Tegelikult on see relvaseadus mõistlik ja ilmselt ongi enesekaitseks relva omaja puhul eesmärgiks piirata olemasolevaid padrunikoguseid, sest paljudel 1 püstoli ja 2 padrunikarbi omanikel ei ole kodus relvakappigi, vaid kõik on kuhugi saunalinade riiulisse ära peidetud. Esiteks, 200 padrunit on piisab 3-4 lasketreeninguks, nii et see ei ole kindlasti väike kogus. Teiseks, püstoli padrun maksab paarkümmend senti tükist, nii et võimalus osta korraga tuhat ja saada sent või pool alla, ei köida paljusid, sest sellist raha lihtsalt ei ole aastaks kapinurka seisma panemiseks. Padrunite ümberlaadimine on paras nokitsemine ja väga suurt täpsust nõudev tegevus, sellepärast paljud ei jaksa sellega rahmeldada.
Aktiivsemalt lasketiirus käival inimesel on igal juhul mõistlik mõne laskespordiklubiga liituda juba sellepärast, et sealt saab kogenud inimestelt palju abi ja nõu, tihti ka lasketiiru ning laskemoona odavamalt. Võistelda on ka tore, siis saab oma oskuseid teistega võrrelda. Need kulud, mis sellega kaasnevad, on normaalsed ja kaasnevad praktiliselt iga hobiga. Seda ei ole vaja üle dramatiseerida. Reaalsus on ikka see, et kui soovitakse normaalset laskeoskust hoida, siis tuleb mõnesaja € eest laskemoona aastas mõttega läbi lasta.
Relvaseadus
Re: Relvaseadus
Ma olen nõus sellega, et laskemoona hulk mittesportlastele olgu pigem piiratud, aga kas see kogus just 200 peaks olema. Nimelt seab see kogus takistusi seadusekuuleka relvaomaniku teele, aga ei pruugi üldse takistada halbade kavatsustega relvaomanikku.
Kui mittesportlasest seadusekuulekas relvaomanik soovib lasketiirus relva kasutamist harjutada, siis on tal ainuke variant osta laskemoona 200 tk kaupa, mis välistab ostmise soodsama hulgihinnaga. Jaehinna ja hulgihinna vahe võib kohati olla lausa mitmekordne. Olen kindel, et nii mõnigi jätab seetõttu tiirus käimata.
Kui aga mõelda mõne päti peale, siis miski ei takista tal minemast samal päeval mitmesse erinevasse relvapoodi ja sealt omale igaühest 200 padrunit osta. Ta võib samal päeval neid poode ka teise tiiru külastada ja teha samamoodi ka järgmistel päevadel. Ei ole kuidagi välistatud, et kurikael omale tuhandeid padruneid kokku ostab ja siis sellega midagi korda saadab.
Siit ka küsimus, et miks siis kiusata seadusekuulekat inimest reegliga, mis tegelikult pätti ei piira? Oleks siis vähemalt nii, et poest ostetud padrunid lähevad reaalajas kuhugi online süsteemi kirja. See välistaks lühikese ajaperioodi jooksul suurema koguse seadusevastaselt kokkuajamine, kuid pikema perioodi jooksul saaks pätt seda ikkagi teha.
Kui mittesportlasest seadusekuulekas relvaomanik soovib lasketiirus relva kasutamist harjutada, siis on tal ainuke variant osta laskemoona 200 tk kaupa, mis välistab ostmise soodsama hulgihinnaga. Jaehinna ja hulgihinna vahe võib kohati olla lausa mitmekordne. Olen kindel, et nii mõnigi jätab seetõttu tiirus käimata.
Kui aga mõelda mõne päti peale, siis miski ei takista tal minemast samal päeval mitmesse erinevasse relvapoodi ja sealt omale igaühest 200 padrunit osta. Ta võib samal päeval neid poode ka teise tiiru külastada ja teha samamoodi ka järgmistel päevadel. Ei ole kuidagi välistatud, et kurikael omale tuhandeid padruneid kokku ostab ja siis sellega midagi korda saadab.
Siit ka küsimus, et miks siis kiusata seadusekuulekat inimest reegliga, mis tegelikult pätti ei piira? Oleks siis vähemalt nii, et poest ostetud padrunid lähevad reaalajas kuhugi online süsteemi kirja. See välistaks lühikese ajaperioodi jooksul suurema koguse seadusevastaselt kokkuajamine, kuid pikema perioodi jooksul saaks pätt seda ikkagi teha.
Re: Relvaseadus
Paluks konkreetset viidet, kus sama padruni jae- ja hulgihind on mitmekordse vahega? Tegelikult on see 200 padrunit ilmselt pastakast imetud number ja isegi sellega suudab paar korralikku tänavalahingut maha pidada. Teiseks, kurjategijaid reeglina ei huvita seadus ja selle rikkumine. Õnneks oli relvaseaduse tegijatel niipalju oidu, et enesekaitserelva juurde lubatud padrunite hulka ei piiratud näites 1 karbi ehk 50 lasuni, see oleks tõesti relvaomaniku peedistamine, sest iga laskeharjutus algaks padrunite ostmisega.LoneRider kirjutas:Jaehinna ja hulgihinna vahe võib kohati olla lausa mitmekordne. Olen kindel, et nii mõnigi jätab seetõttu tiirus käimata.
Re: Relvaseadus
Hinna kohta võib välja tuua 9mm Lugeri, mis suvalistes poodides on jaehinnaga näiteks 28 senti tükk. Samaväärne Barnaul hulgihinnaga on aga ca kaks korda odavam. Barnauli kasutamine ja kvaliteet on muidugi omaette teema...aga ärme seda siin teemas lahka.
Re: Relvaseadus
Ma mäletan veel aega ja see ei olnud üldse ammu, kui enesekaitserelva(de) lubatud padrunikogus oli 100 tk. kokku.LoneRider kirjutas:Ma olen nõus sellega, et laskemoona hulk mittesportlastele olgu pigem piiratud, aga kas see kogus just 200 peaks olema. [...]
Kui mittesportlasest seadusekuulekas relvaomanik soovib lasketiirus relva kasutamist harjutada, siis on tal ainuke variant osta laskemoona 200 tk kaupa, mis välistab ostmise soodsama hulgihinnaga. Jaehinna ja hulgihinna vahe võib kohati olla lausa mitmekordne....
MIKS peaks iga relvaomanik saama padruneid hulgihinnaga? Samamoodi ma võiks nuriseda, miks toidupoest ei saa piima või liha hulgihinnaga?
Tegelikult ei keela mitte keegi kokku leppida tiiru- või klubiomanikuga, et ostadki korraga tuhat padrunit välja ja jätad need tiiru relvahoidlasse hoiule. Käid laskmas ja võtad paarisaja kaupa välja. Nii on tehtud ja tehakse ka edaspidi.
28 sendist Fiocchi vms. väikepakendi jaehinda ei ole mõtet Barnauli hulgihinnaga võrrelda - need on erinevad asjad lihtsalt. Korraliku 9x19 moona hulgihind on seal suurusjärgus 17.5...18.5 senti. Ja seda ainult tänu sellele, et 9x19 on väga suure käibega moon.
Miski .45 või eksootilisem püstolikaliiber ning vindimoon erineb jae- ja hulgihinnast palju vähem, kuigi jah, küsida võib kõike.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
Kes toitu hulgihinnaga soovib, sellel on võimalus hulgilaost osta. Ükski seadus teda selles ei piira. Kuigi äkki peaks, sest mine tea mis ta sellega teeb, peab äkki illegaalset restorani ja pärast ei maksa makse ka äkki 
200 pole ju katastroof, 100 oleks veel vähem, aga see on nõme, et relvavaldkond on kogu maailmas tuntud selle poolest, et riigid üritavad kurjategijate tegevust piirata seadusekuulekate kodanike jaoks reegleid kehtestades, mis tegelikult pätte ei sega.
200 pole ju katastroof, 100 oleks veel vähem, aga see on nõme, et relvavaldkond on kogu maailmas tuntud selle poolest, et riigid üritavad kurjategijate tegevust piirata seadusekuulekate kodanike jaoks reegleid kehtestades, mis tegelikult pätte ei sega.
Re: Relvaseadus
Siinkohal...
Kui ei käi regulaarselt tiirus laskmas, miks peaks üldse olema kodus padruneid rohkem kui 100? Koguarvuna või siis näiteks 25 iga enesekaitserelva kohta?
Kui ei käi regulaarselt tiirus laskmas, miks peaks üldse olema kodus padruneid rohkem kui 100? Koguarvuna või siis näiteks 25 iga enesekaitserelva kohta?
Re: Relvaseadus
Eelkirjutanud, kes te väidate, et RelvS-i järgi on keelatud omada enesekaitseks üle 200 padruni, paluks viidet seadusepügalale. Ainuke piirang, mille mina seadusest välja loen, käib hoidmise kohta.
Hoidmine on teatavasti:
Hoidmine on teatavasti:
Ja padrunite hoidmine:§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.
Tiiru minnes pole kaasasolevate padrunite arv seaduse järgi piiratud.(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;
...
Bonis nocet, quisquis pepercerit malis.
Re: Relvaseadus
Jah, osad on seda nii tõlgendanud ka varasemalt.
Mittejuristina kahjuks ei oska siin päris kindlat seisukohta võtta. Mulle näib, et seadusandja on pigem eeldanud, et korraga ei tohi isiku omanduses olla üle 200. Sellega läheb kokku ka reegel, et poes üle 200 korraga ei müüda.
Kuigi tõesti jääb seadust lugedes mulje, et omada võib ükskõik kui palju laskemoona, senikaua kuni seda ei hoia. Ehk siis poest võiks justkui ükskõik kui palju osta ja sellega lasketiiru sammud seada. Sest hoiukohta hoidmiseks ju ei viidaks sellisel juhul.
Mittejuristina kahjuks ei oska siin päris kindlat seisukohta võtta. Mulle näib, et seadusandja on pigem eeldanud, et korraga ei tohi isiku omanduses olla üle 200. Sellega läheb kokku ka reegel, et poes üle 200 korraga ei müüda.
Kuigi tõesti jääb seadust lugedes mulje, et omada võib ükskõik kui palju laskemoona, senikaua kuni seda ei hoia. Ehk siis poest võiks justkui ükskõik kui palju osta ja sellega lasketiiru sammud seada. Sest hoiukohta hoidmiseks ju ei viidaks sellisel juhul.
Re: Relvaseadus
Minu eelmise tsitaadi mõte oli selles, et hulgihinnaga nagu nimigi ütleb, saavad hulgitarbijad. Relvanduses on hulgitarbija näiteks sportlane (ka harrastussportlane), kes kulutab palju padruneid. Tavaline relvaomanik, kelle relv on soetatud turvalisuse tagamiseks, ei ole hulgitarbija isegi mitte siis, kui ta ühe korra selle tuhandese paki odavama tükihinna saamiseks ära ostab ja kappi seisma jätab. Ehk siis see kokkuhoid hinnas tähendaks muuhulgas seda, et kodudes vedeleks arvestatav arsenal. See võib, aga ei pruugi olla kõrgem oht nii sissemurdmise kui kasvõi tulekahju korral.LoneRider kirjutas:Kes toitu hulgihinnaga soovib, sellel on võimalus hulgilaost osta. Ükski seadus teda selles ei piira.vtl kirjutas:MIKS peaks iga relvaomanik saama padruneid hulgihinnaga? Samamoodi ma võiks nuriseda, miks toidupoest ei saa piima või liha hulgihinnaga?
Hulgiladudest (* või otse tootjalt ostmiseks on vaja juriidilist isikut ja/või lepingut, suvaline eraisik tänavalt sisse jalutada ei saagi.
*) Jah, on ka hulgiladusid või neid imiteerivaid suurpoode, mis müüvad igaühele. Ärme näri tähte.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
Postitusi tsiteerima ei hakka, kuna läheks liiga pikaks.
Mina ei arva, et 200 kaitseotstarbelist padrunit pole piisav. Isegi, kui kellelgi peaks olema enam kui 5 erineva kaliibriga tulirelva taolise otstarbega. Küll aga pöörake hoolikalt tähelelepanu eelnevalt allajoonitule - sihtotstarbe poolest ei saa tõmmata paralleele treeningpadruni (loe: üldjuhul FMJ, hind 15-50 senti tk) ja kaitseotstarbelise padruni vahel, mille kuulil eridisain ja on 2-3 eurot tk ning mida ei käida tiirus niisamuti laskmas.
Miks siinkirjutaja peab asjakohaseks iselaadimist ja suurema koguse padrunite omamist tavalise relvaomaniku poolt?
1. Kaitseotstarbelised padrunid - meil on Eestis väga kehva seis taoliste padrunitega. Käsitulirelvadele on olemas vaid küsitava efektiivsusega Fiochhi Black Mamba ning püssidele pole sisuliselt midagi. Siinkohal ei ole mõistlik kasutada tol eesmärgil moona, mis on loodud jahiks. Ballistika on liigagi peen asi ja selleks on olemas eraldi pakutav laskemoon erinevate tootjate poolt. Miks seda Eestis ei pakuta, on's küsimus maaletoojatele. Kui teemasse veelgi süveneda, ei pruugi teps mitte ka tootjatel ilmtingimata olla taolist moona pakkuda näiteks Makarovile, mis on Eesti relvaregistris enimlevinuim püstol. Tootjatelt erinevate lahendustega ja raskustega kuule aga leiab - vaid iselaadimise küsimus.*
2. Treeningpadrunid - kena ja asjakohane on soovitada hulgihinnaga ostmist tiirust ja seal selle hoiustamist aga soovitan Relvaseaduse kehtivat redaktsiooni vaadata. Enam kui 200 padrunit ei tohi olla tavalise relvaomaniku omandis. Mis on aga omand? Asjaõigusseaduse kohaselt on see isiku täielik õiguslik võim asja üle ehk seda kogust ei tohiks inimene isegi osta, vahet pole, kus too seda hoiustab. Asjaolu, et keegi nii teeb, ei ole mingi eeskuju ja ei vabasta ka vastutusest, kui mingisugune ettenägematu jama peaks olema.
Jutt nagu relvaluba omav inimene ei tohiks soodsamalt endale harjutamiseks treeningmoona osta ja säästu eesmärgil laadida (kasutades ilmselgelt olemasolevaid kasutatud padrunikesti) ja argumenteerida seda pädevuse, vajaduse, privileegi ning julgeolekuohuga, kuulub totruse valdkonda. Näitena on minu enda aastane padrunikulu 2000 ringis ja seda siis püstoliga kaliibris .45 ACP (tiirus 2 korda kuus, 30 min, €15 kord). Iselaadimiseks vajalike vahendite komplekt on 700 euro ringis. Arvestades tehasepadruni hulgihinda (~35 senti), saaks omahinda vähendada pea poole jagu (~18 senti). Laadimiskomplekt teeks end tasa 2 aastaga ja edasi on säästu ~350 eurot aastas. Ei ole seda väärt? Minu, kui normaalse raha lugeva pereinimese arvates, ikka on küll. Ei oska ise laadida? Selle kohta uuritakse ja küsitakse pädeva inimese juhendamist.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veelgi totram on rääkida vajadusest kuuluda laskespordiorganisatsiooni alla. Kuidas on need õigupoolest seotud relva kaitseotstarbelise kasutamisega? Kui soovid häid teadmisi/oskusi selles vallas, lähed võtad vastava koolituse. Täna on minu teada vaid üks ettevõte (S-Arms), kes oma kursuste läbimisel ka tunnistuse väljastab. Teadmiste ja oskuste säilitamine on puhtalt relvaomaniku enda teha.
Ise olin vägagi huvitatud IDPA-st umbes aasta tagasi aga väga lugupeetud laskeinstruktor oli minule vastanud sel teemal ja seejärel kadus see huvi. Tsiteerin:
"IDPA on rõhutatult reglementeeritud (a la meie ei ole lõbus spordiala, me oleme karmid taktikalised ellujääjad), "valesti" käitumise või mõne kohustuse täitmata jätmise eest saad karistada. Aga - kell siiski käib, ja teed küll kõik taktikaliselt õigesti (mille peale kulub aega), ent võidab ikkagi see, kes täitis kohustused formaalselt ära (s.t. päriselus ilmselt ta ellu ei jääks) aga kiire aja jooksul - ja medali saab tema. Minumeelest suts silmakirjalik. Seda silmakirjalikkust meil siin aga jagub igale elualale kuhjade kaupa. Nii et isiklikult mulle polnud ühte juurde enam vaja."
Lisame siis juurde siis ka fakti, et antud ala saab lasta ainult käsitulirelvaga (küll eksisteerib PCC divisjon). Mingisuguseid püsside divisjone pole. Samuti on tohi kanda AIWB kabuuri, mis on erakordselt kummaline, aga kuna paljud relvakandjad taolise kabuuriga relva ka varjatult kannavad, näitab see väike, kuid oluline detail, kui kaugel see ala reaalsest elust ikkagi ole. Kes on huvitatud, otsib veebist Ian McCollum'i intervjuu Ken Hackathorn'iga ja too seal seletab, kuidas on practical-laskmise alad nihu läinud.
Klubiline kuuluvus oleks minu silmis kindlasti väga tore ja kui taaskord vaadata suurt pilti, aitab ka hoida relvaomanikke kursis aktuaalsete teemadega. Minu teada on Eestis vaid üks "vaba" klubi (Ghost Club), kus saab instruktori juhendamisel treenida vastavalt endi soovidele ja selle liikmesusega mingeid "privileege" ei lisandu. Mis loogika siin aga ole, et mingisugune aasta peale viis matchpointi korjav IPSC'i n-ö fiktiivne liige on suuremate "privileegidega", kui tavaline relvaomanik? Väga armsalt on siinkirjutajat kirjeldatud, kui fanaatikut ja pandud ühte patta Breiviku ja Tarrastega. Pidage silmas, et mõlemad neist olid laskesportlased - Tarraste (mitteklubiline) ja Breivik (klubiline). Ah, et räägite siin ühiskondlikust kontrollist, jah?
