Olulised intsidendid ENSV õhuruumis
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Olulised intsidendid ENSV õhuruumis
Huvitav, kas ajaloo uurijate juures siin saavad kinnitust kaks rahvajuttu:
1. SR-71 Eesti õhuruumis.
On üks kolleeg, kes teenis 70ndate lõpus PVO-s S-200 baasis, mis asus Väänas (see Türisalu panga kõrval). Mees väitis end olnud komandopunktis siis, kui SR-71 üle Loode-Eesti lendas. Üritus toimus pealelõunasel ajal, kui üks radar välja lülitati ja teine parasjagu sisse lülitati.
Objekt tuli poolviltu (umbes Kirde kursiga) Saare-ja Hiiumaa vahelt läbi, üle Paldiski ja sealt edasi üle Soome).
Ära oli tuntud ta sedasi, et planshetil liikus asi ca 3 korda kiiremini kui reaktiivlennuk, kui mõni hävitaja liikus planshetil ühe radaripeilinguga edasi mõni cm, siis too läks vaksakaupa.
Tuld ei avatud, sest käsku ei antud. Kuigi ohvitserid olla vihased olnud, taheti ju S-200 ära proovida.
2. Üsna mitmest kohast on kuulnud sellist lugu ühest Su-9-st, mis mingi põhjusel rammis kusagil Läänemere kohal lennanud luurelennukit, piloot olevat eluga pääsenud. Lennuk öeldakse olevat startinud Tapalt.
1. SR-71 Eesti õhuruumis.
On üks kolleeg, kes teenis 70ndate lõpus PVO-s S-200 baasis, mis asus Väänas (see Türisalu panga kõrval). Mees väitis end olnud komandopunktis siis, kui SR-71 üle Loode-Eesti lendas. Üritus toimus pealelõunasel ajal, kui üks radar välja lülitati ja teine parasjagu sisse lülitati.
Objekt tuli poolviltu (umbes Kirde kursiga) Saare-ja Hiiumaa vahelt läbi, üle Paldiski ja sealt edasi üle Soome).
Ära oli tuntud ta sedasi, et planshetil liikus asi ca 3 korda kiiremini kui reaktiivlennuk, kui mõni hävitaja liikus planshetil ühe radaripeilinguga edasi mõni cm, siis too läks vaksakaupa.
Tuld ei avatud, sest käsku ei antud. Kuigi ohvitserid olla vihased olnud, taheti ju S-200 ära proovida.
2. Üsna mitmest kohast on kuulnud sellist lugu ühest Su-9-st, mis mingi põhjusel rammis kusagil Läänemere kohal lennanud luurelennukit, piloot olevat eluga pääsenud. Lennuk öeldakse olevat startinud Tapalt.
kas just OLULINE intsident aga intsident ikkagi. hoiatan ette, et detailidega võin veidi eksida kuid üldjoontes oli asi nii:
juhtus see kuskil kuuekümnedatel, kui mu vanamees peipsi taga, oudovas 76. õhuarmee stateegilises kaugpommituslennuväepolgus töötas. igas sõjaväeringkonna staabis olid n.ö. vanem-spetsialistid - vanemnavigaator, vanemsihtur jne. ja kuna need enamuse ajast staabis istusid, pidid nad vahetevahel käima stažeerimas. seekord juhtusid nad mu vanamehe polku. võtsid siis IL-28 ja panid aga Laeva soo poole. laadungiks betoonpommid.
kurat seda teab, mis meeskonnal pähe lõi. no pole see laeva soo ju nii väga tartu külje all kah...seda isegi 10-15km kõrguselt vaadates. vahe ikkagi 20-25 kilti aga noh, sihtur lasi luugi paar mintuit varem valla. kahjuks ma ei tea, palju nad loopim pidi ja palju nad üldse neid kivipurakaid alla loopisid aga kindel on see, et üks neist kukkus sisuliselt kesklinna. kes elab tartus, see teab, kus on raatuse kaubamaja. selle kõrval, jõe pool on mingi vanem kisas maja ku praegu vist miskine sony vmt pood. kaubamaja kohal oli varem mingi X-baas ja see maja seal kõrval oli selle osa. noh, see polegi väga oluline aga see tsementjunn kukkus lühidalt sinna hoovi. mista võis olla...50 kilo ehk. kui ma ei eksi ja õigesti mäletan, siis olnud sel isegi paarikilome markeerimislaeng kõhus.
õnneks oli laupäeva õhtupoolik (mis nõuka-ajal just suurt rolli ei mänginud sest töö käis tollal ka laupäeviti) mistõttu kellelegi otseselt see pähe ei sadanud aga kuulukse, et auk asfalteeritud hoovis olnud võrreldav n.ö. sõjaaegsetega. siinkohal ei oskagi nii väikseid mõõtühikuid nimetada, millest selliste kõrguste ja liikumiskiiruste juures sõltunuks, kas asi oleks kukkunud sinna tühjale platsile või näiteks sadakond meetrit kõrvale, rahvast täis "passaaži" (praeguse fortuuna tn alguses oleva elamu kohale) või kasvõi 500m eemale, raekoja platsi. no ajad olid teised ja liikumist veidi vähem aga küllap keegi sünnipäraselt sita õnnega tüüp ikka selle omale lagipähe oleks saanud.
no lõpetuseks: päid, jalgu ja ebasündsaid organeid lendas kahte lehte nii leningradis (ringkonna staap) kui ka polgus. kuivõrd vanem"spetsialistid"-navigaatorid, piloodid jmt vennikesed olid ka varem sigadusi teinud (muuhulgas vajaminevast mitu korda vähem kütust tankinud ja seetõttu mitte tagasi jõudnud ning korra isegi lennuvälja üles leidmata jätnud ning samuti kütuseprobleemide tõttu kuskile põlu peale maandunud), tehti selles liinis kapitaalseid muudatusi ja nii palju kui mina tean, märkimisväärseid jamasid rohkem ei juhtunud.
PS! üldisest pommituamistäpsusest rääkides: mu vanamehe eksadrilli (ta oli ise eksadrilli komandör) täpsustulemused tippkõrgusest ulatusid 5-10 meetrini. võrreldes mõne mehe 25 kilomeetriga, tuleb tõdeda, et...ah, persse, ma ei hakkagi selle peale midagi tõdema .....
juhtus see kuskil kuuekümnedatel, kui mu vanamees peipsi taga, oudovas 76. õhuarmee stateegilises kaugpommituslennuväepolgus töötas. igas sõjaväeringkonna staabis olid n.ö. vanem-spetsialistid - vanemnavigaator, vanemsihtur jne. ja kuna need enamuse ajast staabis istusid, pidid nad vahetevahel käima stažeerimas. seekord juhtusid nad mu vanamehe polku. võtsid siis IL-28 ja panid aga Laeva soo poole. laadungiks betoonpommid.
kurat seda teab, mis meeskonnal pähe lõi. no pole see laeva soo ju nii väga tartu külje all kah...seda isegi 10-15km kõrguselt vaadates. vahe ikkagi 20-25 kilti aga noh, sihtur lasi luugi paar mintuit varem valla. kahjuks ma ei tea, palju nad loopim pidi ja palju nad üldse neid kivipurakaid alla loopisid aga kindel on see, et üks neist kukkus sisuliselt kesklinna. kes elab tartus, see teab, kus on raatuse kaubamaja. selle kõrval, jõe pool on mingi vanem kisas maja ku praegu vist miskine sony vmt pood. kaubamaja kohal oli varem mingi X-baas ja see maja seal kõrval oli selle osa. noh, see polegi väga oluline aga see tsementjunn kukkus lühidalt sinna hoovi. mista võis olla...50 kilo ehk. kui ma ei eksi ja õigesti mäletan, siis olnud sel isegi paarikilome markeerimislaeng kõhus.
õnneks oli laupäeva õhtupoolik (mis nõuka-ajal just suurt rolli ei mänginud sest töö käis tollal ka laupäeviti) mistõttu kellelegi otseselt see pähe ei sadanud aga kuulukse, et auk asfalteeritud hoovis olnud võrreldav n.ö. sõjaaegsetega. siinkohal ei oskagi nii väikseid mõõtühikuid nimetada, millest selliste kõrguste ja liikumiskiiruste juures sõltunuks, kas asi oleks kukkunud sinna tühjale platsile või näiteks sadakond meetrit kõrvale, rahvast täis "passaaži" (praeguse fortuuna tn alguses oleva elamu kohale) või kasvõi 500m eemale, raekoja platsi. no ajad olid teised ja liikumist veidi vähem aga küllap keegi sünnipäraselt sita õnnega tüüp ikka selle omale lagipähe oleks saanud.
no lõpetuseks: päid, jalgu ja ebasündsaid organeid lendas kahte lehte nii leningradis (ringkonna staap) kui ka polgus. kuivõrd vanem"spetsialistid"-navigaatorid, piloodid jmt vennikesed olid ka varem sigadusi teinud (muuhulgas vajaminevast mitu korda vähem kütust tankinud ja seetõttu mitte tagasi jõudnud ning korra isegi lennuvälja üles leidmata jätnud ning samuti kütuseprobleemide tõttu kuskile põlu peale maandunud), tehti selles liinis kapitaalseid muudatusi ja nii palju kui mina tean, märkimisväärseid jamasid rohkem ei juhtunud.
PS! üldisest pommituamistäpsusest rääkides: mu vanamehe eksadrilli (ta oli ise eksadrilli komandör) täpsustulemused tippkõrgusest ulatusid 5-10 meetrini. võrreldes mõne mehe 25 kilomeetriga, tuleb tõdeda, et...ah, persse, ma ei hakkagi selle peale midagi tõdema .....

- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
80ndate lõpus, aega täpselt ei mäleta, aga suvisel ajal oli sellist üritust näha Haapsalu kohal, et linna kohal lendas mingi ülatiivaline kergelennuk (arvatavasti Wilga, sest muid selliseid tollal polnud). Kui lennuk välja ilmus, siis samaaegselt läks Kiltsi lennuvälja pool lahti veel kõvem mürin ja Mig-23 kihutas sellele järgi. Mõlemad suundusid Noarootsi (loode) suunas ja kadusid silmist. Mig-il oli ilmselgelt probleeme nii aeglaselt lendamisega, kihutas sellest Wilgast mööda ja tuli jälle tagasi.
Kõik toimus täiesti päise päeva ajal. Kas oli tegu nt mingi taktikaõppusega, sportlenduri eksimuse või kellegi Rusti eelkäijaga, on tänini teadmata.
Sellist taktikaõppust ei usu, sest minumeelest oli see värk enne Rusti ja vene ajal oli kombeks tagantjärele harjutada. Ka oli Haapsalu polgu õppus enamjaolt ühesuguste kiirrünnaku ja väljumise manöövrite nüri nühkimine, et eriti ei usu, et vene ajal keegi sedasi improviseeris.
Kõik toimus täiesti päise päeva ajal. Kas oli tegu nt mingi taktikaõppusega, sportlenduri eksimuse või kellegi Rusti eelkäijaga, on tänini teadmata.
Sellist taktikaõppust ei usu, sest minumeelest oli see värk enne Rusti ja vene ajal oli kombeks tagantjärele harjutada. Ka oli Haapsalu polgu õppus enamjaolt ühesuguste kiirrünnaku ja väljumise manöövrite nüri nühkimine, et eriti ei usu, et vene ajal keegi sedasi improviseeris.
Utsali polügoni kohta on rahvajutt, kuidas seal kõrval rabas töödanud täiesti tavaline kopp polügoni kohal rakette lasknud hävitajale märklauana tundus ja ühe sihitud lasuga likvideeriti. Kopamees oli imekombel ellu jäänud.
Mõni aeg pärast seda case oli aga kohale lennanud hulk mundrites mehi, kes turbahunnikus tuhnides seal kibekähku ühe detaili koos seerianumbriga kätte said ja siis minema tuiskasid. Küllap tehti õnnetule lendurile pärast põhjalik peapesu.
Pärast sõda harjutasid aga lendurid oma laskeoskusi teise lennuki sabas veetava riidest toru pihta tulistades. Kohalike suurimaks õnneks oli see, kui märklaua tross puruks lasti ja see taevast alla kukkus. Riiet läks majapidamises ikka vaja.
Asp
Mõni aeg pärast seda case oli aga kohale lennanud hulk mundrites mehi, kes turbahunnikus tuhnides seal kibekähku ühe detaili koos seerianumbriga kätte said ja siis minema tuiskasid. Küllap tehti õnnetule lendurile pärast põhjalik peapesu.
Pärast sõda harjutasid aga lendurid oma laskeoskusi teise lennuki sabas veetava riidest toru pihta tulistades. Kohalike suurimaks õnneks oli see, kui märklaua tross puruks lasti ja see taevast alla kukkus. Riiet läks majapidamises ikka vaja.
Asp
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Olen kuulnud ühe elupõlise harrastuspurjetaja juttu, kuidas Pakri saarte ligidal (kuid mitte "zapretnaja zona's") avasid kaks lennukit tema purjeka pihta kahuritest tule. Ilmselt peeti seda polügooni sihtmärgiks, sest kahurisuhtmärk meenutab ka purje. Tema õnneks oli pilootide ettevalmistus nii kehv, et mõlema lennuki valangud läksid jahist 50m mööda. Tegu olla olnud "valge nina ja laia kabiiniga lennukiga" ehk siis väliste tunnuste järgi Su-24.
Kas see tõsi on või õllejutt, ei tea, võimalik et tollal polnudki purjetajal lubatud sinnakanti seilata.
Kas see tõsi on või õllejutt, ei tea, võimalik et tollal polnudki purjetajal lubatud sinnakanti seilata.
-
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
Hiiumaal maandus tõepoolest väikelennuk (ilmselt Cessna) 1980-date algul. EI ole seotud minuteada selle looga, millest Kapten trumm pajatas.sturmkommando kirjutas:
hmm - kui meenuks, kust ma lugesin hiiumaal maandunud väikelennuki kohta vene ajal.
Minule teadaolevalt käis lugu nii, et Rootsist pani putku mingisugune vaimsete hälvetega mees, piloodipapred tal olid, sai kusagilt klubist lennuki ja pani sellega ida poole ajama. Lendas väga madalalt, ükski radar teda ei avastanud ja maandus kusagile Kõpu poolsaarele, kus siis kohalikud "aktivistid" ta vastu võtsid ja toimetasid piirivalve hoole alla. Mees olevat väidetavalt N.Liidust varjupaika palunud, kuna Rootsi hullumajas tehtavat valusaid süste.... See kõik on rahvajutt, aga N.Liidust varupaika palunud mees pidi ilmselt vaimse hälbega olema.

Mees viidi peterburi kaudu tagasi Rootsi, lennuk oli piirivalve poolse valvsa kontrolli all senini, kuni klubi mehed Rootsist talle järele lubati.
Südnmuse pealtnägijaid peaks veel küll elus olema, pean uurima, ärkki saan kellegi käest täpsemaid andmeid.
Ja veel räägitakse Läänemere kohal neutraalsetes vetes venelaste poolt alla lastud Rootsi lennukist. Otsisin veidei, see lugu on siin: http://news.nationalgeographic.com/news ... plane.html
Selle teksti põhjal oli tegu luureseadmetega varustatud DC-3-ga, pardal oli 8 inimest). ka tulistati otsingute käigus rootslaste vesilennukit, mille meeskod pääses.
Natukene oli aega otsida rootslaste DC-3 kohta käivaid materjale.
2003 leiti see lennuk ja tõsteti 2004 kevadel välja, praegu asub Muuskös Rootsi Õhujõudude muuseumis. http://www.sfhm.se/templates/pages/Flyg ... __573.aspx
Rootsi keelt eriti ei oska ja ingliskeelsel lehel sellest juttu pole.
1952-l aastal olid lennukit otsimas kaks Rootsi Catalina- tüpi vesilennukit, väidetavalt kaldusid nad Hiiumaa juures NSVL territoriaalvetesse ja üks lasti neist MIG-15 poolt alla. Lennuk tegi hädamaandumise ühe Saksa kaubalaeva juurde ja mehed pääsesid eluga, kuid haavatuna.
Avalikult tunnitas NSVL alles 1991 selle DC-3 allatulistamist. Loomulikult esitati aastate jooksul ka Rootsi poolelt seda lennukit lihtsa transportlennukina.
Usun, et see lugu seondub ka teemaga, Eesti lähedal igatahes asi toimus.
Veel mõned lingid:
http://en.wikipedia.org/wiki/Catalina_affair
http://www.bbc.co.uk/dna/h2g2/pda/A790049
2003 leiti see lennuk ja tõsteti 2004 kevadel välja, praegu asub Muuskös Rootsi Õhujõudude muuseumis. http://www.sfhm.se/templates/pages/Flyg ... __573.aspx
Rootsi keelt eriti ei oska ja ingliskeelsel lehel sellest juttu pole.
1952-l aastal olid lennukit otsimas kaks Rootsi Catalina- tüpi vesilennukit, väidetavalt kaldusid nad Hiiumaa juures NSVL territoriaalvetesse ja üks lasti neist MIG-15 poolt alla. Lennuk tegi hädamaandumise ühe Saksa kaubalaeva juurde ja mehed pääsesid eluga, kuid haavatuna.
Avalikult tunnitas NSVL alles 1991 selle DC-3 allatulistamist. Loomulikult esitati aastate jooksul ka Rootsi poolelt seda lennukit lihtsa transportlennukina.
Usun, et see lugu seondub ka teemaga, Eesti lähedal igatahes asi toimus.
Veel mõned lingid:
http://en.wikipedia.org/wiki/Catalina_affair
http://www.bbc.co.uk/dna/h2g2/pda/A790049
-
- Liige
- Postitusi: 32
- Liitunud: 14 Aug, 2005 18:20
- Kontakt:
http://www.hiidlane.ee/index.php?arhiiv ... d79edcfd85sturmkommando kirjutas:hmm - kui meenuks, kust ma lugesin hiiumaal maandunud väikelennuki kohta vene ajal.
http://euro.postimees.ee/280805/esileht ... 175272.php
Jälle üks meenutus lapsepõlvest:
Olin täitsa väike tatikas ja aasta siis võis olla 75-77. Olin vanaema juures maal (Koerus), oli vist isegi vanaema sünnipäev - mai lõpp-juuni algus. Oli õhtu, kuid päike veel paistis. Äkki kostis mingu jube mürin, kõik kargasid toast vaatama - mis toimub. Hästi madalal lendas lennuk, minu arusaama järgi reisi TU. Mulle tundus, et isegi kiriku tornist madalamal. Lendas siis mürinaga üle küla ja kadus metsa taha. Pauku/plahvatust pold näha ega kuulda. Kuid järgmine päev käis küla peal jutt, et lennuk maandus kolhoosi põllule. Ei tea, kas ka tõsi. Kõige rohkem imestas aastaid hiljem, et Koeru kanti ei läbinud muteada ükski (reisi)lennuliin.
Olin täitsa väike tatikas ja aasta siis võis olla 75-77. Olin vanaema juures maal (Koerus), oli vist isegi vanaema sünnipäev - mai lõpp-juuni algus. Oli õhtu, kuid päike veel paistis. Äkki kostis mingu jube mürin, kõik kargasid toast vaatama - mis toimub. Hästi madalal lendas lennuk, minu arusaama järgi reisi TU. Mulle tundus, et isegi kiriku tornist madalamal. Lendas siis mürinaga üle küla ja kadus metsa taha. Pauku/plahvatust pold näha ega kuulda. Kuid järgmine päev käis küla peal jutt, et lennuk maandus kolhoosi põllule. Ei tea, kas ka tõsi. Kõige rohkem imestas aastaid hiljem, et Koeru kanti ei läbinud muteada ükski (reisi)lennuliin.
-
- Liige
- Postitusi: 312
- Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
- Asukoht: Espoo, Soome
- Kontakt:
Tere!Style kirjutas:Jälle üks meenutus lapsepõlvest:
Olin täitsa väike tatikas ja aasta siis võis olla 75-77. Olin vanaema juures maal (Koerus), oli vist isegi vanaema sünnipäev - mai lõpp-juuni algus. Oli õhtu, kuid päike veel paistis. Äkki kostis mingu jube mürin, kõik kargasid toast vaatama - mis toimub. Hästi madalal lendas lennuk, minu arusaama järgi reisi TU. Mulle tundus, et isegi kiriku tornist madalamal. Lendas siis mürinaga üle küla ja kadus metsa taha. Pauku/plahvatust pold näha ega kuulda. Kuid järgmine päev käis küla peal jutt, et lennuk maandus kolhoosi põllule. Ei tea, kas ka tõsi. Kõige rohkem imestas aastaid hiljem, et Koeru kanti ei läbinud muteada ükski (reisi)lennuliin.
Kas see ei võinud olla Balti Laevastiku õhuväe Tu-16 Nurmsi varulennuväljalt? Nurmsi on Mäeküla lähedal, oli vist 4,5 kilomeetrid pikk rada kunagi. Murupinnasega ning kuulu järgi kaetud terasplaatidega õppuste ajal. Püsikasutusel (baasina) ei vist olnud.
Kari
Viimati muutis kari lumppio, 19 Sept, 2006 9:58, muudetud 1 kord kokku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline