Kogu artikkel ka. Karta on, et aeg on käes uue karantiini kehtestamiseks
Mudeldajad Krista Fischer ja Mario Kadastik on valmis saanud uued prognoosid viiruse leviku kohta Eestis. Neist paistab hullem olukord, kui oli kevadel.
Kolmapäeval valminud mudelite põhjal selgus, et viimase nädala nakatumiskordaja (R0) on 1,4 ehk iga viirusekandja on nakatanud keskmiselt 1,4 inimest. Eilne rekord 208 uue kinnitatud nakatunuga tähendas, et nemad nakatasid omakorda keskmiselt veel 291 inimest ning nemad omakorda 407-t. Kõik nad ei ole tuvastatud, sest kõigil neil ei ole veel sümptomeid või ei avaldu need üldse. Samal ajal on nad siiski nakkusohtlikud, ise seda teadmata.
„Üsnagi tugev kasv on olnud,” kommenteeris matemaatik Krista Fischer. „Kas see nüüd mõnevõrra pidurdub... saame loota, aga arvestame, et umbes sellises tempos see kasv nädal-paar veel jätkub.” Ta loodab, et paari nädala möödudes on inimesed muutunud ettevaatlikumaks, ja võib juhtuda, et valitsus kehtestab ka lisapiiranguid. Aga kui me oma käitumises midagi ei muuda, ütles Fischer, saab reaalsuseks prognoos juuresoleval graafikul.
Kui me praegu oma käitumises midagi ei muuda, siis on jõuludeks haiglaravil 400–500 koroonaviirusega nakatunut, tõdes Fischer. „See sõltub ainult sellest, kui kiiresti me suudame praegu viiruse levikut pidurdada.” Ta tuletas meelde, et isegi piirangutega võivad arvud veel mõnda aega suureneda, nagu nägime kevadel, kui nakatumiste haripunkt tuli mitu nädalat pärast piirangute kehtestamist. „Kui praegu tuleb päevas 100 uut juhtu, siis edaspidi hakkab neid tulema mitu korda rohkem, nagu on näha olnud väga kiiret kasvu Leedus,” kirjeldas Fischer. „Kui meie nakatumised ei vähene, ei ole meil pääsu sarnasest olukorrast.”
Viroloog Andres Merits tuletas meelde, et praegused koroonanäitajad peegeldavad nädalataguseid nakatumisi: inimene nakatub, käib mitu päeva viirusega ringi ja alles siis avalduvad sümptomid, mis viivad proovi andmiseni. Niisiis, kui arvestada, et keskmiselt nakatab üks nakatunu 1,4 inimest, võib tegelik nakatunute arv olla mitu korda suurem. Merits usub, et praegu võib Eestis olla tuhandeid asümptomaatilisi viiruskandjaid. „Võib olla ka kümneid tuhandeid, kuigi see on ilmselt liialdus. Iseasi, kui paljud neist on nakkusohtlikud, seda me ei tea,” ütles ta. „Asümptomaatilisel on kehas vähem viirust, seega on ta vähem nakkusohtlik, kuid võib siiski teisi nakatada.” Ta lisas, et asümptomaatilistel viiruskandjatel on nakkusohtlik periood võrdlemisi lühike, aga ei ole teada, millal see periood neil on. Sümptomaatiliste haigete kohta on aga kindlalt teada, et nad on kõige nakkusohtlikumad kaks päeva enne sümptomite tekkimist.
Maskid kohustuslikuks
Kuna kõiki koroonajuhtumeid ei saa omavahel seostada ning asümptomaatilisi viiruskandjaid võib olla tuhandetes, siis Meritsa sõnul peaks eeskätt just Harjumaal ja Tallinnas kandma siseruumides ja ühissõidukites maske. „Mitte soovituslikult, vaid kindlasti kohustuslikult,” märkis ta. „Sest meil pole võimalust teada, kas oleme nakatunud ja teistele ohtlikud. Mida varem maske kandma hakatakse, seda parem.”
Fischer ütles juba augustis, et kui 80% inimesi kannaks maske, oleks see enam-vähem sama tõhus kui riigi täielik lukkupanek. Praegu soovitab ta peale laialdase maski kandmise kõigil, kel võimalik, töötada kodust, et need, kel see ei ole võimalik, saaksid tööl edasi käia. Maski kandmise kasuks räägib ka asjaolu, et haiguse kulgu mõjutab organismi sisenenud viiruse doos, selgitas Merits. „Kui inimene saab väga palju viirust, siis üldiselt tekivad tal ka sümptomid.” Meritsa sõnul peaks eeskätt just Harjumaal ja Tallinnas kandma siseruumides ja ühissõidukites maske.
Rahva seas ringleb jutt, justnagu leviks Eestis leebem viirustüvi kui mujal. Merits lükkab selle ümber. „SARS-CoV-2 on sama kõikjal maailmas,” kinnitas ta. „Ainus vahe on selles, et Euroopas domineerib variant, mis levib esialgsest, aasta tagasi tekkinud viirusest palju kiiremini.”
Veel pole kindel, miks koroonaviirus tabab osa inimesi raskemalt ja teistel ei teki sümptomeidki, kuid Merits toob esile peamised riskifaktorid: vanus, meessugu, ülekaalulisus, vaesus, mõned kaasuvad haigused. Kogu maailma näitel on ka selge, et valgenahalistele on viirus kaks korda vähem ohtlik kui muust rassist inimestele. Selle põhjus ei ole aga selgunud.
Kolm olulist meedet
Meritsa sõnul on praegu olukord väga kriitiline ja halb ning ta nimetab kolm meedet selle kontrolli alla saamiseks: distantsi hoidmine, maski kandmine ja efektiivne testimine. Tema sõnul on praegu kõige olulisem see, et inimesed ei koonduks ühte ruumi. „Siin pole mingit küsimust. Inimesed peaksid praegu loobuma sõpruskondades kogunemisest,” nentis ta. „Kui lauldakse ja tantsitakse, on risk suurem, rääkimisega väiksem, aga olemas.” Ta rõhutas, et eri tüüpi koroonaviiruste parasvöötmelise leviku kõige soodsam periood on just novembris ja detsembris. „Sel ajal tuleb viirus justkui eikuskilt, väiksed arvud lähevad järsku suureks.”
Õnneks on juba kuu aja jooksul oodata esimeste vaktsiinide katsetuste tulemusi. Meritsa sõnul saab nende põhjal ennustada, mida oodata lähiaastatelt. Võib selguda, et vaktsiin pakub ainult 50% kaitset viiruse vastu ja see pole piisav, et viirust maha suruda. Kui kaitse oleks 90%, siis sellest Meritsa sõnul piisaks eeldusel, et vaktsiinivastaste kogukonnas liiga suurt vastuseisu ei teki. „Kuu aja jooksul peaks selguma, mis vaktsiinid kellel kuidas toimisid, ja sellest saame teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi,” avaldas Merits lootust. „Praegu inimesed on häiritud, keegi ei tea, mis edasi saab, kui kaua peame viirust tõrjuma, kas aasta või veel viis aastat, aga seda viimast ma hästi ei usu.” Ta arvab, et vaktsiin võib eestlasteni jõuda kevadel või suvel, esimesed üksikud doosid juba varem. Seda on varem öelnud ka sotsiaalminister Tanel Kiik, eellepingud vaktsiinitootjatega on valitsus juba sõlminud.
Külmetushaiguse väikseimagi sümptomi korral tuleb pöörduda arstile
Perearstide seltsi juhatuse liikme Karmen Jolleri sõnul avalduvad koroonaviiruse sümptomid inimestel erinevalt. „Väga paljudel ei ole üldse sümptomeid,” ütles ta. Peamiste sümptomitena toob ta aga endiselt esile need, millest alati räägitud: halb enesetunne, palavik, köha, kurguvalu, lõhna- ja maitsetundlikkuse kadu, harvemini seedetrakti häired.
Praegu on terviseameti jälgimise all tuhandeid lähikontaktseid. Jolleri sõnul tasub neil proovi andma kiirustamisega natuke oodata, sest esimestel päevadel ei pruugi ka nakatunult võetud proov anda positiivset vastust. Neile, kes ei ole enese teada nakatunuga kokku puutunud, paneb Joller südamele: „Kõige olulisem sõnum on see, et pöördutaks arsti poole ka kõige väiksemate sümptomitega, niisugustega, millega me ei ole harjunud arsti juurde minema.”
Paljud inimesed ärkavad hommikul valusa kurguga. Kas see on juba signaal koju jäämiseks? Joller selgitas, et osal inimestel valutab hommikuti kurk näiteks tolmuallergiast. „Kui niisugune hommikune kurguvalu on tavapärane, ei pea arstile pöörduma, aga kui see on inimese jaoks ebatavaline, siis tuleb pöörduda arsti poole,” selgitas Joller. „Inimesed peavad oma keha ja selle tervist ise tundma.”
Ta ei soovita praegu käia sünnipäevadel ega muudel pidudel. „Mida vähem on eri leibkondade kokkupuuteid, seda tõenäolisemalt suudame haiguspuhangut kontrolli all hoida. Mida rohkem suheldakse, seda keerulisemaks läheb,” selgitas ta. „Tuleb arvestada, et haiguspuhangu alguses tuleb palju nakatumisi korraga. Võib juhtuda, et lähiajal tuleb päevas kuni 1000 uut positiivset. Praegu on oluline käituda vastutustundlikult, et haigestumus ülemäära ei suureneks.”
Kuidas aga oma vaimset tervist uue haiguspuhangu ajal hoida, kui õues on pime ja külm? Jolleri sõnul tähendab vaimse tervise hoidmine samasugust treenimist nagu füüsilise tervise puhul, süstemaatilist tööd iseendaga. „Õpetan iseendale, et ei ole kaamos, november on väga ilus. Istun praegu Tartu ülikooli Delta hoones ja vaatan välja jõe peale ega näe mingit kaamost,” kirjeldas ta. „Ei tasu mõelda, et olengi selline tusatseja, tuleb iseend treenida.”
), et "aga sa võta haigusleht kui haige oled", siis nüüd võivad maskid langeda ja töövõtja võib hakata otse ütlema: "..sitt inimene oled, vedasid otsustaval hetkel meeskonda alt, me keegi siin ei usu, et sa tõeliselt haige olid, ei su kamraadid, ega ka meie siin kontoris (ja võimalusel) nüüd me kõik nöögime kampas nii palga kui tööülesannetega!. No work, no money, no deal."
Kuidas on praegu juhtunud nii, et neid keda süüdistatakse karmimate piirangute soovimises on need kes nende samade piirangute vältimiseks kõige enam teevad. ( soovituste järgimine, rahva kogunemisest hoidumine, maski kasutamine jne) ja süüdistajateks on need kes soovitustele vilistades neid samu piiranguid meile peale sunnivad? Palun seletage mulle ära.