Fakt on aga see, et puudub ratsionaalne loogika liituda klubi/organisatsiooniga, kui laskuri soovid ja eesmärgid teps mitte ei ühti tolle organisatsiooni omadega. Meenutagem nüüd, miks ei tohi IPSC rajal olla suurt ja väikest popperit lähestikku? Kuna muidu on ju nagu ema koos lapsega! Miks ei tohi olla Metric kartongmärk? Kuna muidu näeb ju välja nagu inimene! Lollusi näeb neil aladel nii et vähe pole ja ei tunne, et vajaksin seda enda ellu.
Nõuetekohaseid ja reaalselt kinnitatud kappe keegi naljalt lahti ei tee/ära ei vii. Kui kellelgi on soov saata korda midagi hirmsat ja kohutavat, ei ole reaalset vahet mitu relva ja padrunit on luba omaval inimesel kapis. Hullunud üksiküritajal on ainult kaks kätt ja ka 100 padruni sihtotstarbeline kulutamine võib sellisel tegelasel kujuneda äärmiselt raskeks. Pommegi valmistatakse palju käepärasematest komponentidest, kui püssirohi. Relvaomanikest moodustatud ja halbu kavatsusi sepitsevate grupeeringutega tegeleb aga PPA & KAPO.
Muuseas, kui keegi soovib tiirus ja/või laskepaigas iseseisvalt või koos semudega treeningut teha, ei pea mingisugust laskeinstruktori litsentsi enam olema. See jama lõpeb uue määrusega. Tarvis vaid relvaluba, kokkulepe omaniku/haldajaga ning oled soovitud ajal laskmise eest vastutav isik, kes siis ohutusnõuete täitmist jälgib.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
*Pean märkima, et oleks absurdne oodata tavaliselt relvaomanikult iselaadimise tahet/oskust/võimekust. Seepärast on n-ö kodanikualgatuse korras käima lükatud protsess, et kaitseotstarbeliste padrunite soovijatel/eksootilisema kaliibriga relva omanikel oleks võimalik pöörduda PPA-poolset tegevusluba omava ettevõtte poole nendele padrunite laadimiseks, nõuetekohaseks märgistamiseks ja tsiviilkäibesse lubamiseks. Kuna tegevus ei meenutaks tööstuslikku tootmist ja oleks üsnagi piiratud, ei saaks ka ilmselt kehtivat seadusandlust rakendada taolise tegevuse puhul (liiga karmid nõuded). Kas ja kuidas sellest midagi välja tuleb, kuulete ilmselt tulevikus. Praegu on aga aktiivne suhtlus erinevate ametite ja ministeeriumide vahel lahenduse leidmiseks.
Mina ei arva, et 200 kaitseotstarbelist padrunit pole piisav. Isegi, kui kellelgi peaks olema enam kui 5 erineva kaliibriga tulirelva taolise otstarbega. Küll aga pöörake hoolikalt tähelelepanu eelnevalt allajoonitule - sihtotstarbe poolest ei saa tõmmata paralleele treeningpadruni (loe: üldjuhul FMJ, hind 15-50 senti tk) ja kaitseotstarbelise padruni vahel, mille kuulil eridisain ja on 2-3 eurot tk ning mida ei käida tiirus niisamuti laskmas.
Miks siinkirjutaja peab asjakohaseks iselaadimist ja suurema koguse padrunite omamist tavalise relvaomaniku poolt?
1. Kaitseotstarbelised padrunid - meil on Eestis väga kehva seis taoliste padrunitega. Käsitulirelvadele on olemas vaid küsitava efektiivsusega Fiochhi Black Mamba ning püssidele pole sisuliselt midagi. Siinkohal ei ole mõistlik kasutada tol eesmärgil moona, mis on loodud jahiks. Ballistika on liigagi peen asi ja selleks on olemas eraldi pakutav laskemoon erinevate tootjate poolt. Miks seda Eestis ei pakuta, on's küsimus maaletoojatele. Kui teemasse veelgi süveneda, ei pruugi teps mitte ka tootjatel ilmtingimata olla taolist moona pakkuda näiteks Makarovile, mis on Eesti relvaregistris enimlevinuim püstol. Tootjatelt erinevate lahendustega ja raskustega kuule aga leiab - vaid iselaadimise küsimus.*
2. Treeningpadrunid - kena ja asjakohane on soovitada hulgihinnaga ostmist tiirust ja seal selle hoiustamist aga soovitan Relvaseaduse kehtivat redaktsiooni vaadata. Enam kui 200 padrunit ei tohi olla tavalise relvaomaniku omandis. Mis on aga omand? Asjaõigusseaduse kohaselt on see isiku täielik õiguslik võim asja üle ehk seda kogust ei tohiks inimene isegi osta, vahet pole, kus too seda hoiustab. Asjaolu, et keegi nii teeb, ei ole mingi eeskuju ja ei vabasta ka vastutusest, kui mingisugune ettenägematu jama peaks olema.
Jutt nagu relvaluba omav inimene ei tohiks soodsamalt endale harjutamiseks treeningmoona osta ja säästu eesmärgil laadida (kasutades ilmselgelt olemasolevaid kasutatud padrunikesti) ja argumenteerida seda pädevuse, vajaduse, privileegi ning julgeolekuohuga, kuulub totruse valdkonda. Näitena on minu enda aastane padrunikulu 2000 ringis ja seda siis püstoliga kaliibris .45 ACP (tiirus 2 korda kuus, 30 min, €15 kord). Iselaadimiseks vajalike vahendite komplekt on 700 euro ringis. Arvestades tehasepadruni hulgihinda (~35 senti), saaks omahinda vähendada pea poole jagu (~18 senti). Laadimiskomplekt teeks end tasa 2 aastaga ja edasi on säästu ~350 eurot aastas. Ei ole seda väärt? Minu, kui normaalse raha lugeva pereinimese arvates, ikka on küll. Ei oska ise laadida? Selle kohta uuritakse ja küsitakse pädeva inimese juhendamist.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Veelgi totram on rääkida vajadusest kuuluda laskespordiorganisatsiooni alla. Kuidas on need õigupoolest seotud relva kaitseotstarbelise kasutamisega? Kui soovid häid teadmisi/oskusi selles vallas, lähed võtad vastava koolituse. Täna on minu teada vaid üks ettevõte (S-Arms), kes oma kursuste läbimisel ka tunnistuse väljastab. Teadmiste ja oskuste säilitamine on puhtalt relvaomaniku enda teha.
Ise olin vägagi huvitatud IDPA-st umbes aasta tagasi aga väga lugupeetud laskeinstruktor oli minule vastanud sel teemal ja seejärel kadus see huvi. Tsiteerin:
"IDPA on rõhutatult reglementeeritud (a la meie ei ole lõbus spordiala, me oleme karmid taktikalised ellujääjad), "valesti" käitumise või mõne kohustuse täitmata jätmise eest saad karistada. Aga - kell siiski käib, ja teed küll kõik taktikaliselt õigesti (mille peale kulub aega), ent võidab ikkagi see, kes täitis kohustused formaalselt ära (s.t. päriselus ilmselt ta ellu ei jääks) aga kiire aja jooksul - ja medali saab tema. Minumeelest suts silmakirjalik. Seda silmakirjalikkust meil siin aga jagub igale elualale kuhjade kaupa. Nii et isiklikult mulle polnud ühte juurde enam vaja."
Lisame siis juurde siis ka fakti, et antud ala saab lasta ainult käsitulirelvaga (küll eksisteerib PCC divisjon). Mingisuguseid püsside divisjone pole. Samuti on tohi kanda AIWB kabuuri, mis on erakordselt kummaline, aga kuna paljud relvakandjad taolise kabuuriga relva ka varjatult kannavad, näitab see väike, kuid oluline detail, kui kaugel see ala reaalsest elust ikkagi ole. Kes on huvitatud, otsib veebist Ian McCollum'i intervjuu Ken Hackathorn'iga ja too seal seletab, kuidas on practical-laskmise alad nihu läinud.
Klubiline kuuluvus oleks minu silmis kindlasti väga tore ja kui taaskord vaadata suurt pilti, aitab ka hoida relvaomanikke kursis aktuaalsete teemadega. Minu teada on Eestis vaid üks "vaba" klubi (Ghost Club), kus saab instruktori juhendamisel treenida vastavalt endi soovidele ja selle liikmesusega mingeid "privileege" ei lisandu. Mis loogika siin aga ole, et mingisugune aasta peale viis matchpointi korjav IPSC'i n-ö fiktiivne liige on suuremate "privileegidega", kui tavaline relvaomanik? Väga armsalt on siinkirjutajat kirjeldatud, kui fanaatikut ja pandud ühte patta Breiviku ja Tarrastega. Pidage silmas, et mõlemad neist olid laskesportlased - Tarraste (mitteklubiline) ja Breivik (klubiline). Ah, et räägite siin ühiskondlikust kontrollist, jah?
Fakt on aga see, et puudub ratsionaalne loogika liituda klubi/organisatsiooniga, kui laskuri soovid ja eesmärgid teps mitte ei ühti tolle organisatsiooni omadega. Meenutagem nüüd, miks ei tohi IPSC rajal olla suurt ja väikest popperit lähestikku? Kuna muidu on ju nagu ema koos lapsega! Miks ei tohi olla Metric kartongmärk? Kuna muidu näeb ju välja nagu inimene! Lollusi näeb neil aladel nii et vähe pole ja ei tunne, et vajaksin seda enda ellu.
Nõuetekohaseid ja reaalselt kinnitatud kappe keegi naljalt lahti ei tee/ära ei vii. Kui kellelgi on soov saata korda midagi hirmsat ja kohutavat, ei ole reaalset vahet mitu relva ja padrunit on luba omaval inimesel kapis. Hullunud üksiküritajal on ainult kaks kätt ja ka 100 padruni sihtotstarbeline kulutamine võib sellisel tegelasel kujuneda äärmiselt raskeks. Pommegi valmistatakse palju käepärasematest komponentidest, kui püssirohi. Relvaomanikest moodustatud ja halbu kavatsusi sepitsevate grupeeringutega tegeleb aga PPA & KAPO.
Muuseas, kui keegi soovib tiirus ja/või laskepaigas iseseisvalt või koos semudega treeningut teha, ei pea mingisugust laskeinstruktori litsentsi enam olema. See jama lõpeb uue määrusega. Tarvis vaid relvaluba, kokkulepe omaniku/haldajaga ning oled soovitud ajal laskmise eest vastutav isik, kes siis ohutusnõuete täitmist jälgib.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
*Pean märkima, et oleks absurdne oodata tavaliselt relvaomanikult iselaadimise tahet/oskust/võimekust. Seepärast on n-ö kodanikualgatuse korras käima lükatud protsess, et kaitseotstarbeliste padrunite soovijatel/eksootilisema kaliibriga relva omanikel oleks võimalik pöörduda PPA-poolset tegevusluba omava ettevõtte poole nendele padrunite laadimiseks, nõuetekohaseks märgistamiseks ja tsiviilkäibesse lubamiseks. Kuna tegevus ei meenutaks tööstuslikku tootmist ja oleks üsnagi piiratud, ei saaks ka ilmselt kehtivat seadusandlust rakendada taolise tegevuse puhul (liiga karmid nõuded). Kas ja kuidas sellest midagi välja tuleb, kuulete ilmselt tulevikus. Praegu on aga aktiivne suhtlus erinevate ametite ja ministeeriumide vahel lahenduse leidmiseks.
Re: Relvaseadus
See on üks tugevamaid argumente. Lisaksin nii palju, et kurjategijat ei peata mingi 200 padruni keeld. Mitte miski ei takista tal veidi pikema aja jooksul 1000 kogumast.Rand kirjutas:Kui kellelgi on soov saata korda midagi hirmsat ja kohutavat, ei ole reaalset vahet mitu relva ja padrunit on luba omaval inimesel kapis. Hullunud üksiküritajal on ainult kaks kätt ja ka 100 padruni sihtotstarbeline kulutamine võib sellisel tegelasel kujuneda äärmiselt raskeks.
