Donald Trump JÄLLE president

[Madis Reivik]

Mis see oli mida Trump tegi ja mida ta plaanis teha et suurendada valge rassi elujõudu USAs ?

Mina olen (vist?) ainus, kes siin teemas valgest rassist kõneleb ja olen sulle juba vastanud. Algne küsimus oligi ju mulle suunatud. Samas pole Trumpi fännklubi liige.

Oleks Trump veel neljaks aastaks võimule saanud, oleks ta ehk suutnud teed sillutada Tucker Carlsonile 2024 valimiste tarbeks, kes oleks ehk valgete hääbumise protsessi ümber pöörata suutnud.

Ei saa aru. Kas vastus on see et Trump oleks "sillutanud teed" kellelegi Tuckerile kes siis oleks teinud .. mida ?

[Kotov]

Mis see oli mida Trump tegi ja mida ta plaanis teha et suurendada valge rassi elujõudu USAs ?

Mina olen (vist?) ainus, kes siin teemas valgest rassist kõneleb ja olen sulle juba vastanud. Algne küsimus oligi ju mulle suunatud. Samas pole Trumpi fännklubi liige.

Oleks Trump veel neljaks aastaks võimule saanud, oleks ta ehk suutnud teed sillutada Tucker Carlsonile 2024 valimiste tarbeks, kes oleks ehk valgete hääbumise protsessi ümber pöörata suutnud.

Ei saa aru. Kas vastus on see et Trump oleks "sillutanud teed" kellelegi Tuckerile kes siis oleks teinud .. mida ?

Lõpetanud immigratsiooni (igasuguse, ka H1B viisad ja muu taoline)

Lõpetanud affirmative actioni

Seadnud sisse peretoetused funktsionaalsetele peredele

Lõpetanud riiklikul tasemel rassilise propaganda (mida ka Trump mingil määral tegi selle aasta septembris, aga talle omaselt jällegi poole tagumikuga, ehk siis kokkuvõtteks ei teinud midagi, link https://www.npr.org/2020/09/05/91005349 ... 4869653388 )

Tuua (kõrgtehnoloogiline) tootmine tagasi USA-sse (Trump pole toonud midagi tagasi, see kõik on fake news)

Rahastada/luua patriootlikke (noorte) organistatsioone

Lõpetanud opioidiepideemia

Seadnud sotsiaalmeediale regulatsioonid (lähtuvad USA seadustest, mis tingiks ka noorsoo seas kultuurilise pöörde)

Jne jne jne.

Nagu ma ütlesin. Valge rassi hääbumine ei ole mitte mingi vääramatu looduslik jõud. Lõppude lõpuks on demograafia poliitikas kinni.

[Poti soldat]

Huvitav on et 2016-ga võrreldes Trump seekord natukene isegi suurendas oma häälte osakaalu kõiksugu vähemuste seas, aga see ei suutnud korvata valgete häälte osakaalu langust.

[John]

Okei. Ma tean, et see on endiselt perifeerias kuid midagi kahtlast on ikkagi seoses selle eelnevalt mainitud QFS blockchain sedelite ja nende masinatega.

Postitasin ennem selle intervjuu mis vist nyyd YT juba bänninud. See vana luureohvitser kes väitis, et see on suur sting operatsioon.

https://www.bitchute.com/video/J7PTgVFtRbyL/

No nüüd leidsin sellise infokillu:

https://twitter.com/tom2badcat/status/1 ... 5313770499

Dr Charlie Ward (Currency Broker & Hotel Contractor - Trump Insider) describes the deployment of this Sting Operation to trap those involved in election theft.- 7 nov

See twitter kasutaja Tom Graham ise väidab, et endine õhudessant. Konto autentsusele lisab kaalu, et teda jälgib väidetavalt kindral Michael Flynn (@GenFlynn). Twitter feedis ise on palju asju nagu selle HAMMER ja SCORECARD progammide kohta mis väidetavalt on Ameerika Keskluure Agentuurile mõeldud programmid mis spetsiaalselt mõeldud just selliste valimis manipulatsioon asjade jaoks.

https://twitter.com/tom2badcat/status/1 ... 6724552704

Ma ise väga 50/50 hetkel kuid asjal tundub mingi iva olevat. Kui aga see kõik vastab tõele, kas siis Donald meelitas just demokraadid lõksu? Ta ometi ju teadis pikalt ette, et kus postkastid seal ka postkastiga kolistamised. Või et demokraadid ei peatu millegi ees, et teda kukutada.

Ise praegu 50/50 selle QFS blockchaini osas. Selles aga olen hetkel kindel, et siin valimistsüklis on VÄGA palju ja VÄGA suuri kahtlaseid elemente, et Seniilset Joe kannikaid hakata juba suudlema.

EDIT: Leidsin ka midagi selle SCOREBOARD ja HAMMER kohta. Selles tükis väidab, et see varastab hääli teistelt. See klapiks ka mu eelmises postituses märgitud videos, kus kasutaja näeb kuidas reaalajas kanti hääled R-lt üle D-le. Samuti seletaks ka ära, et kuidas seltsimees Bernie jäi partei pea nomnatsioonis alla kuigi 2016 pidi Killary sohki tegema, et Bernielt varastada see. Kui see vastaks tõele siis oleks see muidugi siga naljakas, kuna siis oleks lausa kaks korda mil Bernie oli cucked. Igatahes nagu ütlesin, hetkel perifeeria info.

https://theamericanreport.org/2020/10/3 ... d-in-2012/

[Kotov]

Huvitav on et 2016-ga võrreldes Trump seekord natukene isegi suurendas oma häälte osakaalu kõiksugu vähemuste seas, aga see ei suutnud korvata valgete häälte osakaalu langust.

Palju on sellel pistmist sellega, kuidas rassilist kuuluvust määratletakse. Üldse tundub, et USA läheb nüüd selles osas prantsusmaa teed pidi. Näiteks siin on vangide rassi/etnose poleemikaga tegelevaid linke (kokkuvõte: paljudes osariikides on ainult must ja valge, kui on midagi muud; latiino, araablane, asiaat vms, siis pannakse kohe valgeks)

https://apps.urban.org/features/latino- ... tice-data/

https://www.sentencingproject.org/wp-co ... risons.pdf

Sündimisel määratlemine on nii hägune ja surra-murra, et keegi ei tea, mis seis tegelikult on, sest et see erineb kardinaalselt osariigiti. Küsitlustes aga kindlasti võetakse arvesse seda, mida küsitletav ise ütleb.

Kõige täpsem seis vast tuleb 2020 rahvaloendusest. Tulemused pole veel avalikustatud. Arvam, et valged 48% või vähem. Kui rohkem, siis ilmselt võltsitud, et valgeid mitte paanikasse ajada.

[Kotov]

kellelegi Tuckerile

Also, kui sa ei tea, kes on Tucker Carlson, siis ehk ei tasugi USA sisepoliitikat lahkavas teemas sõna võtta?! Mina ei võta sõna teemades, kuhu ma midagi panustada ei oska/taha.

[Manurhin]

Üldiselt valged nad sinna ise sisse vedasid ja söögu nüüd seda suppi.

Selles osas olen küll 100% nõus - neegritele tehtud ajalooline ülekohus tuleks USA-l heastada. Olgu või pea kahe sajandilise hilinemisega, aga ikkagi parem hilja kui mitte kunagi. Kõik kunagiste orjade järeltulijad kenasti laevadele ja oma ajaloolisele kodumandrile tagasi saata. Kes täpselt oma esivanemate koduriiki enam ei mäleta, nende tarbeks sai ju Libeeria kunagi loodud. Igale minejale veel miljon dollarit ka kaasa anda (ikka Libeeria omi, mida nad USD-dega ikka seal mustal mandril teeks), saavad lõpuks uhkelt miljonäridena oma esivanemate maale naasta . Seal on elu just täpselt selline nagu nad soovivad - miljardid sotsiaalabiks, sendid kosmoseprogrammidele (kui sedagi).

[Kriku]

Mis selle praeguse ajavaimu taga on, on muidugi hoopis teine teema ja selle lõime temaatikaga enam ei haaku.

Kogu see rassijutt ei haaku teemaga, nii et vahet pole.

Kuidas nii? Ainuüksi selle tõttu haakub, et kui sul on rassiliselt kirju riik ja valimiseelistusi saab enam-vähem rassiliselt määratleda, siis ei saa ju rääkida riigi poliitikast arutlemata rassidest.

On ikka - vähesed arutlused hõlmavad kõiki omade eelistustega sotsiaalseid gruppe.

Aga rohkem pidasin silmas, et kogu see hädaldamine väidetavalt valgete kahjuks kalduvast demograafilisest situatsioonist ei haaku teemaga.

Oleks Trump veel neljaks aastaks võimule saanud, oleks ta ehk suutnud teed sillutada Tucker Carlsonile 2024 valimiste tarbeks, kes oleks ehk valgete hääbumise protsessi ümber pöörata suutnud.

Ei usu. Ajalooline kogemus näitab pigem vastupidist - et valijate eelistused pendeldavad tsentri ümber. Tucker Carlsonil on pärast Bideni presidentuuri rohkem šansse.

[Kriku]

Kamala Harrise ajaloolisi võite täis karjäär võib tipneda tähtsaima ametiga.
Kadri Veermäe

Ehkki ameeriklased valisid presidendiks 77-aastase Joe Bideni, on see võit tõeliselt ajalooline hoopis tema asepresidendi Kamala Harrise jaoks. Pealegi tähendab Bideni vanus seda, et Harrisel on reaalne võimalus ise presidendiks saada.

56-aastane Harris on selles ametis esimene naine ja peale selle pole ta valgenahaline. Ühtlasi kehastab Harris täpsemalt kui Biden USA tulevikku, sest riik muutub rassiliselt üha mitmekesisemaks, kirjutab New York Times. Harris rääkis laupäeval peetud võidukõnes oma emast, kes jõudis 19-aastaselt Indiast USA-sse, ja teistest naistest, kes on põlvkond põlvkonna järel pürginud kohtadele, kuhu neid pole eriti oodatud. „Võin küll olla selles ametis esimene naine, kuid kindlasti pole ma viimane,” sõnas Harris juubeldavatele poolehoidjatele. Kui Harris omal ajal California osariigis prokuröriks ja siis justiitsministriks valiti, oli ta sellelgi kohal esimene mustanahaline naine. Kui ta 2016. aastal USA senatisse pääses, sai temast ajaloos teine mustanahaline naissenaator – aastail 1993–1996 esindas Illinoisi osariiki mustanahaline diplomaat ja jurist Carol Moseley Braun.

Sai kiiresti kuulsaks

Harris pole poliitik, kes oleks end senatis tagaplaanile hoidnud. Vastupidi, ta sai senati kuulamistel kiiresti kuulsaks selle poolest, et „praadis” president Donald Trumpi kandidaate halastamatult nagu prokurör. Näiteks Trumpi esimene justiitsminister Jeff Session tunnistas kuulamise ajal, et Harrise küsitlemisstiil ajab ta närvi, kirjutab Financial Times.

Seekordsetel valimistel püüdis Harris ka presidendikandidaadiks saada, kuid kampaaniaraha sai otsa ja analüütikud heitsid tema kampaaniale ette, et sellel polnud tugevat keset. Pealegi leidsid progressiivsema suuna pooldajad Hariises üksjagu puudusi. Näiteks kirjutas San Francisco ülikooli juuraprofessor Lara Bazelon tänavu jaanuaris hävitava arvamusloo, milles väitis, et Harris olevat eesrindlikest võitlustest suurelt jaolt kõrvale hiilinud ega olevat uimastivastase ja politseireformi heaks eriti midagi teinud. „Harris seisis California justiitsministrina tihti ajaloo valel poolel,” heitis Bazelon ette.

Kampaania ajal hakkas levima hüüdlause „Kamala on võmm”, mis samuti ei avanud talle eelvalimistel liberaalsemate valijate südameid. Ent hiljem, üleriigilisel tasandil osutus see mõõdukamate häälte võitmiseks hoopis plussiks. Harris küll lahkus korraks konkurentsist, kuid augustis oli tagasi rambivalguses, sest Biden valis ta oma meeskonda. Bideni asepresidendikandidaadina sai Harris endale tugevama jalgealuse, kuid pidi taluma peaaegu lakkamatuid rünnakuid nii vasakult kui ka paremalt. Trump nimetas teda koletiseks ja kommunistiks, vasakpoolsed heitsid jälle ette tegematajätmisi California justiitsministrina. Harrise ülikooliaegne sõber Sonya Lockett sõnas Financial Timesile, et Harris teab väga hästi, et vastased tahavad teda kujutada vihase mustanahalise naisena. „Ta suutis suurepäraselt vältida kõiki lõkse, mis tema teele seati,” ütles Lockett ja lisas, et sellist suhtumist kogevad mustanahalised naised pidevalt.

Bideniga seotud allikad on öelnud, et ta tahab moodustada Harrisega sama lähedase meeskonna, nagu oli tal endal Barack Obamaga. Teisalt pidas osa Bideni nõunikke Harrist enne asepresidendikandidaadiks valimist liiga ambitsioonikaks ja kahtlustas, et ametisse saades mõtleb ta ainult sellele, et ise presidendiks saada. Selliste eelarvamustega on Harris pidanud võitlema juba aastaid. Mullu presidendivalimisteks kampaaniat tehes võttis ta sõna väite kohta, nagu poleks USA valmis selleks, et riiki võiks juhtida naine. „Olen seda juttu kuulnud iga kampaania puhul, mille olen – ma rõhutan – võitnud,” sõnas Harris.

Naissoost valijatele paistab Harrise ja Bideni tandem meeldivat, sest AP küsitluse järgi toetas neid 11% rohkem naisi kui mehi. Sellistes suurlinnades nagu Detroit, Milwaukee ja Philadelphia tuli seekord valima rohkem mustanahalisi naisi ja nad aitasid kaalukaussi demokraatide kasuks kallutada.

Asepresidendina peab Harris ettevaatlikult käituma. Ta ei ole vägede ülemjuhataja, kuid teda peetakse juba demokraatide esindusisikuks ja tuleviku esindajaks, kirjutab portaal Mother Jones. Presidendiks valitud Biden on partei raudvara, kes on avalikkuses tegutsenud juba pikki aastakümneid. Nüüd seisab tal ees keeruline ülesanne juhtida peaaegu täpselt kahte leeri jagunenud rahvast. Biden on ametisse astudes 78-aastane, mis tähendab, et Harrist lahutab presidendikohast vaid kukesamm – kuid ta ei tohi selle järgi käituda.

Varem pole naiskandidaatidel vedanud

USA kõrgematele ametikohtadele on naisi pürginud varemgi, kuid kellelgi pole see õnnestunud. 2016. aastal püüdis Hewlett-Packardi kunagine tegevjuht Carly Fiorina saada vabariiklaste presidendikandidaadiks, kuid langes pärast esialgset edu konkurentsist välja. Seejärel jõudis Fiorina olla seitse päeva Texase senaatori Ted Cruzi asepresidendikandidaat, kuid siis lõpetas Cruz oma kampaania. Samal aastal kaotas demokraat Hillary Clinton lõpuks presidendikandidaadina Donald Trumpile. Eelmine ametlikult asepresidendikandidaadiks valitud naine oli Alaska kuberner Sarah Palin. Ta kandideeris 2008. aastal koos vabariiklase John McCainiga, kes kaotas valimistel Barack Obamale.

Harris purustas asepresidendiks saades korraga mitu klaaslage.

Osutudes valituks USA asepresidendiks, tegi Kamala Harris ajalugu korraga mitmel moel: ta mitte ei kerkinud ainult esimeseks naiseks selles ametis ja seega Ameerika Ühendriikide 244. aasta pikkuse ajaloo üldse kõige kõrgemaks naisliidriks, vaid ka esimeseks mustanahaliseks asepresidendi kohal ning esimeseks India juurtega asepresidendiks.

Harrise võit saabus 55 aastat pärast seda, kui hääleõiguse seadus tegi lõpu mustanahaliste diskrimineerimise valimiskastide juures, 36 aastat pärast seda, kui esimene naine pürgis USA asepresidendiks ning neli aastat pärast Hillary Clintoni – esimese suurpartei esitatud naispresidendikandidaadi – kibedat kaotust Donald Trumpile. Kuigi Harrise enda katse saada Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks mullu ebaõnnestus, on ta sellest alates oma koduerakonna valijate seas vaid populaarsust kasvatanud, sest paljud neist näevad temas enda peegeldust – demokraatide valijateks on üha enam naised, seejuures eriti mustanahalised naised, tõi välja The Washington Post.

Kamala Devi Harris sündis 1964. aasta sügisel Californias Oaklandis kahe immigrandist vanema perre: tema isa Donald Harris oli saabunud USAsse Jamaicalt ning ema Shyamala Gopalan Harris Indiast. Pärast vanemate lahutust kasvatas teda peamiselt üksi hindust ema, kes töötas vähiuurijana ning oli kodanikuõiguste aktivist.

Harris kasvas üles ümbritsetuna India pärandist, külastades koos emaga viimase sünnimaad, kuid tulevane asepresident on ka rääkinud, et ema võttis omaks Oaklandi mustanahaliste kultuuri, kasvatades oma tütreid – Kamalat ja tema nooremat õde Mayat – selle keskel, kirjutas BBC. «Mu ema mõistis väga hästi, et ta kasvatas kahte mustanahalist tütart,» kirjutas Harris oma elulooraamatus «Tõde, mida hoiame» («The Truths We Hold»). «Ta teadis, et tema valitud kodumaa näeb Mayat ja mind mustanahaliste tüdrukutena ning ta oli kindlameelselt otsustanud, et me peame kasvama enesekindlateks, uhketeks mustanahalisteks naisteks.»

Teadlik oma rollist

Harris teadis juba lapsest saadik, et tee võrdse kohtlemise suunas on pikk. Ta osales koos vanematega protestimarssidel ning kuulis 1971. aastal kõnelemas Berkeley mustanahaliste kultuurikeskuses Shirley Chisholmi, esimest mustanahalist naist, kes üritas saada USA presidendikandidaadiks.

Äsjase valimiskampaania ajal rääkis Harris korduvalt neist, kes on rassivõitlust pidanud enne teda: oma vanematest, kelle USA kodanikuõiguste liikumine tõmbas värskete immigrantidena kaasa, ning kaugematest eelkäijatest, kes sillutasid neile teed. Vahetult enne valimisi Texases esinedes rääkis Harris, kuidas ta on oma rollis erandlik, kuid mitte kunagi üksinda, kirjutas The New York Times. «Jah, õed, vahel võib juhtuda, et oleme tuppa astudes ainsad, kes näevad meie moodi välja,» sõnas ta peamiselt mustanahalistest koosnenud kuulajaskonnale Fort Worthis. «Aga me kõik teame, et me ei astu neisse tubadesse üksi – me astume sinna kõik koos.»

Harris on paljudes asjades olnud teerajaja. Pärast mõnda aega koos emaga Kanadas elamist suundus ta õppima Howardi ülikooli – ajalooliselt mustanahaliste kõrgkooli. See teeb Harrisest üldse esimese USA suurpartei kandidaadi, kes on hariduse omandanud mustanahaliste ülikoolis. Ta valiti senatisse 25 aastat pärast seda, kui Ühendriigid said esimese mustanahalise naissenaatori. Nüüd Harrise asepresidendiks saades purustab omamoodi klaaslae ka tema abikaasa, valgenahaline juut Douglas Emhoff, kellest saab USA ajaloo esimene teine džentelmen.

Harris on öelnud, et tunneb end oma rollis ja oma identiteediga mugavalt, kirjeldades end lihtsalt ameeriklasena. Mullu ütles ta The Washington Postile, et poliitikud ei pea püüdma sobituda kindlasse kategooriasse vastavalt oma nahavärvile või päritolule. «Minu mõte oli: ma olen, kes ma olen. Mina olen sellega rahul. Teil võib olla on vaja selle üle järele mõelda, aga minul pole probleemi,» lausus ta.

Sirgjooneline karjäär

Pärast nelja aastat Howardi ülikoolis õppimist omandas Harris õigusteaduste kraadi California ülikoolist Hastingsis ning alustas tööd Alameda maakonna ringkonnaprokuratuuris. 2003. aastal sai temast San Francisco ringkonnaprokurör, misjärel valiti ta esimese naise ja esimese mustanahalisena California osariigi peaprokuröriks. Ligi kahe ametiaja kestel peaprokurörina ehitas Harris endale demokraatlikus parteis tugeva maine ning kandideeris selle najal 2016. aastal USA senatisse, kus ta kerkis liberaalse tiiva üheks juhtfiguuriks eriti oma terava küsitlemisega ülemkohtukohtunik Brett Kavanaugh’ ja justiitsministri Bill Barri ametisse kinnitamise istungitel.

Kui Harris otsustas eelmise aasta alguses pürgida demokraatide presidendikandidaadiks, kogunes Oaklandi tema kampaania avaüritusele 20 000 inimest, kuid edaspidi ta enam sarnast entusiasmi tekitada ei suutnud ning katse hoida keskteed demokraatide mõõduka ja liberaalse tiiva vahel ebaõnnestus samuti, misjärel lõpetas ta oma kampaania selle aasta alguses. Märtsis asus ta toetama demokraatide kandidaadina presidendivalimistel Joe Bidenit.

Kui paljud demokraadi suhtuvad kriitiliselt Harrise tegevusse prokurörina ning parte liberaalne tiib leiab, et ta väldib tegelemist küsimustega nagu politseireform, narkopoliitika reform ja alusetult süüdimõistmistega seonduv, on paljude silmis ikkagi esmatähtis see, keda ja mida Harris oma isikus asepresidendina hakkab esindama.

Oktoobris Põhja-Carolinas Ashevillis tema esinemist oodanud 77-aastane Elinor Earl rõhutas CNNiga vesteldes, et ta poleks iial uskunud, et mustanahaline naine nagu ta ise, võiks teha sellist karjääri nagu Harris. «Mitte minu vanuses,» lausus Earl. «Seda on imeline näha. Ma ei oleks tahtnud sellest mingi hinna eest ilma jääda.»

Harrise persooniga seonduv pakub rohket mõtteainet "mustanahalise" tähendusvarjundite üle.

Harris kasvas üles ümbritsetuna India pärandist, külastades koos emaga viimase sünnimaad, kuid tulevane asepresident on ka rääkinud, et ema võttis omaks Oaklandi mustanahaliste kultuuri, kasvatades oma tütreid – Kamalat ja tema nooremat õde Mayat – selle keskel, kirjutas BBC. «Mu ema mõistis väga hästi, et ta kasvatas kahte mustanahalist tütart,» kirjutas Harris oma elulooraamatus «Tõde, mida hoiame» («The Truths We Hold»). «Ta teadis, et tema valitud kodumaa näeb Mayat ja mind mustanahaliste tüdrukutena ning ta oli kindlameelselt otsustanud, et me peame kasvama enesekindlateks, uhketeks mustanahalisteks naisteks.»

Muidugi on selles mustanahalisuse rõhutamises ka kindel annus populismi Aafrika päritolu valijate suunal.

Tõenäoliselt oleks temast asepresidendi kandidaat saanud ka ilma Trumpita, sest poliitiline nõudlus niisuguse figuuri jaoks oli eriti demokraatide hulgas tugev. Nagu ka artiklis öeldud, katsetas McCain Paliniga, aga too oli ilmselgelt ebaõnnestunud valik. Eks näis, kellega vabariiklased järgmine kord välja tulevad. Amy Coney Barrett oleks tegelikult sobiv valik, aga kuna ta on nüüd surmani ülemkohtus, siis langeb ära.

[MadMan]

Üks eelmistest vastustest läks postitamise hetkel kaduma, aga selguse mõttes vastan siis mõnedele püstitatud küsimustele.

Kamala Harris on seal kirjas koos Joe Bideniga

Tegemist on Breznevi pakikesega. Valid ühe - pead võtma ka teise. Samamoodi Trump-Pence puhul. Kamala populaarsus demokraatide seas oli vaid 3% - seega 2,2 miljonit häält võib vast tema osaks lugeda.

Kas see kvalifitseerub ?

Hetkel oleme presidendivalimiste kontekstis ja selles vaates on Harrisel vaid üks hääl - Bideni oma. Sellest muidugi piisab, sest asepresidendi valik on kandidaadi otsus (teoreetiliselt), aga selle otsuse traagelniidid paistavad kaugele - mitte mees, mitte valge. Demokraatidel oli oluliselt populaarsemaid ja teravamaid kandidaate, kuid neid kahte kriteeriumit ei täitnud isegi 1/1024 indiaanlane Warren.

Ja seda, mida teised kirjutavad, sa muidugi ei loe:
Kriku kirjutas:
Kalifornia õiguskantsleriks ta ju valiti?

Vastuse sellele kustutasid sa ise ära ja nüüd hädaldad?

"REAALSUS - Kamala Harris ON USA president."

Jääb üle vaid nõustuda.

Samamoodi arvavad ka kohalikud:

I’ll cast my vote for Trump
For my vote, I will cast mine for what I see as the lesser of two evils. We are avoiding the elephant in the room in my opinion — the probability that if Democratic presidential nominee Joe Biden is elected, vice presidential candidate Kamala Harris will be our president during Biden’s term. I cannot imagine her negotiating deals with world leaders, I cannot imagine her being the commander-in-chief of the greatest military in the world, nor can I imagine her leading us out of a pandemic and bringing back our economy. She certainly could not, in my opinion, negotiate a peace treaty in the Middle East.
I don’t think we are really thinking this through. He would have had my vote if he had chosen Amy Klobuchar. However, I am left with the thought of Harris becoming president, and I cannot cast my vote for that ticket. I will cast my vote for President Donald Trump because, through his narcissism and crass and crude remarks, he can lead us on the world stage and will better lead us into a resurgence of our formerly wonderful economy.
Judy Hogan, Tampa

https://www.tampabay.com/opinion/2020/1 ... t-letters/

[Kasutajanimi]

Selle põhjal mida olen lugenud siis demokraatide hulgas on selline progressiivne tiib ja vabariiklaste seas mingi evangelistide, äärmusparempoolsete jmt. tiib. Ning mingil hetkel ei suuda kummagi partei pigem tsentristlik tiib kumbagi ohjes hoida ja partei lõheneb. See, kummal see varem juhtub, loovutab siis oma positsioone (ajutiselt) vastasparteile.

Nagu Harris võib teatud valijaid eemale peletada siis sama oli ka 2008 McCain & Palin puhul, kus Palin peletas eemale mainstream valijaid.

[Kriku]

Vastuse sellele kustutasid sa ise ära ja nüüd hädaldad?

Ei, ma ei hädalda, vaid teen korraldusi. Edaspidi kontrollid sa oma väiteid hoolikamalt.

[Walter2]

Mida on tumedanahalised ameerika hüvanguks korda saatnud? Kui (valge) USA kuule sööstis, siis rasvunud mustad naised protesteerisid tänavatel plakatitega, et nemad nälgivad.

Mõned tegelesid ka muu asjaga - Katherine Johnson oma tiimiga näiteks.

[nimetu]

ja vabariiklaste seas mingi evangelistide, äärmusparempoolsete jmt. tiib.

Vabariiklaste poolele on tegelikult tekkimas uus põlvkond, mis on üsnagi erinev n-ö vanadest konservatiividest. Nemad pole tegelikult ei evangelistid ega äärmusparempoolsed, vaid pigem liberaalsema vaatega noored, kes keskenduvad inimeste põhiõigustele ja vastanduvad demokraatide äärmuslikumale tiivale, mis rõhub sotsiaalsele õiglusele jms. Rohkem sellised Friedmani-laadsed konservatiivid. Eks sekka mahub ka äärmuslikumaid elemente, kuid ei ütleks, et tegu on mingi valdava osaga.

[Kapten Trumm]

Kuigi meil osad poliitikud üritavad Trumpi kaotust seletada mingi "võltsimisega" "traditsioonilistel vabariiklaste aladel", siis lets face facts: traditsiooniliste vabariiklaste piirkondade tulek Bideni selja taha annab selge sõnumi - president olgu ükskõik kes, aga mitte Trump. Sedavõrd kõrini on kõigil Stabiilsest Geeniusest. Ja ajaloo kõvem häältesaak Bideni poolt vaid kinnitab seda.

Kogu seletus. Minu arvamus ameeriklaste ajumahust ja silmarigist tõusis märgatavalt.