Sest keegi rääkis talle osmiumist, samal ajal kui laeval oli hoopiski punane elavhõbeNGolf kirjutas:Kõik on võimalik, kuid milleks peaks Hr. Liim siis just osmiumist rääkima, kui tegelikult oli laeval, ütleme hoopis tseesium?

Sest keegi rääkis talle osmiumist, samal ajal kui laeval oli hoopiski punane elavhõbeNGolf kirjutas:Kõik on võimalik, kuid milleks peaks Hr. Liim siis just osmiumist rääkima, kui tegelikult oli laeval, ütleme hoopis tseesium?
Ma ei viidanudki "uputamise põhjusega" seoses vaidLemet kirjutas:See "midagi" ei saanud küll uputamise põhjuseks olla.....Midagi mingites laborites aretati ka.
Lemet kirjutas:Ma küsiks hoopis- kas Nõukogude Liidus oli tsiviilkosmose labor? Sihukest jama võib kokku kirjutada vaid inimene, kes Nõukogude Liidu vastavatest struktuuridest muhvigi ei teadnud ning kelle jaoks lustilood lastevankri tehasest pihtapandud detailidest ikka ja ainult kuulipilduja komplekteerimise kohta sügavaks müstikaks jäid.Kriku kirjutas:Kas Paldiskis oli NL militaarkosmosekeskuse labor?NGolf kirjutas:Selle väidetava lasti iseloomu suhtes on kõige konkreetsemalt tunnistanud komisjonile 2006. aastal EV valitsuse eriesindaja Paldiski tuumaobjekti juures Jüri Liim: tegu oli 15 kg radioaktiivse osmiumiga, mis koos konteineriga kaalus 150 kg ja oli algselt varastatud NL militaarkosmosekeskuse laborist.
Et äkki hr Jüri Liim oma "militaarkosmosekeskuse laboriga" mõtles midagi sellist nagu viidatud.Ядерные ракетные двигатели (ЯРД)
Работы по созданию ядерных реакторов для летательных аппаратов были начаты в Лаборатории «В» в начале 1950-х годов.
Lõpparuande punktis 8.7 on öeldud, et autotekki ei uuritud tuukritööde ohtlikkuse tõttu selles piirkonnas. Videokasseti SPRINT/94/ESTONIA/001 logikannetes on aga selgelt näha, et ROV on autotekil viibinud. Filmi vaatamisel ei ole halva kvaliteedi ja pauside tõttu võimalik üheselt aru saada, kas ROV viibib autotekil või kuskil mujal. Samas on äratuntavad need asjad (tsemendikotid ja tõstealus), mis on logisse kantud. Samuti on tuukri ja operatsiooni pardalt juhtinud isiku vestlusest aru saada, et ROV üritab pääseda autotekile. Kõige kummalisem on antud episoodi puhul aga see, et ROV ei üritagi autotekile pääseda avausest, mis jääb rambi ülaosa ja laevakere vahele, vaid liigub tuukri juhatusel alla ja vraki külge mööda vasakule. See on aru saada nii tuukri jutust kui ka filmil jooksvatest sügavuse ja asukoha näitudest. Nagu öeldud, ei ole halva nähtavuse ja pauside tõttu aru saada, kust täpselt pääseb ROV kohta, mida peetakse autotekiks. Igal juhul jätab antud episood kahtluse, et autotekki siiski filmiti ja et sinna pääses mujalt kui rambi ja laevakere vahel olevast praost.
01.10.1994 saatis Eesti Vabariigi suursaatkond Rootsis Rootsi välisministeeriumile noodi selle kohta, et Eesti konsulile ei võimaldatud juurdepääsu Rootsi haiglatesse toodud Eesti kodanikest pääsenutele ega antud nende kohta teavet. See hoiak on otseses vastuolus Viini konsulaarsuhete konventsiooniga. Eesti tolleaegne konsul Toomas Tamme kinnitas komisjoni esimehele, et ta tõepoolest ei saanud Rootsi ametiasutustelt õnnetuse ega pääsenute kohta mingit informatsiooni. Samuti ei lubatud tal esimestel päevadel pärast õnnetust kohtuda eestlastest pääsenutega, haiglates ei öeldud talle isegi seal viibinud eestlaste arvu ega nimesid.
Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud. Et kui see võis olla allveelaeva kere, siis kuhu sai peita ennast torn? Milline on nende spekuleerijate väide?paalberg kirjutas:Kurm ja mis selle teise seltsimehe nimi nüüd oligi, mis mingit valget asja laeva parda taga vees hulpimas nägi?
Lisaks võiks nimetada mõnda Läänemeres liikunud valget allveelaeva.Mati79 kirjutas:Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud. Et kui see võis olla allveelaeva kere, siis kuhu sai peita ennast torn? Milline on nende spekuleerijate väide?paalberg kirjutas:Kurm ja mis selle teise seltsimehe nimi nüüd oligi, mis mingit valget asja laeva parda taga vees hulpimas nägi?
Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud.
Võibolla selle "valgega" tasub pisukest piiri pidada.Lisaks võiks nimetada mõnda Läänemeres liikunud valget allveelaeva.
Ma ei mõista, miks ei oleks võidud autoteki uurimiseks korpusesse auku lõigata ? Kajutiaknaid lõigati küll suuremaks, see pole mingi saladus. Igaüks võib juutuubist vaadata. Nii tekib ju koheselt idee, et sinna ei tahetudki vaadata. Sellest omakorda tekivad spekulatsioonid. Või siis siiski käidi(rov) aga ei tahetud/taheta sellest rääkida. Sellest omakorda tekivad spekulatsioonid. Pluss veel silla üsna pealiskaudne uurimineIgal juhul jätab antud episood kahtluse, et autotekki siiski filmiti ja et sinna pääses mujalt kui rambi ja laevakere vahel olevast praost.
Mõista aga oleks vaja hoopis muud.Mõmps kirjutas: Ma ei mõista, miks ei oleks võidud autoteki uurimiseks korpusesse auku lõigata ?
Ja veel - mida sealt (salaja) otsiti?Lõpparuande punktis 8.7 on öeldud, et autotekki ei uuritud tuukritööde ohtlikkuse tõttu selles piirkonnas.
Irdunud sügavustüür?Mati79 kirjutas:Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud. Et kui see võis olla allveelaeva kere, siis kuhu sai peita ennast torn? Milline on nende spekuleerijate väide?paalberg kirjutas:Kurm ja mis selle teise seltsimehe nimi nüüd oligi, mis mingit valget asja laeva parda taga vees hulpimas nägi?
Carl Erik Laantee Reintamm on selle reisija nimi. Vestlesin temaga äsja pikalt ja põhjalikult. Usutavasti oli ta üldse esimesi reisijaid, kes autoteki alt üles jõudis. Ta jooksis üles välistekile kohe pärast esimest pauku ja ootamatut kreeni. Ta püüdis esmalt pääsepaati alla lasta, kuid ei saanud sellega hakkama. Seejärel vaatas ta üle reelingu ja nägi vaikselt möödumas seda heledat objekti. Originaalis ütles ta "valge plekk". Kuivõrd ta ei oska selle objekti kuju kirjeldada, siis tekkis minus küsimus, kas see võis olla ka laevast eraldunud visiir? Kas ja kui kaua võis visiir pärast irdumist veepinnal püsida? Kas on võimalik, et visiir kukkus üle pirnvööri vette niiviisi, et tekkis õhutasku, mis seda veidi aega veepinnal hoidis?Walter2 kirjutas:Irdunud sügavustüür?Mati79 kirjutas:Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud. Et kui see võis olla allveelaeva kere, siis kuhu sai peita ennast torn? Milline on nende spekuleerijate väide?paalberg kirjutas:Kurm ja mis selle teise seltsimehe nimi nüüd oligi, mis mingit valget asja laeva parda taga vees hulpimas nägi?
Silver Linde, ligi 2m pikk ja turske kehaehitusega. Selliste tunnustega võiks ju kergesti mäletada ja tuvastada kas oli või mitte?Imre Kaas kirjutas: Üks huvitav nüanss, mis tema jutust meelde jäi - hetk enne välistekile astumist kohtas ta kahte triiksärgis meeskonnaliiget, ühel neist oli käes raadiosaatja. Kuivõrd Reintamm oli vaid aluspükstes, küsisid nad koheselt - mis juhtus. Reintamm teataski neile, et autoteki all koridoris tuleb vett sisse. Meeskonnaliikmed olid sellest infost silmnähtavalt üllatunud. Kas üks neist (raadiosaatjaga) võis olla Silver Linde?
Seda ei tahaks hästi uskuda. Olen pärast seda laevaõnnetust Silveriga koos mõned liitrid alkoholi ära lahjendanud. Omapärane tüüp. Ütleks, et kui need kaks tüüpi seal laeval meelde ei jäänud, siis ei olnud kummagi puhul tegemist Silveriga. See mees jääb meelde igal juhul. Neile, kes teda ei tunne, oleks tundunud tegemist olevat miskise Linnuvabriku grupeeringu kõige karmima musta töö tegijana. Millega mees praegu tegeleb, ei tea, aga ma ei usu ilma peal, et ta oleks laevalt esimeste seas jalga lasknud. On ka teiste pääsenute tunnistusi sellest, kuidas Silver inimesi abistas viimse võimaluseni.Mati79 kirjutas:...
Nad lihtsalt ei julgenud tunnistada, et esimeste seas jalga lasid ja seepärast mõtlesid välja kangelaslikke muinasjutte, kuidas nad viimse hetkeni midagi päästa proovisid.
Jah, Silver Linde osas seda kahtlust tegelikult polegi. Ta päästis paljusid nii välisteki uksel kätt ulatades kui ka päästeparves. Aga muinasjuttude kohta viited siin: http://www.heiwaco.com/epunkt148.htmKilo Tango kirjutas:Seda ei tahaks hästi uskuda. Olen pärast seda laevaõnnetust Silveriga koos mõned liitrid alkoholi ära lahjendanud. Omapärane tüüp. Ütleks, et kui need kaks tüüpi seal laeval meelde ei jäänud, siis ei olnud kummagi puhul tegemist Silveriga. See mees jääb meelde igal juhul. Neile, kes teda ei tunne, oleks tundunud tegemist olevat miskise Linnuvabriku grupeeringu kõige karmima musta töö tegijana. Millega mees praegu tegeleb, ei tea, aga ma ei usu ilma peal, et ta oleks laevalt esimeste seas jalga lasknud. On ka teiste pääsenute tunnistusi sellest, kuidas Silver inimesi abistas viimse võimaluseni.Mati79 kirjutas:...
Nad lihtsalt ei julgenud tunnistada, et esimeste seas jalga lasid ja seepärast mõtlesid välja kangelaslikke muinasjutte, kuidas nad viimse hetkeni midagi päästa proovisid.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline