Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Kriku]

Nägemine nägemiseks aga kas keegi kuulis ?

Lõpparuande lk. 62 jj. ning 165.

Ma ütlen kolmandat korda: loetagu lõpparuannet enne selliste küsimuste postitamist!

[Imre Kaas]

Kaptenisilla keskelt ei olnud visiiri näha, aga olen lugenud tunnistusi, millel kinnitatakse - silla tiibadelt oli visiir siiski näha. Seda asjaolu kinnitas ka Jaan Metsaveer, kellega mõni päev tagasi suhtlesin. Signaallamp oli hukuööl väidetavalt kustunud, pirn läbi põlenud? Olen lugenud ka kellegi pääsenu tunnistust, kus ta nägi lainesse kündvat visiiri hingedel üles-alla liikumas, mis viitab sellele, et atlandi lukk oli purunenud ja visiiri hoidsid kinni vaid hinged. Kirjutan neid lauseid pelgalt mälu põhjal.

[Walter2]

Nägemine nägemiseks aga kas keegi kuulis ?

Lõpparuande lk. 62 jj. ning 165.
Ma ütlen kolmandat korda: loetagu lõpparuannet enne selliste küsimuste postitamist!

Lõpparuandele kui mingile absoluutse tõe allikale viitamine pole küll korrektne. Siia käivad ka pääsenute tunnistused, mis lõpparuandesse on jõudnud valikulistena ning vähemalt laeva meeskonna omad on antud tööandja poolt mõjutatuna.

[Kriku]

Ma ei viitagi lõpparuandele kui absoluutsele tõele, kuid see on hea koht, kust alustada. Kui tekib selliseid faktoloogilisi küsimusi nagu akf Mõmpsil, siis tasub esiteks vaadata sealt järele. Ei ole mõtet postitada siia küsimusi, millele ise võib avalikest allikatest vastuse leida. See raiskab kõigi aega ning risustab teemat.

Viide ka uuesti: https://www.ojk.ee/et/system/files/fail ... 0313_0.pdf

[Mõmps]

Ärand nüüd Kriku pahanda, ma väljendasin ennast konarlikult, ma saan aru, et kuuldi. Lihtsalt need kirjeldused on sellised....ma ei tea. Tavalised
Ma eeldaks, et kui visiir enne murdumist hingedel kõlkus, siis see põrkas vastu laeva korpust ja see peaks ju metsik kolin olema....

[tuuba]

Kriku

Siinne foorum peaks olema ju avatud arvamuste foorum?
Mina pole lugenud seda "lõpparuannet" aga ma ei võta sõna ka.

Lubatagu vähemasti siin avaldada arvamusi,kahtlusi,teooriaid mis jäävad kaugele sellest pühast "lõpparuandest" , ehk siis kunagi pääsb ka TÕDE päevavalgele.

[Kriku]

Loomulikult võib arvamust avaldada, kuid selle eeldus on siiski informeeritus. Kui soovitakse lõpparuandele oponeerida, kuid ei olda seda seejuures lugenudki, on tulemuseks tühi plära.

[Kulibin]

Mm ... Inseneri jaoks on see lõppraport tühi plära. Ma panin siia lingi pädevate tugevusarvutustega, selline näiteks puudub lõppraportis, kõik mis seal sisaldub, on asjatundja jaoks tühi plära, mudelkatsed on naeruväärsed. Estonia huku lõppraport on väga vastuoluline dokument. Allakirhjutajad õnneks möönavad seda ka ise. Ok, oletame siis, et see vöörivisiir eraldus tõesti lainete mõjul, no milles küse, Mayer oleks maksnud mitte vähe, paraku ei piisa ametliku uurimiskomisjoni materjalidest mis on avalikud, tõestamaks, et laevatehase süül hukkus üle 800 inimese. Mis sellest järeldub ? Järeldub vaid see, et urimiskomisjon kas vassib või varjab midagi. Vrakidetailide uputamine on asitõendite hävitamine ja sellisena kriminaalkorras karistatav pea igas riigis.

[Kriku]

Mm ... Inseneri jaoks on see lõppraport tühi plära. Ma panin siia lingi pädevate tugevusarvutustega, selline näiteks puudub lõppraportis, kõik mis seal sisaldub, on asjatundja jaoks tühi plära, mudelkatsed on naeruväärsed.

Kuna nende detaile ega arvutuskäike lõpparuandes tõepoolest ei ole, siis milliste allikate alusel sellisele järeldusele jõudsid?

[Kulibin]

No ütleme siis nii, et olen vestelnud mõningate inimestega kes osalesid esmases uurimises, no ega neile eriti midagi näidatud ja oli kuri käsk ajada pealiini mida dikteeriti kusagilt mujalt. Mõned maksti kinni lihtsalt, et räägiks seda mida vaja. Kurmi käsutuses on mõningad väljavõtted kontodel liikunud summadest, elukindlustus või midagi sellist. Eks see kinnimätsimine käriseb neil igast õmblusest, paraku on segatud asjasse palju erinevaid jõustruktuure mitmest riigist ja keegi ei soovi oma kontorit rüvetada. Kui Trump valitakse järgmiseks ajaks, ehk avalikustab need failid mis on neil salastatud

[AMvA]

No ütleme siis nii, et olen vestelnud mõningate inimestega kes osalesid esmases uurimises, no ega neile eriti midagi näidatud ja oli kuri käsk ajada pealiini mida dikteeriti kusagilt mujalt. Mõned maksti kinni lihtsalt, et räägiks seda mida vaja. Kurmi käsutuses on mõningad väljavõtted kontodel liikunud summadest, elukindlustus või midagi sellist. Eks see kinnimätsimine käriseb neil igast õmblusest, paraku on segatud asjasse palju erinevaid jõustruktuure mitmest riigist ja keegi ei soovi oma kontorit rüvetada. Kui Trump valitakse järgmiseks ajaks, ehk avalikustab need failid mis on neil salastatud

[Huviline4]

Ma ei kiida ka seda üldse heaks, et postituste tegemisel tuleks justkui lõppraport kui püha graal aluseks võtta. Sellest ajast, kui antud dokument allkirjastati, on väga palju uut infot selgunud, mille tulemusena võiks antud allikas tervikuna prügikasti lennata ning kogu analüüsi ja uurimist otsast alustada.

Mis on selgunud alates laevahuku ametlikust uurimisest nüüd 26 aastat hiljem:
1) JAICi juht Andi Meister astus tagasi, kuna tema südametunnistus ei lubanud antud komisjoni juhtimisega jätkata ega lõppraporti alla oma nime kirjutada. Sel teemal saab pikemalt lugeda tema raamatust. Samuti Riigikogu uurimiskomisjonile antud intervjuu stenogrammist.
2) Kogu segadus seoses tõendite peitmise ja hävitamisega.
3) Pääsenute kommentaarid, et lõppraportis on nende antud algseid ütlusi muudetud.
4) Sõjatehnika veo tunnistamine Eesti toonaste ametiisikute ja Rootsi võimude poolt.
5) Leitud auk 2020.
6) Margus Kurmi uurimiskomisjoni töo ja järeldused.
7) Lähedaste rahuolematus lõppraportiga ja püüdlused nõuda uut ametlikku ja sõltumatut uurimist. Ka Eestis ja kohtu abil, kuid kasutult.

Lõppraport on vähemalt minu jaoks aastal 2020 sama suure kaaluga allikas kui Drew Wilsoni jt raamatud ja dokumentaalfilmid. Ehk sisaldab väärt infot, kuid kohe kindlasti mitte üks ja lõplik tõde.

Siin foorumis on siiani Eesti parim avatud arutelu sel teemal ja vägagi asjalike kommenteerijate poolt. Seetõttu olen ka ise panustanud ja ootan huviga järgmisi postitusi. Mati79, Fucs jt on häid mõtteid väljendanud, allikaid jaganud ja õigustatud küsimusi esitanud. Nende maha tampimine ainult lõppraportile viidates on väär ja omamoodi kummaline. Vabadus ükskõik milliseid küsimusi esitada võib meid lõpuks tõele lähemale viia. Loomulik, et mõni küsimus on juba varem lahendatud, siis saabki allikale viidata.

Küll võiks jah eelduseks võtta, et tõsisemad kommenteerijad vaevuvad siinse foorumi Estonia postitused algusest alates läbi lugema. See võtab omajagu aega, aga siis ei tule uusi teemaalgatusi stiilis "aga kuhu ikkagi kapten Piht kadus". Igatahes aitäh aktiivsetele liikmetele ja jõudu. Kollektiivne mõtlemine viib võidule : )

[praks]

Lõppraport: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:400866

[Kriku]

Sellest ajast, kui antud dokument allkirjastati, on väga palju uut infot selgunud

Seda halvem, kui isegi lõppraportis sisalduva infoga kursis ei olda ja ikka veel küsitakse asju, millele seal on vastused olemas.

Siin foorumis on siiani Eesti parim avatud arutelu sel teemal ja vägagi asjalike kommenteerijate poolt. Seetõttu olen ka ise panustanud ja ootan huviga järgmisi postitusi. Mati79, Fucs jt on häid mõtteid väljendanud, allikaid jaganud ja õigustatud küsimusi esitanud. Nende maha tampimine ainult lõppraportile viidates on väär ja omamoodi kummaline.

Oleks küll väär ja kummaline, kui keegi seda teinud oleks. Õnneks aga mõtlesid sa selle väära kummalisuse ise välja.

Küll võiks jah eelduseks võtta, et tõsisemad kommenteerijad vaevuvad siinse foorumi Estonia postitused algusest alates läbi lugema. See võtab omajagu aega, aga siis ei tule uusi teemaalgatusi stiilis "aga kuhu ikkagi kapten Piht kadus".

"Kas keegi visiiri purunemist ei kuulnud?" on täpselt samasugune teemapüstitus.

[Huviline4]

Allolev on minu hinnangul üks võtmeküsimusi laeva uppumisel. Tegin kokkuvõtte JAICi lõppraportist.

Fakt: uppumisele eelnesid tugevad metalsed löögid, mille järel laev vajus kreeni ja uppus.
Allikas: https://www.ojk.ee/et/system/files/fail ... 0313_0.pdf

Tunnistajate ütlused (copy paste allikast):
1. Üks tunnistaja ei suutnud vibratsiooni ja lainelöökide heli tõttu magama jääda. Umbes kell 01.00 kuulis ta väikse vahega kahte lööki. Ta tõusis üles, riietus ja avas kajutiukse.
2. Ta ei suutnud magada lainemüra ja laeva õõtsumise tõttu. Hiljem kostis kaks rasket lööki ja ta otsustas üles tulla ja välja vaadata. Kui ta kajuti ukse
juurde jõudis, tekkis kreen.
3. Talle tundus, et laev tõusis 10- 20 meetrit õhku ja kukkus siis taas mürtsuga vette, millega kaasnesid tugevad helid ja vibratsioon. Järsku kuulis ta lisaks tavalisele lainemürale vaikset metalset heli. Ta kuulis seda heli paar minutit, siis kostis nõrk metalne löök ja seejärel 40-50 sekundi jooksul väga tugevaid metalseid lööke. Ta muutus murelikuks, kuna heli oli selline, nagu surutaks kereplaadistust sissepoole. Umbes minut pärast kreeni tekkimist ja kaks minutit pärast viimast lööki seiskusid mootorid.
4. Üks tunnistaja istus pea vastu seina ja tundis ning kuulis tugevat lööki vastu laevakeret, ilmselt vöörist.
5. Teine tunnistaja ütles, et kuulis üle muusika kõlanud rasket metalset lööki, mis tundus tulevat vööri poolt. Metalne löök ei olnud nagu haamrilöök, vaid tekitas valju metalse heli nagu lasu, mis kajas läbi laevakere. Sellele järgnes väike kreen. Mõned inimesed pubis kommenteerisid heli, öeldes, „nüüd sõitsime jäämäe otsa".
6. Minut või pool pärast esimest lööki järgnes teine sarnane löök, ning laev hakkas pikiõõtsumise asemel rulluma. Lühikese aja vältel kõikus laev kõigis suundades ja kaldus siis paremale kreeni.
7. Üks tunnistaja ahtripoolses paremparda kajutis ärkas tavaliste lainelöökide peale, kuid märkas õrna vibratsiooni, mis polnud tavapärane. Värin ja selge tümpsuv heli kordus lühikeste vahedega neli korda ning siis pikema vahega veel ühe korra. Tunnistaja tõusis voodist ja peatselt kaldus laev kreeni. Tunnistajad vööripoolsematest kajutitest kirjeldasid helisid, mis meenutasid tohutuid lööke ja mürtse, just enne kui laev kreeni kaldus.
8. Üks tunnistaja kuulis kolme või nelja üksteisele järgnevat rasket metalset lööki. Helid tundusid kostvat altpoolt. Mõni hetk hiljem kaldus laev kreeni.
9. Umbes kell 00.00 kuulis tunnistaja tugevat lööki vastu vööri ning tõusis, et ühest vööripoolsest aknast välja vaadata. Laev justkui hüppas lainetel.
10. Teine mehaanik ärkas oma kajutis ning ta väitis, et kuulis lööke, mida esmalt arvas tulevat paatidest 7. tekilt. Ta mõtles ka, et vöörivisiir võis olla lahti tulnud. Ta rahunes, kui löögid lõppesid, ning ei helistanud ega teatanud sellest sillale.
11. Naistunnistaja, kes oli lahkunud oma sõpradest 1. teki kajutis, istus toolil 7. tekil. Ta ütles, et kuulis selgelt lööki, kui laev kreeni kaldus ja asjad kukkuma hakkasid. Inimesed libisesid alla paremasse pardasse ega suutnud enam üles tulla.
12. Nad ütlesid, et olid kuulnud lisaks tavalistele löökidele, mida olid kuulnud alguses, tugevaid mürtse. Umbes kell 01.00 tuli esimene mürts, kummaline pauk, nagu oleks laev karile jooksnud, või nagu metall hõõrduks vastu metalli.
13. Kui laine vastu vööri lõi, oli vöörist kuulda mingit tugevat heli, mis oli teistest helidest selgelt eristatav. Sellega kaasnes laeva tugev vertikaalne liikumine, mille tõttu ta kukkus. Kui löök kostis, oli vöör tõusmas ja tugevad lained tõstsid seda veelgi kõrgemale. Löök kõlas nii, nagu oleks kaks metalset eset suure jõuga kokku põrganud. See kestis umbes pool sekundit.

Ametlik versioon ja JAICi lõppjäreldus:
Esimene kuuldud kolks tähendas ilmselt ühe visiirikinnituse osalist purunemist. Enne seda ei saanud tõenäoliselt tekkida tugevaid metalseid lööke. Hinnates löögijälgi visiirihingede talade ahtripoolsetes otstes, võib arvata, et tugevaid ahtrisuunalisi lööke oli vähemalt kaks ja tõenäoliselt vähem kui viis. Vertikaalne lainetejõud ületas valitsenud tingimustes visiiri kaalu umbes ühe korra minutis. See visiiri ette-taha liikumise dünaamika tekitas piisavalt tugevaid lööke, et võimaldada hingede talade kõrvadel lõigata läbi tekipiimi, mis oli tugevaim konstruktsioonielement, mis takistas visiiri ettepoole liikumist. Lõplikuks purunemiseks oli suuri jõude vaja vaid kahel korral - piimi läbilõikamiseks ja rambi lahtitõmbamiseks.
Mitmed ebamäärasused teevad detailsed arvutused võimatuks. Lihtsustatud eeldustest lähtuvad arvutused näitavad siiski, et selline sündmuste kulg on tõenäoline.
Laeval oli eenduv vöör, mis tormisel merel sõites põhjustas lainete löögijõu suurenemise. Vööri eendi prantsatusl tunti laeval kui tugevaid lööke, mis panid värisema kogu laeva.
Kõige tõenäolisemalt purunes esimesena vasakparda külglukk, võimalik, et ülaltoodud maksimaalsest väiksema koormuse puhul. Järgnev purunemine võis toimuda kas vasakparda hinge kõrvade läbilõikamise või põhjaluku katkitõmbamise teel. Mõlema purunemisviisi jaoks on arvutatud lainejõu vajalik suurus ligikaudu sama. Seetõttu võis täielik purunemine nõuda vaid ühte või kahte lainelööki. Kui esimese tugeva lainelöögi tõttu purunes ainult vasakparda külglukk ja teised kinnitusseadmed jäid terveks, siis tõenäoliselt jäi visiir näiliselt vigastamatuna tükiks ajaks kohale.

Alternatiivne versioon:
Kokkupõrge allveelaevaga - esimene tugev löök oli kokkupõrge Estonia visiiriga. Teine tugev löök - kokkupõrge Estonia väljalastud stabilisaatoriga. Selle versiooni puhul oleks võimalik, et nüüd leitud auk keres ongi deformatsioon, mis tekkis stabilisaatori murdumise tulemusena.
Viimane oleks lihtsasti tõestatav või ümberlükatav, kui filmitaks stabilisaatorit ja selle ümbrust nii seest kui väljast. Samuti oleks võimalik ja tuleks uute faktide valguses tuua pinnale pirnvöör.

Drew Wilsoni raamatust "Auk":
“Kraapivat heli”, tunnet, nagu oleks laev “jäämäe otsa sõitnud”, “karile jooksnud” või millegagi “kokku põrganud”, mainisid vähemalt seitse parvlaeva eri osadest eluga pääsenud inimest kaldal varsti pärast õnnetust. On oluline rõhutada, et ellujäänud tundsid äkilist peatumist enne laeva kaldumist, nagu oleks miski parvlaevaga kokku põrganud ja siis alt välja libisenud. Kas parvlaeva ninas asunud visiirimehhanismi jõuline purunemine võis põhjustada kraapimist laevakere allosas, laeva kõhu all? Sellega võib ju kraapimist seletada, kuid selles puudub selge füüsikaline loogika. Samavõrra hämmastab, kuidas kukkuv 60-tonnine visiir võis peatada 16 000-tonnise parvlaeva. Kas lainelöökidest lahtirebitud visiir, mis paisati vastu pirnvööri alumist osa, andis tõepoolest nii tugeva löögi, et see paiskas inimesed voodist välja?
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RR ... %20alt.pdf