Parvlaev "Estonia" hukkumine

[vaoinas]

2 kraadist kreeni tunneb laevas igaüks, ka esimest korda laevas olija, see on ikka päris arusaadav. Ei usus, et sellise kreeniga laev läks sadamast välja.

Lõpparuande tunnistuste alusel (6.2.1 Teise tüürimehe praktikandi ütluste kokkuvõte) oli laev Tallinna sadamabasseinis otse, kuid vajus mõnekraadisesse kreeni sealt väljudes tugeva külgtuule tõttu.

Laeva kõikumise tõttu ei pruukinud reisijad, ma arvan, seda mõnekraadist kallet küll väga märgata.

[Lemet]

Vanglaplaneet ja Nõmme raadio...Õhtulehes ju kinnitavad kõik, et mingit telefonikõnet ei olnud. Mariella ja Europa tulid mööda Soome rannikut, neil võis olla levi kaldavõrguga, Estonia tuli põiki üle lahe ning sealse telefonilevi osas on mul suuri kahtlusi. Seal pole tänagi levi, saati siis veel 1994.

[Lothabi]

Vanglaplaneet ja Nõmme raadio...Õhtulehes ju kinnitavad kõik, et mingit telefonikõnet ei olnud. Mariella ja Europa tulid mööda Soome rannikut, neil võis olla levi kaldavõrguga, Estonia tuli põiki üle lahe ning sealse telefonilevi osas on mul suuri kahtlusi. Seal pole tänagi levi, saati siis veel 1994.

GSM küll mitte, kuid sellel ajal kasutati NMT-d, mis võis isegi napilt Utöle ulatuda.

[Peeter]

Käisin vahepeal ära ja hull arutelu kohe käinud. Samamoodi läheb edasi. Osad samamatrossovlikult kaitsevad lõpparuannet (a´la usumeVeerpalut), teised toovad välja vastuolusid. Isegi raadio ja mobiilsidet vaidlustatakse. Paistab, et need mobiilside vaidlustajad on vist mingid noored, või siis väga tehnikavõõrad poisid. Nii lihtsate asjaolude mitteteadmisel te ju vähendate oma autoriteeti ka teistes lõpparuande vastuolusid lahkavates aruteludes. Tol ajal oli mobiilsideks siin NMT450. Algaastatel istuti Eestis suundantenniga Soome NMT450-võrgus ja räägiti. See tähendab, et 450 analoogsagedusel tagati side ka üle Soome lahe. Mõõtke ise kaugust. Ja ninatarkadele: jutt ei käi sellest, et Eestis Tallinnas asuv NMTmast istus algus samuti Soome võrgus, vaid räägin konkreetsest suundantenniga NMT450 analoog kaugsidest. Laevadele statsionaarselt (ja ka professionaalselt) paigaldatud suurema võimsusega seadmetel võis antud ulatus profitehnika ja -antennidega veelgi suurem olla. Mul oli omal paigaldatud katuseantenn autole (ise paigaldasin) nii, nagu nõuavad tehnilised tingimused saateantennidelt, mitte kuidas on "änksam". Keskele, täiendavate korralike maandustega, vastukaaluelementidega, võimsaim antenn (ostsin detsibellide ja tehnilise info järgi) mida Levi&Kuto pakkuda suutis. Algselt oli 450MHz, pärast vahetasin 900MHz (GSM) vastu. Rääkisin tookord kohtades, kus teised levist unistadagi ei osanud. Kui paigaldasin, siis öeldi, et miks keskele? Taga oleks ju stiilsem jne (esinduses). Kui levi demonstreerisin, siis üleolev muie kadus. Kui autoga piiri ääres sõitsin, siis enam kui kord teadjam tegelane mainis, et "oled üks kahtlane mees, niimoodi paigaldatakse ja pealekauba veel selliseid antenne ainult mingi eriside korral!". Ja mina tegelesin veel laiatarbetehnikaga, küll tippmudelitega, aga ikkagi ainult laiatarbeasjaga. Ise olen 450-ga Valmierast korduvalt tol ajal Eesti võrgus istunud. Samal ajal oli sinnapoole keeratud võimsus maha ja Eesti levi kadus Valga poolt minnes kohe paari kildi pärast enne raudteeülesõitu.
Ja lisaks on laevadel veel muud profesionaalsed raadiosaatjad. Ärge ajage profitehnikat segi oma olematu võimsusega ja pealegi veel peidetud antennidega kaasaegsete miniseadmetega!

Lemet! Nüüd panid ikka rangelt puusse! Just 1994 võis seal olla NMT450 levi, ja vb isegi nagu härg 5pulka, aga tänapäevane piiratud võimsustega ja digikodeeringust sõltuvuses olev GSM tõesti tänaseil päevil seal ei tohiks levida.

[Kirs]

Ja Mariella oli Estoniast kõigest 9 miili kaugusel, mitte kuskil ranniku all.

