Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Peeter]

See juhtum kus naisele kinnitati, et mees on elus, terve ja haiglas. Aga siis järsku anti mees kirstus ja vägivalla tundemärkidega?

Seoses Kalev Vahtrasega leidsin 2005. Kesknädalast pika intervjuu Tiit Uustaluga, mida siin varem jagatud ei ole:
http://vana.kesknadal.ee/uudised?id=5348

Võrreldes teiste alternatiivteooriatega, ei tundugi allolev versioon võimatu, ainult augu tekkimine jääb vastuseta:

"Saabus hetk, mil oli vaja avada visiir ja aparell alla lasta, et saaks autod merre lükata. Siin tehtigi viga. See, kes pidi nupule vajutama, et avada atlandi lukud ja vöörivisiir, et aparell alla lasta, lülitas sisse hoopis vöörivisiiri hüdraulika. Käiski see raks, millest pääsenud oma tunnistustes rääkisid.
Vöörivisiiri kahe võimsa hüdrosilindri jõud käis atlandi ehk vöörilukkudest üle ja selle tulemuseks oli vöörivisiiri deformeerumine: visiir ei tõusnud üles mitte enam normaalasendisse, vaid oli juba välja väänatud.
Pärast seda, kui raks oli käinud, mõistis nupule vajutaja, et ta oli eksinud ning püüdis paaniliselt visiiri sulgeda. Kuid kuna hüdrosilindrite mõjul oli konstruktsioon juba deformeeritud, siis visiiri sulgeda polnud enam võimalik ning see hakkas käima tuule ja lainete mõjul üles-alla seni, kuni merre kadus."

Kalev Vahtrast nägid haiglas teised eestlased ja kinnitasid, et mees oli laevahukust kergelt pääsenud, täiesti heas konditsioonis ja heatujuline, ja siis ta kadus, voodi oli tühi ja mitte keegi kõrval midagi ei teadnud. Laip oli Eestis avades kirstus juba ilmsete vägivalla tunnustega. See on kah ammu-ammu juba ära räägitud lugu.

[vanahalb]

Vöörivisiiri kahe võimsa hüdrosilindri jõud käis atlandi ehk vöörilukkudest üle ja selle tulemuseks oli vöörivisiiri deformeerumine

Noeitea... Igasuguste hūdraulikasüsteemide projekteerimisel üldiselt arvestatakse niisuguse võimalusega et keegi unustab kuskil stopperi või lukustuse peale ja hakkab tõstma. Kaitseklapp hakkab tööle ja konstruktsioon ei saa iseennast ära lõhkuda. Tavapäraselt pole selline kaitseseade mitte mingi imeelektroonika vaid lihtsalt kuul ja vedru . Kui surve süsteemis tõuseb üle lubatud piiri siis lükkab see vedru kokku ja laseb õli tagasivoolu enne kui mingid kõrvad ja stopperid puruks lähevad või visiir kõveraks väändub.

Güntherid nüūd kogu laeva projekteerides erilist vaimuvalgust just ei ilmutanud kuid sellise reduktsiooniklapi vast taipasid ikka panna. Tehnilise lahendusena oli see tuntud juba esiisadele.

[Peeter]

Sa käsitled nii salapäraseid kadumisi kui salakaubavedu faktidena ja seostad neid siis. Tegelikult on mõlemad neist vaid oletused ja nende seos on veel rohkem oletus.

Kuna pühas graalis ehk lõpparuandes on selle kohta täpselt mitte midagi, siis parimat infot pääsenute kohta olen näinud siit:
http://heiwaco.tripod.com/Tabell2flottar.htm

Isiklikult tean ühte pääsenut, kes kinnitas, et tema kohta on seal andmed õiged.
Kui sul on mõni parem infoallikas välja käia, siis ootan huviga.

See tabel on olnud aastaid vaadeldav ja mitte keegi pole väitnud, et seal on vale info. Soovitan tähelepanu pöörata helikopterile Y64 kes tõi just SELLE parvetäie inimesi ära ja läks tagasi ja sai teisel ringil ainult ühe
inimese ära päästetud. Selle kopteri piloodiga oli vist Postimehes kunagi suur interviu, kus ta väitis, et saabus kohale ja tiirutasid niisama ringi, kuna selgus, et vints on tuksis. Midagi teha ei saanud, lendas ringi ja otsis veepealt päästetavaid. Et siis käis Utöl ära ja siis said vintsi korda, aga kuna palju aega oli kulunud, siis parvest mille leidis oli ainult üks Eesti mees elus, kelle siis ära tõid, et ülejäänud olid parves juba surnud.

[Mati79]

See tabel on olnud aastaid vaadeldav ja mitte keegi pole väitnud, et seal on vale info. Soovitan tähelepanu pöörata helikopterile Y64 kes tõi just SELLE parvetäie inimesi ära ja läks tagasi ja sai teisel ringil ainult ühe
inimese ära päästetud. Selle kopteri piloodiga oli vist Postimehes kunagi suur interviu, kus ta väitis, et saabus kohale ja tiirutasid niisama ringi, kuna selgus, et vints on tuksis. Midagi teha ei saanud, lendas ringi ja otsis veepealt päästetavaid. Et siis käis Utöl ära ja siis said vintsi korda, aga kuna palju aega oli kulunud, siis parvest mille leidis oli ainult üks Eesti mees elus, kelle siis ära tõid, et ülejäänud olid parves juba surnud.

See on tõesti üllatavalt konkreetne ja paljulubav juhtlõng. Ametliku raporti lk. 198 joonis 17.4 näitab, et Y64 kopter päästis vaid 1 inimese... Samas selle kopteri peal töötanud Kenneth Svensson sai medali 7 inimese päästmise eest. Sellest oli täpsem lugu ka pealtnägijas: https://news.err.ee/113720/swedish-resc ... y-disaster

[Svejk]

Vahepeal taas läbi käinud "pooljäik" MOB paat ja Kalev Vahtras.

Mõlema puhul on ametliku versiooni aluseks võttes vastukäivad andmed leidmise aja ja koha suhtes (Vahtrase puhul pole sisuliselt neid andmeid üldse, aga versioon, mida lõpuks esitatakse, on erinev esialgu ilmutatust, nagu ka paadigi puhul) ja vastuolulisus muu tõendusmaterjaliga.
Võtame Vahtrase.
Vahtras on samuti meeskonnaliige, nagu ülejäänud päästetute nimekirjades olnud ja hiljem "kadunuks jäänud", ehk samuti päästetuks ja elusaks tunnistatud, kuid lõpuks laibana välja antud. Laibal olnud vigastuste ja laibaga kaasas olnud riiete omavahelist vastavust ja iseloomu lähemalt lahkama ei hakka, aga ka siin olid kummalisused. Vahtrase puhul on tegu ainsa laibaga, mis on väidetavalt leitud Soome rannikult ja leitud sedavõrd kiiresti rannikult. Samuti on täpsemalt teadmata leidmise aeg ja koht. Miks? Eesti rannikult leitud sodi on ka täpsemalt selles suhtes dokumenteeritud.
Minu tagasihoidliku hinnangu kohaselt (mis on kinnitatud ainult kõhutundega) hukkus Vahtras põgenemiskatse käigus.

MOB paat.
Leitud sedavõrd kiiresti, sedavõrd kaugelt ja sedavõrd erinevast kohast võrreldes muu Estonialt triivinuga.
Samuti on pehmelt öeldes kummaline, et ca 100 liitri paagist kadunud kütuse kohta osatakse ütelda ainult et:
(SIC!) merre imbunud. 100 liitrit on puudu? Ahah - no selge - imbus merre!
Jaburamat pole minu kõrvad veel kuulnud tõsiste meeste seltskonnas...


P.S.
Akf dorpat kirjeldas siin oma unenägemusi (kustutatud)
Selles mõttes ühinen, et komakohtade kangutamine võiks eraldi olla üldisest teemast.
"Get a room e komakohtade kangutajad ja kukepoks" alamteema pealkirjaks sobiks suurepäraselt...
Oleks nö "puhtam ja kuivem tunne"...

[AMvA]

Mis osas udutan, lisasin oma arvamuse koos argumentidega (sina seda ei teinud kui väitsid, et laevahukul polnud kindlasti lastiga seost).
Ma ei formuleeri rohkem midagi, sest võimalusi kuidas lasti ümber toimuv võis olla sündmuste käivitavaks teguriks on päris palju, vähemalt 4-5 minu jaoks loogilist stsenaariumi.

Pole nagu väga neid argumente näinud peale varasemate vandenõuteooriate kordamise. Ega nad sellest kordamisest rohkem usutavamaks ei muutu.

[Kriku]

Kalev Vahtrast nägid haiglas teised eestlased ja kinnitasid, et mees oli laevahukust kergelt pääsenud, täiesti heas konditsioonis ja heatujuline, ja siis ta kadus, voodi oli tühi ja mitte keegi kõrval midagi ei teadnud. Laip oli Eestis avades kirstus juba ilmsete vägivalla tunnustega. See on kah ammu-ammu juba ära räägitud lugu.

Jah, see lõhnab kaldal pärast päästmist toime pandud kuriteo järele Mingi abitu katse toimunut selgitada võiks veel olla, et tal tekkis manustatud ravimite tagajärjel mingi segasusseisund, töllerdas minema ja leidis kuskil oma otsa. Pärast tegi keegi haiglas kõik, mis võimaliku, et juhtumit eitada. Aga see versioon tekitab ka muidugi rohkem küsimusi kui lahendab.

See on tõesti üllatavalt konkreetne ja paljulubav juhtlõng. Ametliku raporti lk. 198 joonis 17.4 näitab, et Y64 kopter päästis vaid 1 inimese... Samas selle kopteri peal töötanud Kenneth Svensson sai medali 7 inimese päästmise eest. Sellest oli täpsem lugu ka pealtnägijas: https://news.err.ee/113720/swedish-resc ... y-disaster

See "üllatav" juhtlõng on väga ammu teada.

"Postimees" Kenneth Svenssonist:

Selles, et niigi paljud eluga välja tulid, on suurimad teened just pinnaltpäästjatel. Agne Widholm transportis oma katkise kopteriga lähedal asuvalt Utö saarelt 20 kriitilises seisundis inimest haiglasse. Kenneth Svensson jätkas samal ööl tööd teise kopteri pardal ja päästis elusalt ühtekokku seitse inimest, kusjuures viimase päästmisel murdis oma põlve, aga ei jätnud kedagi vette. Mõlemad mehed said kangelastegude eest medali ja jätkasid veel aastaid teenistust. Kumbki pole oma lugu varem nii üksikasjalikult avalikkuse ees rääkinud.

https://www.postimees.ee/2932071/pealtn ... meenutused

Kui Kenneth Svensson päästis 7 inimest ning 64. helikopter ühe, siis tekib esiteks küsimus, kas ta pärast 64. helikopteri päästetrossi katkemist mõnel teisel helikopteril ei jätkanud? See oleks kõige loomulikum seletus. Siin poseerivad nad koos piloot Agne Widholmiga vististi 65. helikopteri taustal:


https://www.facebook.com/pealtnagija/po ... 2853763048

[AMvA]

Vöörivisiiri kahe võimsa hüdrosilindri jõud käis atlandi ehk vöörilukkudest üle ja selle tulemuseks oli vöörivisiiri deformeerumine

Noeitea... Igasuguste hūdraulikasüsteemide projekteerimisel üldiselt arvestatakse niisuguse võimalusega et keegi unustab kuskil stopperi või lukustuse peale ja hakkab tõstma. Kaitseklapp hakkab tööle ja konstruktsioon ei saa iseennast ära lõhkuda. Tavapäraselt pole selline kaitseseade mitte mingi imeelektroonika vaid lihtsalt kuul ja vedru . Kui surve süsteemis tõuseb üle lubatud piiri siis lükkab see vedru kokku ja laseb õli tagasivoolu enne kui mingid kõrvad ja stopperid puruks lähevad või visiir kõveraks väändub.

Güntherid nüūd kogu laeva projekteerides erilist vaimuvalgust just ei ilmutanud kuid sellise reduktsiooniklapi vast taipasid ikka panna. Tehnilise lahendusena oli see tuntud juba esiisadele.

No see Uustalu teooria on üldse eriti savijalgadel.
Esiteks puudub igasugune kinnitus, et Uustalu oleks teeninud luureohvitserina. Teiseks kõlab nii lahedalt tema loos autode üle ääre lükkamine.
Ja kolmandaks on see akf vanahalva mainitud hüdraulikasüsteemi ehituse standardelement alati hüdrosüsteemides olemas. Selline ülerõhuklapp on isegi kõige odavamal halulõhkujal küljes. Rääkimata siis laevast.

[Lemet]

Vahepeal taas läbi käinud "pooljäik" MOB paat

Mina pidasin küll silmas vandenõuteoreetikute poolt kedratud musta kahe päramootoriga ja ninjariietuses isikutega pardal veesõidukit, mis olla õnnetuseööl kas Estonia juurde sõitnud, sealt lahkunud või lausa selle ümber tiirutanud. Ja millest juba järgmisel hommikul Kilulinna juuksurid kõiki üksikasju rääkida teadsid...

[Kriku]

See tabel on olnud aastaid vaadeldav ja mitte keegi pole väitnud, et seal on vale info. Soovitan tähelepanu pöörata helikopterile Y64 kes tõi just SELLE parvetäie inimesi ära ja läks tagasi ja sai teisel ringil ainult ühe inimese ära päästetud.

On küll keegi väitnud, et on vale info.

Vaatame lähemalt:

y64.jpg (40.16 KiB) Vaadatud 1976 korda

Nimekirjas on esiteks mitte üks parvetäis, vaid 2 parvetäit: X1 ja X2, ühes 4 ja teises 5 inimest. Kenneth Svenssonit autasustati 7 inimese päästmise eest, kellest üks oli üsna kindlasti kuskilt mujalt. Ise kirjeldavad Svensson ja Widholm oma tegevust nii:

Endine pinnaltpäästja Kenneth Svensson: «Kõigepealt kontrollisime paari päästeparve, kus ei olnud inimesi. Ja kolmas päästeparv hulpis kummulipööratult vees ja parvel oli umbes viiekümnendates eluaastates mees ning parvest hoidis väljastpoolt kinni veel üks mees, umbes neljakümnendates. Mind lasti helikopterist alla, vette. Oli nii tuuline, et oli suhteliselt raske piisavalt kiiresti ujuda, sest lained praktiliselt lennutasid parvi edasi.»

Endine kopteripiloot Agne Widholm: «Aeg-ajalt olid seal tõeliselt suured lained ja me nägime neid oma otsinguvalgustiga lähenemas ning pidime siis kopteriga lainetest kõrgemale tõusma.»

Svensson: «Pöörasin tähelepanu mehele, kes rippus väljaspool [parve]. Ta ei andnud ühtki elumärki, oli nagu jäätunud. Ainus asi, mille järgi ma nägin, et ta on elus, olid tema silmad. Need liikusid aeglaselt edasi-tagasi. Need ainsad, mis tema juures liikusid. Niisiis ronisin ma parve peale ja pärast seda tõmbasin ta samuti parvele ning panin rippsideme, nagu me seda nimetame, mehele ümber, tema käsivarte alla. Nii jäin ma parvele ja andsin kopterile märku hiivamise alustamiseks. Mees kerkis ülespoole ja kui ta oli mõne meetri kõrgusel, nägin ma, et tema küljes oli palju nööre. Võtsin oma sukeldujanoa ja hakkasin nööre läbi lõikama. Ning kui ta oli kuue-seitsme-kaheksa meetri kõrgusel õhus, katkes köis ja ta kukkus jälle tagasi vette.»

Widholm: «Päästetross katkes ja see tähendas, et ka nööri küljes olnud haak kukkus samuti merre.»

Svensson: «Niisiis kukkus ta vette ja mina hüppasin parvelt vette ja ujusin mehe juurde, ja kui ta ei liigutanud enne sõrmegi, ujus ta täiest jõust. Oli päris raske saada ennast sellisesse asendisse, kus võisin end ise turvaliselt tunda, nii et ta poleks olnud minu peal.»

Pärast kiiret remonti ja mitmeid dramaatilisi hetki saadi esimene päästetu üles. Svensson oli koos teise mehega kaabli küljes, ja jõudnud peaaegu kopterisse, kui vints purunes ja mõlemad jäid kümne meetri kõrgusele veepinnast ja pooleteise meetri kaugusele kopterist rippuma.

Svensson: «Rippusin siis, pea alaspidi, kopterist väljas, jalad kopteris, ja minust allpool rippus see mees. Nad üritasid mind jalgadest tirida, et meid sisse saada, kuid koos olime me liiga rasked ja nad ei saanud meid kuidagi kopterisse sisse. Ma ei tea, kui kaua aega me seal rippusime. Mõne aja pärast hakkas see mees ronima ja ling, mille ma olin seadnud talle käsivarte alla - ta libises sellest välja , kui ta ronima hakkas, ja ta kukkus vette.»

Widholm: «Sel hetkel oli Kenneth pooleldi kopteris ja ellujäänu oli vette kukkunud.»

Svensson: «Siis nägin, et tehnik osutab uksest välja. Mees, kellel ei olnud päästevesti, ujus. Paari sekundi jooksul käis mul palju mõtteid peast läbi. Mõistsin, et kui ma hüppan talle järele, ei tule ma enam sellesse kopterisse tagasi. Aga siis vaatasin jälle seda meest. Hüppasin kopterilt alla ja ujusin selle mehe poole.»

Widholm: «Tal oli väga suur tahtmine seda meest päästa ja tema kopterisse tõmbamine oli olnud väga lähedal.»

Svensson: «Tugevas lainetuses ei näinud ma teda kogu aeg, sest ta jäi laine teisele küljele. Kui mina jõudsin laineharjale, nägin teda lainepõhjas. Ma ujusin edasi. Kui oli veel meeter jäänud, nägin selle mehe viimast elumärki. Ma ei tea tema täpset surmahetke. Kas ta suri just enne seda, kui jõudsin tema juurde, või siis, kui ootasime kopterit, või siis, kui üles tõmmati või teel... Ma ei tea.»

Widholm oli sunnitud sündmuskohalt lahkuma, sest vintsita oli tema kopter kasutu. Õnneks sai appi tulla teine lähedal töötav ekipaaž. Svensson: «Kui ootasin seda kopterit, märkasin ühel hetkel, et selle parve küljes, millel ma töötasin, oli pikk köis ja selle köie otsas rippus üks mees, ainult tagumik vee peal. Mõistsin, et ta on surnud, aga millegipärast võtsin ta vasaku kaenla alla. Esimene mees oli parema kaenla all. Kui kopter tuli ja päästja alla laskus, andsin talle esimese mehe.»

https://www.postimees.ee/2932071/pealtn ... meenutused

Selles intervjuus nad otsesõnu välistavad, et päästsid 64. helikopteriga veel 2 parvelt inimesi, kirjeldades tegevusi alates väljalennust kuni trossi ja vintsi purunemiseni. Väidetavate päästetute arv ka erineb sellest, mille eest teda autasustati.

[Kriku]

Kui Kenneth Svensson päästis 7 inimest ning 64. helikopter ühe, siis tekib esiteks küsimus, kas ta pärast 64. helikopteri päästetrossi katkemist mõnel teisel helikopteril ei jätkanud? See oleks kõige loomulikum seletus. Siin poseerivad nad koos piloot Agne Widholmiga vististi 65. helikopteri taustal

Heiwaco nimekirjas 65. kopter üldse ei esine, lõpparuande järgi päästeti sellega vaid 1 inimene. Kui lõpparuande lk. 198 ära toodud tabelit vaadata, siis oleks nagu pidanud Svensson olema:
1) enne Y64 lendu Q97 pardal;
2) pärast Y64 lendu OH-HVG pardal;
3) enne Y64 lendu kas Y65 või Q99 pardal ja pärast Y64 lendu OH-HVG pardal.

Heiwaco tsiteerib ajaehte:

Kenneth Svensson assisted as rescue man in one of the first three Vertol-helicopters that left from Berga naval base outside Stockholm. The time was then just after two o'clock in the night. After an hour they arrived. ... The crew discoverered immediately life rafts ... in some were humans. ... Kenneth Svensson was lowered down to one raft with three men. ... After about twenty minutes hard work he had managed to lift all three to the helicopter. ... On another capsized raft there were three more persons, frozen and apathic. Kenneth Svensson could hardly secure the rescue harness around them. [...] (Aftonbladet Thursday 29 September 1994; by Sven-Anders Eriksson)

http://heiwaco.com/epunkt141.htm

Kooskõla lõpparuandega säiliks, kui see tegevus toimunuks Q97 peal.

[Imre Kaas]

Vahepeal taas läbi käinud "pooljäik" MOB paat ja Kalev Vahtras.

Mõlema puhul on ametliku versiooni aluseks võttes vastukäivad andmed leidmise aja ja koha suhtes (Vahtrase puhul pole sisuliselt neid andmeid üldse, aga versioon, mida lõpuks esitatakse, on erinev esialgu ilmutatust, nagu ka paadigi puhul) ja vastuolulisus muu tõendusmaterjaliga.
Võtame Vahtrase.
Vahtras on samuti meeskonnaliige, nagu ülejäänud päästetute nimekirjades olnud ja hiljem "kadunuks jäänud", ehk samuti päästetuks ja elusaks tunnistatud, kuid lõpuks laibana välja antud. Laibal olnud vigastuste ja laibaga kaasas olnud riiete omavahelist vastavust ja iseloomu lähemalt lahkama ei hakka, aga ka siin olid kummalisused. Vahtrase puhul on tegu ainsa laibaga, mis on väidetavalt leitud Soome rannikult ja leitud sedavõrd kiiresti rannikult. Samuti on täpsemalt teadmata leidmise aeg ja koht. Miks? Eesti rannikult leitud sodi on ka täpsemalt selles suhtes dokumenteeritud.
Minu tagasihoidliku hinnangu kohaselt (mis on kinnitatud ainult kõhutundega) hukkus Vahtras põgenemiskatse käigus.

Omal ajal sai Kalevi lugu uuritud ühelt ja teiselt poolt. Eelkõige põhjusel, et kui ta jäi parvele päästmist ootama (teised päästeti varem), oli ta kaaslaste sõnul heas füüsilises vormis ja elujõudu täis. Ainus, mis seletaks vigastusi ja juhtunut, on õnnetus päästmise käigus - ta kukkus vintsimise käigus tagasi merre. Selliseid õnnetusi juhtus, kuigi neist pole palju räägitud. Seni on kõige enam läbi käinud Silja Symphoni juhtum, kus üritati tervet parve laevale tõsta ja selle põhi rebenes vee ja inimeste raskuse tõttu lõhki ja kõik päästetavad kukkusid tagasi merre.

MOB paat.
Leitud sedavõrd kiiresti, sedavõrd kaugelt ja sedavõrd erinevast kohast võrreldes muu Estonialt triivinuga.
Samuti on pehmelt öeldes kummaline, et ca 100 liitri paagist kadunud kütuse kohta osatakse ütelda ainult et:
(SIC!) merre imbunud. 100 liitrit on puudu? Ahah - no selge - imbus merre!
Jaburamat pole minu kõrvad veel kuulnud tõsiste meeste seltskonnas...

Una Laur tunnistas, et see on lõppraporti ainus viga, kus väidetakse, justkui leiti paat triivimas Soomes Hanko lähedal. Tegelikult leiti see Eesti ranniku lähedalt ja veeti pärast leidmist slepis Soome sadamasse. Kütuse kadumise lugu ei mäleta, aga võib-olla jäeti paagid õppuste järel täitmata? Sellise tormiga on paate väga keeruline vette lasta ja pärast kreeni tekkimist polnud see üldse võimalik. Ei kujuta ette, kas MOB paadi veeskamine oleks õnnestunud ilma liigset tähelepanu tekitamata? MOB paat oli sillale kõige lähem paat.

[Kriku]

Omal ajal sai Kalevi lugu uuritud ühelt ja teiselt poolt. Eelkõige põhjusel, et kui ta jäi parvele päästmist ootama (teised päästeti varem), oli ta kaaslaste sõnul heas füüsilises vormis ja elujõudu täis.

Odoot - millisel parvel ja kes olid kaaslased? Heiwaco paigutab ta samale parvele koos Pihti ja Veidetega.

[aksel]

Vahepeal taas läbi käinud "pooljäik" MOB paat

Mina pidasin küll silmas vandenõuteoreetikute poolt kedratud musta kahe päramootoriga ja ninjariietuses isikutega pardal veesõidukit, mis olla õnnetuseööl kas Estonia juurde sõitnud, sealt lahkunud või lausa selle ümber tiirutanud. Ja millest juba järgmisel hommikul Kilulinna juuksurid kõiki üksikasju rääkida teadsid...

1. Olen lugenud laevameeskonna liikme tunnistust erivarustusega, kui nii võib õelda, päästepaadist. Sellel oli(d) võimsam(ad) mootor(id) ja selle veeskamiseks ettenähtud aeg oli minu mäletamist mööda kümnetes sekundites.
2. Tollel ajal kaubalaeval tüürimehena sõitnud ja tänaseks kaptenina pensionil olev vana kooli meremees nimetas sellist paati valvepaadiks ja mäletas, et sellised muutusid kohustuslikuks peale Estoniat. Ja et võis olla juba siis reisika peal kohustuslik, täpselt ei tea reisikaid oli tollal vähe, kõigile neid alla ei jagunud. Täiendavalt kas 1. tunnistuses või käesoleva punkti vestlusest info, et taaveti otsad annavad ennast valvepaadi veeskamiel ise lahti kui paat veepinda puudutab.

Ja nüüd küsimus - kuidas kirjeldada kalipsodesse riietatud meeskonnaga valvepaatti?

[Imre Kaas]

Omal ajal sai Kalevi lugu uuritud ühelt ja teiselt poolt. Eelkõige põhjusel, et kui ta jäi parvele päästmist ootama (teised päästeti varem), oli ta kaaslaste sõnul heas füüsilises vormis ja elujõudu täis.

Odoot - millisel parvel ja kes olid kaaslased? Heiwaco paigutab ta samale parvele koos Pihti ja Veidetega.

Laevakokk Peeter Palgunov on seda tunnistanud. Käinud läbi ka mitmetest artiklitest.