See oleks sisuliselt väiketootmine?Rand kirjutas:*Pean märkima, et oleks absurdne oodata tavaliselt relvaomanikult iselaadimise tahet/oskust/võimekust. Seepärast on n-ö kodanikualgatuse korras käima lükatud protsess, et kaitseotstarbeliste padrunite soovijatel/eksootilisema kaliibriga relva omanikel oleks võimalik pöörduda PPA-poolset tegevusluba omava ettevõtte poole nendele padrunite laadimiseks, nõuetekohaseks märgistamiseks ja tsiviilkäibesse lubamiseks. Kuna tegevus ei meenutaks tööstuslikku tootmist ja oleks üsnagi piiratud, ei saaks ka ilmselt kehtivat seadusandlust rakendada taolise tegevuse puhul (liiga karmid nõuded). Kas ja kuidas sellest midagi välja tuleb, kuulete ilmselt tulevikus. Praegu on aga aktiivne suhtlus erinevate ametite ja ministeeriumide vahel lahenduse leidmiseks.
Väljub teemast, aga kui endale ise laetakse, siis ise enda ees ka vastutatakse (ja see on teadagi kõige valusam vastutus). Kui kellegi teise jaoks laadima hakatakse, tekib automaatselt kvaliteedikontrolli küsimus, olenemata mehhaniseerituse astmest.
---
Mul on hea meel, et akf Rand foorumiga liitus ja relvade alamfoorumisse postitab.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Relvaseadus
Vastan AKF Rand eelmisele kirjale punktikaupa:
1. Kaitseotstarbelised padrunid on toredad asjad - väiksem läbistusvõime, väiksem rikošetioht ning ohutum rahvarohkes kohas kasutuseks. Kõik on õige. Paraku enamus neist on meie seaduse järgi enesekaitseks keelatud, sh. sellise padruni iselaadimine. Relvaseadus 20 lg 4 p 5 räägib küll ainult õõnsaotsalistest kuulidest, kuid kui ma kunagi sel teemal politseiga kirjavahetust pidasin, seletati mulle lahti, et see tuleneb EL tulirelvadirektiivist ja käib ka ekspandeeruvate kuulide kohta.
Sõnastus direktiivi I lisas: "A-klass – Keelatud tulirelvad 5. Püstolite ja revolvrite laieneva kuuliga laskemoon ja sellise laskemoona kuulid, välja arvatud nende relvade kasutamisõigust omavate isikute jahipidamis- või sportrelvade laskemoon."
Tulirelvadirektiivi "laieneva kuuliga laskemoon" ja relvaseaduse "õõnsaotsalise kuuliga padrun" on seaduse mõistes sünonüümid. Mõlema ristlõike pindala suureneb objekti tabades. Direktiivis on inglise keeles mõiste "ammunition with expanding projectiles".
Kas see on mõistlik piirang või mitte, ei ole siinkohal enam oluline vaidluskoht. Täna on kõrgem seadusandja nii otsustanud ja midagi teha ei ole. Omaette küsimus on veel see, kas nt. see "kaheldav" Fiocchi Black Mamba mahub sinna alla või mitte.
Politsei kinnitusel on laskemoona määratlemisel aluseks tootja info. Kui tootja ütleb, et see on hollow-point või soft-point, siis on tegu keelatud laskemoonaga, sõltumata geomeetriast või tegelikust ekspandeerumisest. Ja vastupidi. Fiocchi oma Black Mamba sarja üheks või teiseks ei nimeta, järelikult on legaalne.
Asi läheb veelgi keerulisemaks siis, kui räägime vindimoonast. Tactical Riflemen võrdles püstoli ekspandeeruvat moona vintpüssiga ning leidis, et kiire .223 puhul tekitas ka kõige tavalisem FMJ zelatiiniblokis niivõrd suuri kahjustusi võrreldes hüper-super püstoli enesekaitsemoonaga, et tekitas küsimuse, kas (enesekaitseks) on üldse vaja mingit ekspandeeruvat püssimoona. Erinevalt üldlevinud arvamusest ei läbinud kuul blokki, vaid desintegreerus pea täielikult.
No ja lõppude lõpuks tekib mul (eriti selle "küsitava efektiivsusega Black Mamba" peale) küsimus, kas enesekaitse jääb sellepärast tegemata, et meil ei ole käibesse lubatud ekspandeeruvat moona? Öeldakse et halba tantsijat segavad munad ka.
Jah, ekspaneeruv moon on kindlasti parem ja teatud olukorras keskkonnale ohutum, aga see ei tähenda, et FMJ ei oleks efektiivne või kasutu.
2. Hulgihinnaga ost ja tiirus hoiustamise legaalsus on vormistamise küsimus. Kui AKF arvab, et asjaõigusseaduse järgi ei tohiks enda omandis olevat moona tiirus hoiustada, siis alati võib kokku leppida, et laskur broneerib endale koguse laskemoona ning teeb ettemaksu, tiiruomanik aga tarnib talle seda legaalsete osade (nt. 200 ühiku) kaupa.
3. Siinkohal on AKF Rand veidi minu mõtet kontekstist välja kiskunud. Ma saan suurepäraselt aru inimese soovist treeningmoona hulgi soodsamalt osta ja ei ole ka selle vastu vaielnud. Minu eelnev väide oli vastuseks küsimusele "miks ei saa iga inimene hulgihinnaga". Sellepärast, et iga inimene ei tarbi hulgi, nii lihtne see ongi.
Sisuliselt taandub edasine vaidlus sellele, et inimene on de-fakto harrastussportlane (st. tegeleb omal käel regulaarse (!) lasketreeninguga tulemuste parandamise eesmärgil), aga ei soovi kuuluda laskespordiorganisatsiooni alla.
Kurb, aga praegune seadusandlus reguleerib asja nii, et sellisel juhul ta laskesportlase privileege (nagu suurem lubatud padrunikogus) ei saa. Ma isegi ei tea, kas oma (klubilise laskesportlase) positsioonilt talle kaasa tunda või mitte.
PS. Ei, ma EI pane AKF Rand-a "ühte patta" breivikute ja tarrastetega (nimme väikeste tähtedega kirjutatud, kuna silmas ei peetud isegi konkreetseid isikuid, keda kõiki ei jõuagi üles lugeda, vaid pigem teguviisi). Keegi ei ole siia ilma sündinud teadmisega, et ühel päeval ta läheb ja tulistab ilmsüütuid inimesi surnuks. Kordan sõna-sõnalt oma mõtet:
"...karta tulekski pigem neid üksikuid fanaatikuid, kes väldivad klubisid ja relvavendade sõpruskonda ning tegelevad "individuaalse treeninguga relva kaitseotstarbelise kasutamise osas". Just sealt võib kõige enne võrsuda uusi breivikuid või tarrasteid."
1. Kaitseotstarbelised padrunid on toredad asjad - väiksem läbistusvõime, väiksem rikošetioht ning ohutum rahvarohkes kohas kasutuseks. Kõik on õige. Paraku enamus neist on meie seaduse järgi enesekaitseks keelatud, sh. sellise padruni iselaadimine. Relvaseadus 20 lg 4 p 5 räägib küll ainult õõnsaotsalistest kuulidest, kuid kui ma kunagi sel teemal politseiga kirjavahetust pidasin, seletati mulle lahti, et see tuleneb EL tulirelvadirektiivist ja käib ka ekspandeeruvate kuulide kohta.
Sõnastus direktiivi I lisas: "A-klass – Keelatud tulirelvad 5. Püstolite ja revolvrite laieneva kuuliga laskemoon ja sellise laskemoona kuulid, välja arvatud nende relvade kasutamisõigust omavate isikute jahipidamis- või sportrelvade laskemoon."
Tulirelvadirektiivi "laieneva kuuliga laskemoon" ja relvaseaduse "õõnsaotsalise kuuliga padrun" on seaduse mõistes sünonüümid. Mõlema ristlõike pindala suureneb objekti tabades. Direktiivis on inglise keeles mõiste "ammunition with expanding projectiles".
Kas see on mõistlik piirang või mitte, ei ole siinkohal enam oluline vaidluskoht. Täna on kõrgem seadusandja nii otsustanud ja midagi teha ei ole. Omaette küsimus on veel see, kas nt. see "kaheldav" Fiocchi Black Mamba mahub sinna alla või mitte.
Politsei kinnitusel on laskemoona määratlemisel aluseks tootja info. Kui tootja ütleb, et see on hollow-point või soft-point, siis on tegu keelatud laskemoonaga, sõltumata geomeetriast või tegelikust ekspandeerumisest. Ja vastupidi. Fiocchi oma Black Mamba sarja üheks või teiseks ei nimeta, järelikult on legaalne.
Asi läheb veelgi keerulisemaks siis, kui räägime vindimoonast. Tactical Riflemen võrdles püstoli ekspandeeruvat moona vintpüssiga ning leidis, et kiire .223 puhul tekitas ka kõige tavalisem FMJ zelatiiniblokis niivõrd suuri kahjustusi võrreldes hüper-super püstoli enesekaitsemoonaga, et tekitas küsimuse, kas (enesekaitseks) on üldse vaja mingit ekspandeeruvat püssimoona. Erinevalt üldlevinud arvamusest ei läbinud kuul blokki, vaid desintegreerus pea täielikult.
No ja lõppude lõpuks tekib mul (eriti selle "küsitava efektiivsusega Black Mamba" peale) küsimus, kas enesekaitse jääb sellepärast tegemata, et meil ei ole käibesse lubatud ekspandeeruvat moona? Öeldakse et halba tantsijat segavad munad ka.
Jah, ekspaneeruv moon on kindlasti parem ja teatud olukorras keskkonnale ohutum, aga see ei tähenda, et FMJ ei oleks efektiivne või kasutu.
2. Hulgihinnaga ost ja tiirus hoiustamise legaalsus on vormistamise küsimus. Kui AKF arvab, et asjaõigusseaduse järgi ei tohiks enda omandis olevat moona tiirus hoiustada, siis alati võib kokku leppida, et laskur broneerib endale koguse laskemoona ning teeb ettemaksu, tiiruomanik aga tarnib talle seda legaalsete osade (nt. 200 ühiku) kaupa.
3. Siinkohal on AKF Rand veidi minu mõtet kontekstist välja kiskunud. Ma saan suurepäraselt aru inimese soovist treeningmoona hulgi soodsamalt osta ja ei ole ka selle vastu vaielnud. Minu eelnev väide oli vastuseks küsimusele "miks ei saa iga inimene hulgihinnaga". Sellepärast, et iga inimene ei tarbi hulgi, nii lihtne see ongi.
Sisuliselt taandub edasine vaidlus sellele, et inimene on de-fakto harrastussportlane (st. tegeleb omal käel regulaarse (!) lasketreeninguga tulemuste parandamise eesmärgil), aga ei soovi kuuluda laskespordiorganisatsiooni alla.
Kurb, aga praegune seadusandlus reguleerib asja nii, et sellisel juhul ta laskesportlase privileege (nagu suurem lubatud padrunikogus) ei saa. Ma isegi ei tea, kas oma (klubilise laskesportlase) positsioonilt talle kaasa tunda või mitte.
PS. Ei, ma EI pane AKF Rand-a "ühte patta" breivikute ja tarrastetega (nimme väikeste tähtedega kirjutatud, kuna silmas ei peetud isegi konkreetseid isikuid, keda kõiki ei jõuagi üles lugeda, vaid pigem teguviisi). Keegi ei ole siia ilma sündinud teadmisega, et ühel päeval ta läheb ja tulistab ilmsüütuid inimesi surnuks. Kordan sõna-sõnalt oma mõtet:
"...karta tulekski pigem neid üksikuid fanaatikuid, kes väldivad klubisid ja relvavendade sõpruskonda ning tegelevad "individuaalse treeninguga relva kaitseotstarbelise kasutamise osas". Just sealt võib kõige enne võrsuda uusi breivikuid või tarrasteid."
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
AFAIK peab laskmise eest vastutaval isikul olema laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents. Seda ka uue määruse projekti järgi. Aga kui Sul on uuemat/ümberlükkavat infot, siis palun viita.Rand kirjutas:Muuseas, kui keegi soovib tiirus ja/või laskepaigas iseseisvalt või koos semudega treeningut teha, ei pea mingisugust laskeinstruktori litsentsi enam olema. See jama lõpeb uue määrusega. Tarvis vaid relvaluba, kokkulepe omaniku/haldajaga ning oled soovitud ajal laskmise eest vastutav isik, kes siis ohutusnõuete täitmist jälgib.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
Ei tea, kas sellist tegevust saab isegi väiketootmise alla liigitada. Reaalsuses ikkagi n-ö käsitööpadrunid. Mis puudutab kvaliteedikontrolli/nõudmisi, siis taolised detailid selguvad ilmselt lähitulevikus.Kriku kirjutas:See oleks sisuliselt väiketootmine?
Väljub teemast, aga kui endale ise laetakse, siis ise enda ees ka vastutatakse (ja see on teadagi kõige valusam vastutus). Kui kellegi teise jaoks laadima hakatakse, tekib automaatselt kvaliteedikontrolli küsimus, olenemata mehhaniseerituse astmest.
Olin mitmeid aastaid foorumit jälginud ja tundsin, et on aeg ka ise veidi panustada aruteludesse.Kriku kirjutas:Mul on hea meel, et akf Rand foorumiga liitus ja relvade alamfoorumisse postitab.
1. Nüüd jääb vägisi mulje, et afk on ära unustanud, et siinkirjutaja on seesamana tavakodanik, kes on näinud suurt vaeva saamaks Eesti turule Lehigh Defense kaitseotstarbelist moona. Et lugejates mitte segadust tekitada, on's tegemist kuuli - ja padrunitootjaga, kelle mittelaieneva kuuliga padrunid on Eesti seaduste järgi lubatud. Pakuvad ka iselaadimiseks kuule Makarovile jpm kaliibritele.
Lehigh kuulid on aga vaid üks näide sellest, mida saaksime seaduse järgi endale tsiviilkäibesse. Igasuguseid mittelaienevaid lahendusi välja töötatud - isegi polümeermantli ja läbilõigetega kuule. Fiocchi Black Mamba kohta mainin, et nõuete alla mahub see kindlasti. EKEI loeb kuuli õõnsaotsaliseks, kui õõnus on otsast 1mm ja enam.
Püssimoonast niipalju, et .223 on vaid üks näide, mis on tõsi küll, suhteliselt laialt levinud kaliiber. Jällegi oleme omadega tagasi selle juures, et ballistika on väga peen asi ja erinevatel tootjatel on väga palju kuulidisane. Näitena on aga paljukiidetud Speer .223 kaitseotstarbeline moon aga eraldi väljatootatud Soft-Point. Siinkohal, et otsustab ikkagi tarbija, missuguste omadustega moona too soovib. Seda siis mistahes relvale. Aga kui maaletoojad ei taha/soovi/suvatse midagi taolist importida, olgu see vabadus kas ise laadida või paluda endale laadida see moon hoopiski Eestis.
Otse öeldes on see direktiivi ja seaduse tsiteerimine siin veidi otstarbetu, sest paljudele oli see nagunii teada ning selle teema lugejana olen ühtlasi väga hästi teadlik Sinu tollasest kirjavahetusest PPA lubadegrupiga. Vajadusel ei jää enesekaitse tulirelvaga tegemata aga olen muutumatul seisukohal, et FMJ kuulide laskmiseks sobilik koht on vaid lasketiirus/laskepaigas ja sinna see peaks ka jääma. Tundub, et enne sellest aru ei saada, kui hädakaitset teostades on liigsest läbistamisest ja/või rikošetist tulnud suur õnnetus..
2. Makse sooritamise hetkest omad kogu laskemoona, mille eest hetke tagasi tasusid. Kaupmehel ei ole õigust rohkem, kui 200 padrunit C-kat omanikule müüa ja mis "legaalsest tarnest" me veel siis räägime.. Juriidilist vaidlus siin mina aga pidama ei pea.
3. Tore teada, et akf saab aru sellest suhtelisest mõistlikust soovist. Küll aga täiesti selgusetu, miks on lugupeetaval tarvis pidada igat natukene laskmisega tegelevat inimest sportlaseks? Palun saa aru, et tulirelvaga harjutamine oskuse säilitamiseks ei ole sport. Inimest ei saa defineerida selle järgi, mitu padrunit tema relvaga laseb. Mina harjutan relvakäsitsemist ja soovin hoida taset - et asi oleks ikka käpas. Hoolimata sellest, et sportlased kulutavad treeninguga 200 padrunit, ei tee tavakodaniku sama kiire padrunikulu temast laskesportlast, eksole ju? Parimal juhul saab siinkirjutajat nimetada harrastajaks ja sedagi väga tugevate mööndustega.
Vaevalt, et mingusugsed kaastunded ka aitavad - küll aga seadusest topeltstandardite väljaviskamine. Alati saab ettepanekuid teha ja aidata kaasa. Need ettepanekud on tegelikult juba ka otsapidi Siseministeeriums ning arutluse all.
Kellegi puhul ei saa 100% välistada, et kunagi mitte midagi halba ei pruugi juhtuda. Küll aga ei tasu seepärast risti lüüa kodanikke, kes näiteks ei soovi otstarbetuid kulutusi teha, et korraldada väljasõit laskepaika, kui uue korra järgi saab kokkuleppel ise harjutama minna. Ega isegi eraeluliselt üksikud laskurid täielikus isolatsioonis ela ning kokkupuude lasketiirude - ja paikade omanike, laskemoona ja komponentide maaletoojatega säilib ühte või teist pidi. Kui aga keegi laseb oma suvekodus pudeleid, jääb üle kaaskodanikel sellest teatada ja mitteteatamise pärast ka Tarraste-sugune tegelane pääseb hiljem uudistesse.
Tsiteerin Teile määruse seletuskirjast:
"Eelnõu § 19 lõike 4 kohaselt peab laskmist läbiviival isikul olema Eesti laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esinduse välja antud laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents või Eestis väljastatud relvaluba. See nõue on mõeldud kindlustama, et laskmist läbiviiv isik oleks koolitatud ja pädev laskjaid ohutusnõuete alal juhendama ning jälgima, et ohutusnõuded oleksid täidetud. Relvaloa või muu asjakohase litsentsi omamine näitab, et isik on läbinud laskmisega seotud koolitused."
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline