Professor Irja Lutsar:
Võime arutada, kas kevadine riigi sulgemise otsus oli õige või vale, aga ka selle otsuse tegemisel lähtusid riigid ennekõike teadlaste soovitustest. Hoolimata meditsiiniteaduse tohutust arengust – me siirdame organeid, teeme väga tõhusat ravi pahaloomuliste kasvajate korral, aitame elule 500-grammisena sündinud vastsündinuid ning tänu vaktsineerimisele oleme seljatanud paljud nakkushaigused –, soovitavad teadlased, seal hulgas oma ala tipud ka 21 sajandil, et parim võitlus koroonaviirusega on riigi täielik sulgemine ehk elu pausile panemine.
[...]
Ma olen väga selle poolt, et peame oma kõige haavatumaid kaitsma, samas ei taha ükski, mitte ükski vana inimene olla kuid hooldekodus, nii et ta ei näe omakseid. Skype’id, chat-ruumid, mobiiltelefonid, Zoomid käivad kahjuks üle 90 aasta siin ilmas elanud inimestele üle jõu. Nemad on elanud oma elu ajal, kus naabri poolt hüpati ilma ette helistamata läbi ja sünnipäeval söödi kartulisalatit ühises lauas, mitte Zoomis.
Lähtudes puhtalt teadusest, on igati õigustatud haavatavate inimeste sulgemine, vaadates aga inimlikkuse seisukohast, tundub küll midagi viltu olevat. Ja siin ongi teadlane dilemma ees: kas tõenduspõhine teadus või tunnetusel põhinev inimlikkus.
Koroonaviirus on osutunud heaks sotsiaalseks luubiks, mis on toonud ühiskonna probleemid kalevi alt välja. Hooldekodude olukord, personali puudus või personali väga madalad palgad polnud ju kellelgi uudis, ometi oli selle lahendamist kerge edasi lükata. Nüüd enam edasi lükata ei saa. Samuti pole vist uudis, et Ida-Virumaa haiglad pole TÜ arstiteaduskonna lõpetajate esmavalik tulevase töökohana. Siis polegi ime, et seal napib nii arste kui ka õdesid.
Siin ongi teadusnõukoja dilemma: ühelt poolt oodatakse meilt teaduspõhist nõu, aga mis teaduspõhist nõu sa annad, kui pole veel teadust, mille põhjal nõu anda ning igapäeva probleemid tahavad kiiret lahendamist. Juhtides teadusnõukoda nüüd juba üle poole aasta, näen, et valitsus (võim) ootab selgeid uuringutel põhinevaid seisukohti aladel, mis aitavad mõista inimeste käitumist, või missugused piirangud toimivad ja missugused mitte. Ja kui toimivad, siis kuidas. Koolid on parim näide: kellelegi pole teadmata, et SARS-CoV-2 on lastele väga leebe haigus. Ometi on võimalik, et lapsed kannavad haigust edasi. Teaduslikke uuringuid aga koolide sulgemise mõjust epideemia kulule on praegu väga vähe ja nii peamegi soovitusi andma oma parema äranägemise järgi, mis on igal inimestel isesugune. Kui andmeid pole, siis ei erine ka teadlase nõuanne oluliselt poliitiku omast ja pole ka otsustajatele veenev.
https://leht.postimees.ee/7125675/irja- ... a-norkused
Minu arvates on siit väga hästi näha ka see, et valitsus peaks laiemalt teadlastelt nõu küsima ja mitte ainult loodusteadlastelt, vaid ka sotsiaalteadlastelt. Tundub, et loodusteadlastelt on küsitud asju, mis on väljaspool nende pädevust. See on muidugi ka üks viis poliitilist vastutust oma turjalt kuhugi mujale veeretada
---
Koroonakriisi tõttu personalipuudusesse jäänud Ida-Viru Keskhaigla kutsub appi vabatahtlikke.
"Meie head kolleegid Ida-Viru Keskhaiglast paluvad vabatahtlikke appi," teatas Põhja-Eesti Regionaalhaigla sotsiaalmeedias. "Kandideerima on oodatud meditsiinilise väljaõppega inimesed sealhulgas tudengid. Lisaks on oodatud kirja panema ka need tudengid, kes alles sel sügisel alustasid õppetööga," öeldi samas teates.
https://www.err.ee/1198156/ida-viru-kes ... atahtlikke