olemas.
Peale ühe.
Hoone C asukoht 1963 aasta fotol.

Mille kohta akf Illike ütles - Mind jäid kummitama viimasel pildil teest natuke paremal olevad imelikud sammaste moodi asjandused. Tunduvad mingite sõrestike moodi asjandused.
Kriku - Need tunduvad olema maakivist postid. Ehitise jäänused, millel oli postide vahel puitsein.

Hoone C on tervena 1936 aasta fotol.Ja tõenäoliselt oli veel terve ka 1944 aasta algul.
Ainult et,- nende hoone C maakivist sammaste koha peal oleks pidanud olema väidetav sild.

[blueant]

Ainult et,- nende hoone C maakivist sammaste koha peal oleks pidanud olema väidetav sild.

Jälle, mis see tees on? Et kui maas on kaks 1x1x3m maakivist posti, siis sealt ei saanud 9m kõrge 12m sildega sild üle minna?

[retti]

Ainult et,- nende hoone C maakivist sammaste koha peal oleks pidanud olema väidetav sild.

Jälle, mis see tees on? Et kui maas on kaks 1x1x3m maakivist posti, siis sealt ei saanud 9m kõrge 12m sildega sild üle minna?

Kas sõjaaegsetel sillaehitajatel/lammutajatel ei olnud 500grammi dünamiiti et plats puhtaks teha ?

[Manurhin]

Ainult et,- nende hoone C maakivist sammaste koha peal oleks pidanud olema väidetav sild.

Jälle, mis see tees on? Et kui maas on kaks 1x1x3m maakivist posti, siis sealt ei saanud 9m kõrge 12m sildega sild üle minna?

Kas sõjaaegsetel sillaehitajatel/lammutajatel ei olnud 500grammi dünamiiti et plats puhtaks teha ?

Ju ei jäänud need postid siis lihtsalt ette ja mis sellest lõhkeainest niisama ikka raisata.

[Dr.Sci]

See on juba päris korralik detailne kirjeldus
Küsimus, eelkõige Dr.Sci suunas. Kui sügavale need suured vaiad jõepõhjas võisid rammitud olla? Ilmselt olenes see konkreetsest pinnasest, aga no nii umbkaudselt? On see reaalne, et puksiirid suutsid need täiesti eemaldada? Või lõigati mingist sügavusest maha lihtsalt. Väga tahaks ikka kajaloodi või kaameraga seda silla veealust osa ka tuvastada.

Kahjuks ei suuda ilma geoloogiata oletada. Usutavast löödi seni sisse kuni midagi kõvemat vastu tuli. Emajõele kui Ihaste silda tegime, läksid vaiad ühel kaldal 27 m sügavusele, teisel 15-16 m peale. siin ma arvan et võis olla 3-6 m, sellest piisab et ära fikseerida. Läbimõõtu 60-70 cm hästi ei tahaks uskuda, pigem 40-50.

Kas sõjaaegsetel sillaehitajatel/lammutajatel ei olnud 500grammi dünamiiti et plats puhtaks teha ?

Võib-olla olid muinsuskaitse all?

[retti]

See on juba päris korralik detailne kirjeldus
Küsimus, eelkõige Dr.Sci suunas. Kui sügavale need suured vaiad jõepõhjas võisid rammitud olla? Ilmselt olenes see konkreetsest pinnasest, aga no nii umbkaudselt? On see reaalne, et puksiirid suutsid need täiesti eemaldada? Või lõigati mingist sügavusest maha lihtsalt. Väga tahaks ikka kajaloodi või kaameraga seda silla veealust osa ka tuvastada.

Kahjuks ei suuda ilma geoloogiata oletada. Usutavast löödi seni sisse kuni midagi kõvemat vastu tuli. Emajõele kui Ihaste silda tegime, läksid vaiad ühel kaldal 27 m sügavusele, teisel 15-16 m peale. siin ma arvan et võis olla 3-6 m, sellest piisab et ära fikseerida. Läbimõõtu 60-70 cm hästi ei tahaks uskuda, pigem 40-50.

Kas sõjaaegsetel sillaehitajatel/lammutajatel ei olnud 500grammi dünamiiti et plats puhtaks teha ?

Võib-olla olid muinsuskaitse all?

3-6 meetrit jõepõhja + 5 meetrit vett - alla 9 meetrise palgita ei olnud seal midagi teha.
9 meetrit 50 cm diameetriga kuusepalki kaalub toorena ca. 1,1 tonni.
Vene sõjavangide käterammuga sellist paika ei pane.

[NGolf]

Päris selge, et sellise ehitise rajamisel oli vastutus ikka mõnel pioneeriväeosal, küllap seal ka vajalikud vaiade rammimise seadmed olid. Vene naiste (sõjavangide) ülesandeks oli selline lihtsam puusepatöö, suurte haamritega nende plankude kokkunaelutamine jne.

Vees olnud postijäänused, need, mis paar meetrit üle veepinna paistsid, umbkaudu olevat nad olnud neljas reas ja ridu ka neli, keskel oli laiem sildeava, ehk 10-12 m. Selle keskmise ala suure laiuse tõttu pidas tunnistaja vähetõenäoliseks siin esitatud väidet nagu oleks koolipoisid pärast sõda nendele varemepostidele lauad peale sättinud ja lühiajaliselt üle purde käinud. See oleks juba tublit palki nõudnud ja täismeeste jõudu- ja esimene laev oleks selle kaasa viinud.

Edastasin teemaalgatajale ka külafotograafi Loodi Ärni sugulaste koordinaadid, parimal juhul on seal midagi säilinud ja õnnestub välja selgitada. See fotograaf ise oli osav masinamees ja olevat pärast sõda veel väiketraktori leiutanud, saatis joonised Moskvasse patendiametisse, aga olevat seal üle löödud ja looming mõne venelase arvele kirjutatud. Temast jäänud fotosid võiks leiduda kas tema vennapoja kaudu või tema kunagisest majast.