[Fucs]

Kas siis mitte keegi ei taha midagi pakkuda, et MIKS koliti mingi hetk militaarkraami vedu reisiparvlaevale ?
Eraldi teema on, et miks seda salaja tehti, aga mind huvitab praegu esialgu rohkem just see, et MIKS üldse.
Kas siis rohkem laevu peale reisiparvlaeva "Estonia" Rootsi ja Eesti vahet ei seilanud?

[flint]

Avarii öö kohta ei tea aga järgmisel päeval oli mobiililevi selles piirkonnas täitsa olemas.

[Kriku]

Kas siis mitte keegi ei taha midagi pakkuda, et MIKS koliti mingi hetk militaarkraami vedu reisiparvlaevale ?

Mina arvan, et kõige rohkem mugavusest. Hea autoga peale sõita jne.

[Some]

Kui autotransport, siis parvlaev, kui konteinertransport, siis kaubalaev. Parvlaeval kontroll suurem, on vaks maad vahet, kas kontrollida 100 rekkat või 5000 konteinerit. Ohtlikku lasti parvlaevale ei lubata muidugi aga miski suvaline elektroonika või rauakolu - miks mitte. Kui Eesti ja Rootsi omavahel diili tegid, siis poleks salakaubaveoks mingit põhjust, iseasi kui Rootsi luure ilma Eesti teadmata midagi ära üritas tuua.
Ükskõik, mis variandi puhul, oleks ainukesena motivatsioon Estonia põhja lasta Venemaal aga isegi see on raskesti usutav. Ja mida süüdlase teada saamine meile annaks?

[Walter2]

Kas siis mitte keegi ei taha midagi pakkuda, et MIKS koliti mingi hetk militaarkraami vedu reisiparvlaevale ?
Eraldi teema on, et miks seda salaja tehti, aga mind huvitab praegu esialgu rohkem just see, et MIKS üldse.
Kas siis rohkem laevu peale reisiparvlaeva "Estonia" Rootsi ja Eesti vahet ei seilanud?

Ilmselt oli see kiireim viis - autoga laeva ja sealt kohe maha, sulanduda teiste autode sekka selmet jääda "vahele" kuskil sadamas kus kraanaga kahtlasena tunduvat kraami kõigi silme all trümmi ja teisel pool vett uuesti trümmist välja sikutatakse ning seda mingile transpordivahendile ümber laaditakse. Transiidi puhul on autod (või raudtee) parim ja kiireim viis see oma riigist läbi lasta. Senini toimis ja miks mitte jätkata. Lihtsalt isiklik arvamus, ei muud.
Muude laevade osas - kas ei saanud Estline mitte monopoolse õiguse opereerida Tallinn-Stockholmi liinil? Estonia vahetas välja eelmise, väiksema laeva (nime osas aitab keegi ehk) ning tulemas oli teine laev Saksamaalt, kuhu eestlastest meeskond oli juba järele sõitnud. Kas need kaks laeva oleksid paralleelselt liinile jäänud või oleks Estonia välja vahetatud, ei oska öelda. Samas oleks saanud ka läbi Soome vedusid teha, seal oli võrreldamatult rohkem laevu Rootsi vahet käimas, aga kuidas oleks olnud konspiratsiooniga sensitiivsete laadungite puhul ja kui "omad" need Soome organid sel ajal olid?

[vanahalb]

Kas siis mitte keegi ei taha midagi pakkuda, et MIKS koliti mingi hetk militaarkraami vedu reisiparvlaevale ?

Regulaarreise minuarust Eestist Rootsi küll tollal rohkem ei olnud Estline oli Tallinna ja Stockholmi vahel riigimonopol. Samalaadset oli monopol näiteks EMEX kus ma tollal töötasin ja 1992 teine pool kuni ei mäleta kas 1996 vist ei tohtinud keegi teine vanametalli Eestist välja viia.
Paldiski-Kappelskäri liin mis juba pärast Estonia hukkumist kunagi avati oli selliste sadamatega justnimelt Estline monopoli tõttu.

No aga tavaliste kaubalaevadega pole kogu salakauba logistika just ülemäära lihtne. Enamasti on ikka kogu laevatäis ühe omaniku kaup, tihti enda laaditud ja üsna keeruline on kolmandal isikul sinna midagi sokutada. Me saatsime vanarauda vāikeste laevadega ka Rootsi ja no siis peab igale vandile seletama et ära seda nurka kõvasti trambi, tuumakohver on seal peidus

Konteineritega vast saaks kuid minumeelest läks siis ja läheb praegu enamus Hollandisse või Saksamaale suurtesse terminalidesse. Lisaks on konteinerit tunduvalt lihtsam "ära kaotada" kui juhiga autot.

Ning kiiruses on ka oluline vahe. Kui parvlaevale sõideti õhtul peale ning tellijal lõunaks kaup kāes siis konteiner ootas vahel nädal aega riidas kuniks laev sai aega tulla. Lihtsalt puistlastilaevadel on samuti +/- kaks päeva saabumisega täiesti lubatud vea piires.

[Fucs]

Et siis pelgalt mugavusest otsustati teha midagi sellist*, mida mujal maailmas merenduse praktikas üldjuhul välditi ?
OK

* Et ma nagu ei saagi siiamaani üheselt ja täpselt aru, kui suur patt või lausa rikkumine see üldse tsiviillaevanduses ja reisijateveo teostamisel mujal maailmas oli ja on, et ühele kruiisilaevale pannakse peale ka militaarkola?
Mul on teatavad raskused ette kujutada seda toonast militaarveoste organiseerimise käiku ja rutiini.

On mingi militaarne kola, millest ei ole huvitatud mitte mõni "sõjaajaloo klubi" ega "kollektsionäär" (kes üritab järjekordset tanki T-34 salaja üle piiri smugeldada), vaid Rootsi riik ja selle Sõjaväeluure- ja julgeolekuteenistus MUST (Militära underrättelse- och säkerhetstjänsten). Ja siis nad istuvad kusagil Stokholmi kontoris kuhu helistab Viktor Eestist ning teatab, et "Poisid! On head kraami! Plaaniväliselt! Aga sellega on kiire!"... ja siis sealt öeldakse, et "Davai Viktor, rasked ajad ja ootamatu pakkumine... pole praegu kedagi järgi saata... aga õnneks seisab teil sadamas just praegu pks pädev reisipraam... ajage see tavaar selle "Estonia" peale..."

Aga kuna veeti ju mitu korda (tõestati ju ära), siis äkki hoopis nii, et MUST erisalaagent A.Strömm helistab satitelefoniga otseliinipidi oma peakorterisse ja teatab, et "Kurat tulin naisega Tallinnasse puhkama, aga siin Tallinnas hakati ootamatult mulle igasugust väärt kraami pakkuma. Ja siin on seda head kraami, üllaülla kurat, ise ka ei usu, hulgim saada! Vaja oleks organiseerida nüüd selle kiire äravedu... muidu hakkab roostetama... aga seda tilgub iga päev natukene... mitte korraga.... Kas korjame siin neli päeva seda kraami "Viru" hotelli parklasse kokku ja siis saadate transalaeva järele?"... ja Boss vastab A.Strömm`ile, et "Issand! Tõesti või? Kurat, meil on Rootsi riigis praegu laevadega tuuga. Punkt. Lisaks on ebamugav kaubasadamast seda kola peale kärutada. Punkt. Mehed kurat! Oma peaga üldse mõelda ei oska või! Lihtsam ja mugavam on see ju otse reisisadamas reisiparvlaevale "Estonia" lükata! Punkt. Seisab seal nagunii pooltühjana ja hakkab varsti siiapoole ukerdama. Punkt. Järgmine kord kui kõikidele ootamatult jälle uut kola saada on võimalik ja meid siin sedaviisi üllatada kavatsete, siis teatada vähemalt nädal aega ette! Punkt. Siis Rootsi Kunn eraldab meile mõne kaubalaeva või isegi äkki mõne sõjalaeva. Punkt. Ega meie ei ole siin mingi logistikafirma raisk. Punkt."

P.S.
Ma ei tea kuidas Rootsi vahet 1994 erinevaid vedusid teostati, aga Soome vahet käis eraldi lausa autopraam... Georg Ots võttis rahva peale aga oma kärud aeti teise sadamasse ja sealt kärutati need autopraamile. Ja miks see tavaar pidi just autode peal olema, mitte nt nendes samades konteinerites vms?

Mind väga huvitab tõsiselt ja tahaks selgemaks seda teemat saada.

[Lemet]

Algaastatel istuti Eestis suundantenniga Soome NMT450-võrgus ja räägiti

Päris niisama ei istutud, Tallinnas tuli selleks Mustamäe veerule või mõnda teise kõrgemasse kohta ronida. Vähemalt putši päevil 91 see nii toimus.

 Mariella oli Estoniast kõigest 9 miili kaugusel, mitte kuskil ranniku all

Raadioside salvestuses räägitakse 18st miilist ja kohelejõudmiseks enam kui tunnist.

[Huviline4]

Kas reisilaevadel sõjatehnika vedamine on lubatud? Rangelt keelatud. Kas levinud - jah.
Miks tehakse - hästi (riiklikult) organiseerituna on see turvalisem ja väiksem risk vaenlasele vahele jääda kui eritranspordi korral.

Pikemalt siin:
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... ruanne.pdf

[AMvA]

Ma ei tea kuidas Rootsi vahet 1994 erinevaid vedusid teostati, aga Soome vahet käis eraldi lausa autopraam... Georg Ots võttis rahva peale aga oma kärud aeti teise sadamasse ja sealt kärutati need autopraamile. Ja miks see tavaar pidi just autode peal olema, mitte nt nendes samades konteinerites vms?

Nii hull see asi ka ei olnud. Käisid ka veel autopaamid Corbiere, Tallink. Pelegi ehitati Georg Ots 1993 ümber täisautopaamiks. Seega ma ei ole kindel, kas Muuga sadama kaudu üldse 1994 enam mingit autovedu toimus.