Relvaseadus
Re: Relvaseadus
Jah, see on muidugi õige, et kui sõda on juba läbi, siis põhimõtte pärast vastu laskmine on sisuliselt enesetapp ja mitte ainult, sest võib tähendada ka pere ja naabrite surma. Siin arutatakse ikkagi minu arust peamiselt seda, mis toimub rahu ajal või päris konflikti algfaasis, kui teemaks on kurjategijad või juhuslikud marödöörid, siin foorumis peaks olema suisa eraldi teema selle arutamiseks, kuidas erinevad Putkineni kutsikad sissima hakkavad ja vajadusel ka hernesupist ning villastest sokkidest pomme ehitavad.
-
- Liige
- Postitusi: 660
- Liitunud: 20 Nov, 2006 14:05
- Kontakt:
Re: Relvaseadus
Hetkel kehtivast relvaseadusest:
Piiratud käibega padrunisalveks ei peeta padrunisalve, mis on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat.
Dektarjev-i salv-ketas on selle järgi lubatud?
Aga Walther P38 salv? Seda annab P1-le(tootmine algas 1953) alla panna.
Piiratud käibega padrunisalveks ei peeta padrunisalve, mis on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat.
Dektarjev-i salv-ketas on selle järgi lubatud?
Aga Walther P38 salv? Seda annab P1-le(tootmine algas 1953) alla panna.
-
- Liige
- Postitusi: 1859
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Relvaseadus
USA relvaseadus(t)e üksikasjad on kindlasti huvitavad, kuid ilmselt mõjutavad foorumlasi pigem siis kui välismaalt midagi tellida, sestap nihutasin selle jutu siia: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 08#p647108
Re: Relvaseadus
Ma pole nüüd peale relvaseaduse muutust ühtegi toru ostnud ja hakkasin selle A-klassi peale mõtlema.
§ 121. Relvade klassidesse liigitamine
(1) A-klassi relvad on:
1) automaattulirelv – tulirelv, mille ümberlaadimine toimub automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu;
2) mõne muu eseme kuju imiteeriv tulirelv;
3) automaattulirelv, mis on ümber ehitatud poolautomaatseks tulirelvaks;
4) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 21 padrunit;
5) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele on kinnitatud rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 11 padrunit;
6) poolautomaatne püss, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 600 mm, mõjutamata relva funktsioone;
7) kõik käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks.
Ma olen laskesportlane ja salvesid on igasuguseid, ka. erinevaid relvi, mis on kõik A-klassis, siis kas ma saaks endale ka osta püssi, millel kokku lapatav kaba, või AK püstoli, millele panen kokkulapatava kaba külge? Ennemuiste olid need hirmus pahad variandid, seda ma tean.
§ 121. Relvade klassidesse liigitamine
(1) A-klassi relvad on:
1) automaattulirelv – tulirelv, mille ümberlaadimine toimub automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu;
2) mõne muu eseme kuju imiteeriv tulirelv;
3) automaattulirelv, mis on ümber ehitatud poolautomaatseks tulirelvaks;
4) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 21 padrunit;
5) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele on kinnitatud rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 11 padrunit;
6) poolautomaatne püss, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 600 mm, mõjutamata relva funktsioone;
7) kõik käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks.
Ma olen laskesportlane ja salvesid on igasuguseid, ka. erinevaid relvi, mis on kõik A-klassis, siis kas ma saaks endale ka osta püssi, millel kokku lapatav kaba, või AK püstoli, millele panen kokkulapatava kaba külge? Ennemuiste olid need hirmus pahad variandid, seda ma tean.
Re: Relvaseadus
* A-klassi relvi on erinevaid ning enamus neist on ka tsiviilkäibes keelatud: Nt ReS §20 ütleb:cedric kirjutas:Ma pole nüüd peale relvaseaduse muutust ühtegi toru ostnud ja hakkasin selle A-klassi peale mõtlema.
§ 121. Relvade klassidesse liigitamine
(1) A-klassi relvad on:
[...]
Ma olen laskesportlane ja salvesid on igasuguseid, ka. erinevaid relvi, mis on kõik A-klassis, siis kas ma saaks endale ka osta püssi, millel kokku lapatav kaba, või AK püstoli, millele panen kokkulapatava kaba külge? Ennemuiste olid need hirmus pahad variandid, seda ma tean.
§ 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon
(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:
1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju; [...]
3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
5) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
7) eriohtlikkusega relv, granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 833 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelv.
* Muuhulgas liigitub tsiviilkäibes lubatud poolautomaatne püstol või vintpüss A-klassi siis, kui selle külge on kinnitatud piiratud käibega ehk "pikk" salv. (ReS §12-1 lg (1) p 4 ja 5)
* Sportlased, kes tegelevad spordialaga, milles kasutatakse piiratud käibega salve, omavad küll õigust vallata selliseid A-klassi relvi (ehk poolautomaatset püstolit, mille salv mahutab üle 20 padruni ja poolautomaatset vintpüssi, mille salv mahutab üle 10 padruni) ReS §28 lg (1) p 2-1 ja ReS §34 lg (1-2)
* Aga eelnevast EI TULENE seda, et sportlastele oleksid seetõttu lubatud KÕIK ülejäänud A-klassi relvad. Teisitisõnu, valdav enamus A-klassi relvi (nt. automaattulirelvad) on tsiviilkäibes endiselt keelatud.
Disklaimer: ma EI OLE jurist, ma esindan oma isiklikku arvamust ja arusaamist ning ei võta mitte mingit vastutust oma kirjas sisalduva info õigsuse eest.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
Nii, aga kuskohast ma leian selle, kus mul öeldakse, et kui mul on AK püstol (S-Arms Pärnus näiteks omab ühte sellist müügiks), siis ma ei tohi talle kaba külge panna? Pikendan ju relva.
Neid Roni komplekte on Glockide ümber küllaga (samamoodi tehakse püstolist justkui püss) ning Jahipaun müüb CZ Scorpioni püstolina, peaks jaguma inimesi, kellel on olnud vähemalt uitmõte sellele CZ-ile kaba otsa susata.
Neid Roni komplekte on Glockide ümber küllaga (samamoodi tehakse püstolist justkui püss) ning Jahipaun müüb CZ Scorpioni püstolina, peaks jaguma inimesi, kellel on olnud vähemalt uitmõte sellele CZ-ile kaba otsa susata.
Re: Relvaseadus
Mina olen asjast aru saanud nii, et Sa ei tohi relva "tavalist määra ületavalt" LÜHENDADA ehk teha vintpüssi (ehk suurema tulejõuga relva) paremini varjatavaks. Sama teema oli (nüüdseks relvaseadusest kadunud) nn. kärbikuparagrahviga, mis keelas alla 460mm pikkused sileraudsed. Põhjus oli selles et jahipüssi ei saaks nii hästi hõlma alla peita.cedric kirjutas:Nii, aga kuskohast ma leian selle, kus mul öeldakse, et kui mul on AK püstol (S-Arms Pärnus näiteks omab ühte sellist müügiks), siis ma ei tohi talle kaba külge panna? Pikendan ju relva.
Neid Roni komplekte on Glockide ümber küllaga (samamoodi tehakse püstolist justkui püss) ning Jahipaun müüb CZ Scorpioni püstolina, peaks jaguma inimesi, kellel on olnud vähemalt uitmõte sellele CZ-ile kaba otsa susata.
Aga kui asi on juba algselt püstolina kirjas (alla 600/300mm), siis keegi ei keela sul sellele lisatuge, kaba, karabiiniraami vms. külge panna.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
Lühendamisest ma saan aru, kuigi mind huvitab, kuidas on määratletud "tavalist määra ületavalt" ja kuidas see numbrites välja näeb.
Mis puutub relva pikendamisse, siis väidetavalt olla tüübikinnitust teinud ametnikul mure, et AK püstolile on justkui võimalik kaba kinnitada. Aga kas see võib olla lihtsalt kellegi ametniku järjekordne agarus?
Mis puutub relva pikendamisse, siis väidetavalt olla tüübikinnitust teinud ametnikul mure, et AK püstolile on justkui võimalik kaba kinnitada. Aga kas see võib olla lihtsalt kellegi ametniku järjekordne agarus?
Re: Relvaseadus
Ega mina ei oska muud numbrit välja lugeda, kui seda, mis §12-s kirjas (püss >600mm ja raua pikkus >300mm)cedric kirjutas:Lühendamisest ma saan aru, kuigi mind huvitab, kuidas on määratletud "tavalist määra ületavalt" ja kuidas see numbrites välja näeb.
Kuidas püstolit/revolvrit üle "tavalise määra" lühendada, ei kujuta ette. Ilmselt seab (tehnilised) piirangud padrunipesa pikkus.
No aga kui selline asi meil (ametlikult) müügis on, siis peab tüübikinnitus olemas olema, vastasel korral ei saa seda relvaraamatusse (ega relvaloale) kanda. Ja järelikult said ka ametniku mured ja sisemised heitlused lahenduse.cedric kirjutas:Mis puutub relva pikendamisse, siis väidetavalt olla tüübikinnitust teinud ametnikul mure, et AK püstolile on justkui võimalik kaba kinnitada. Aga kas see võib olla lihtsalt kellegi ametniku järjekordne agarus?
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
Sain S-Armsi esindaja kaudu targemaks. Ühesõnaga, kui relvaraud kvalifitseerib toru püstoliks, siis ei tohi selle püstoli üldpikkus olla üle 600mm, Roni jms kittidega pole probleemi, kuna need jäävad sellest piirist allapoole ja poleks ka sellele AK püstolile probleemi kaba külge panna, aga üldpikkus peab jääma alla 600mm - arvestades seda, et AK ise on juba 560mm siis on ühesõnaga tuuga.
Re: Relvaseadus
Mida Sa muide püstoliks nimetad? Kas kokkuvolditava kabaga "Mini Jack"-i (pikkus 800mm lahtiselt, 560mm kokku klappides, raud 259mm)? Too läheks ReS §12 järgi tõesti püstoli kategooriasse, aga S-arms lehel on see ikkagi püsside nimistus. Ja seal võib tõesti tekkida see vaidlus, kas vintpüssina on see "üle tavalise määra lühendatav" (loe: tsiviilis keelatud) või läheb hoopis "volditava kabaga püstoli" kategooriasse. Tõenäoliselt sõltub ka sellest, mida tootja ise selle kohta ütleb (püss või püstol).cedric kirjutas:...kui mul on AK püstol (S-Arms Pärnus näiteks omab ühte sellist müügiks)...
Edit: ma kirjutasin ülaloleva jutu valmis enne Sinu viimast kommentaari. Ilmselt mõtled siis sama asja, millele mina viitasin.
Sama probleem tekib ka 10" rauaga AR-15 puhul - relvaraua pikkuse järgi kvalifitseeruksid justkui püstoliks, samas üldpikkus peaks neil üle 600mm olema. Järelikult peaks selline konfliktne asjandus meie seaduse järgi keelatud olema.
Edit 2: Kuidas siis S-Armsi sõnul selle Mini Jackiga on? Keelatud või lubatud?
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
S-Armsi Mini Jack on registris kui püstol ja kui keegi tahab selle ära osta, katkutakse alla käiv kaba maha, kinnitusmehannismi augud keevitatakse kinni ja ostja saab sellise isendi.
Mõtlesin oma peaga siin edasi ja sain telefonis ka nendega räägitud - seaduse poolt on aksepteeritav variant, alla 300mm rauale keevitades jäädavalt paigaldatud leegisummuti, mis muudab relvaraua pikemaks kui 300mm kvalifitseerub kui üle 300mm relvaraud (26cm relvaraud + 5 cm leegisummuti = 31cm relvaraud). Kui see poolas tehase poolt ära tehakse, tuleb relv riiki kui püss.
Mis nüüd puutub kabasse, seljuhul seesama Mini Jack oleks koos kaba ja ilma kabata üle 600mm. S-Armsi esindaja teadis rääkida, et miks need kokkulapitavad kabad eestis keelatud on seetõttu, et kaba kinni olles on võimalik AK tüüpi relvadel lasku sooritada ja see on suur pahandus. Kui selle all mõtles RS: 4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist; .. siis need ei ole ju samad asjad.
Kui "tavalist määra ületavalt" tähendab midagi muud, kui need 300mm ja 600mm, siis las politsei seletab selle mulle ära, helistan neile esmaspäeval.
Mõtlesin oma peaga siin edasi ja sain telefonis ka nendega räägitud - seaduse poolt on aksepteeritav variant, alla 300mm rauale keevitades jäädavalt paigaldatud leegisummuti, mis muudab relvaraua pikemaks kui 300mm kvalifitseerub kui üle 300mm relvaraud (26cm relvaraud + 5 cm leegisummuti = 31cm relvaraud). Kui see poolas tehase poolt ära tehakse, tuleb relv riiki kui püss.
Mis nüüd puutub kabasse, seljuhul seesama Mini Jack oleks koos kaba ja ilma kabata üle 600mm. S-Armsi esindaja teadis rääkida, et miks need kokkulapitavad kabad eestis keelatud on seetõttu, et kaba kinni olles on võimalik AK tüüpi relvadel lasku sooritada ja see on suur pahandus. Kui selle all mõtles RS: 4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist; .. siis need ei ole ju samad asjad.
Kui "tavalist määra ületavalt" tähendab midagi muud, kui need 300mm ja 600mm, siis las politsei seletab selle mulle ära, helistan neile esmaspäeval.
Re: Relvaseadus
Leegisummuti/kompensaatoriga on igasugust jokitamist tehtud. Näiteks teatavates PCC võistlusreeglites oli nõue, et relvaraud peab olema vähemalt 16". Noh, tüübid leidsidki "lahenduse" mitte-eemaldatava "kompensaatori" näol, millega saad rauda pikendada just niipalju kui vaja.cedric kirjutas:...seaduse poolt on aksepteeritav variant, alla 300mm rauale keevitades jäädavalt paigaldatud leegisummuti, mis muudab relvaraua pikemaks kui 300mm kvalifitseerub kui üle 300mm relvaraud (26cm relvaraud + 5 cm leegisummuti = 31cm relvaraud). Kui see poolas tehase poolt ära tehakse, tuleb relv riiki kui püss.
Antud kahe seadusepunkti ( 3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada; ja 4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;) mõte ongi selles, et kui relv on lahti võetud (loe oluliselt paremini varjatav), siis sellest ei tohiks saada lasku sooritada. Näiteks ma saan oma Benelli sileraudsel ka kaba maha keerata (komplektis kaasas ongi kaks eri kujuga kaba) ning relv muutub oluliselt lühemaks, aga siis ei saa sellest lasku sooritada.cedric kirjutas:S-Armsi esindaja teadis rääkida, et miks need kokkulapitavad kabad eestis keelatud on seetõttu, et kaba kinni olles on võimalik AK tüüpi relvadel lasku sooritada ja see on suur pahandus. Kui selle all mõtles RS: 4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist; .. siis need ei ole ju samad asjad.
Ka tavaline AR-15/M16 ei võimalda ilma kabata lasu sooritamist, kuna taandurvedru ja puhver on kaba sees, küll aga on olemas AR-i modifikatsioone, kus taandurvedru on lukukojas nagu AK-l ning seal on võimalik lihtsalt volditavat või äravõetavat kaba teha.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
Tegelikult müüvad nemad seda letis kinnitatud kabaga, mis omakorda küljele murtud. Poleks vahet, kui jääks 600mm piiresse aga nimetatud konfiguratsioon on selgelt A-klassi kuuluv..cedric kirjutas:Jahipaun müüb CZ Scorpioni püstolina, peaks jaguma inimesi, kellel on olnud vähemalt uitmõte sellele CZ-ile kaba otsa susata.
Muuseas oli taoline püss alles hiljaaegu siinsamas foorumis kasutatult müügis - Schmeisser AR-15 Commando. Tulenevalt huvist olin müüjalt ka detaile uurinud ning EKEI oligi teinud sellisele mudelile tüübikinnituse ära.vtl kirjutas:Sama probleem tekib ka 10" rauaga AR-15 puhul - relvaraua pikkuse järgi kvalifitseeruksid justkui püstoliks, samas üldpikkus peaks neil üle 600mm olema. Järelikult peaks selline konfliktne asjandus meie seaduse järgi keelatud olema.

Selguse huvides - moonaks 7.62x39?cedric kirjutas:S-Armsi Mini Jack on registris kui püstol ja kui keegi tahab selle ära osta, katkutakse alla käiv kaba maha, kinnitusmehannismi augud keevitatakse kinni ja ostja saab sellise isendi.
Re: Relvaseadus
7.62x39 jah.Rand kirjutas:Selguse huvides - moonaks 7.62x39?
S-Arms pidavat tegema uue tellimuse veebruaris/märtsis ja mul täitsa sügeleb üks selline lühema toruga AK ligi võtta (mis sest, et mul üks Saiga MK on kapis ja laskma jõuan maruharva).
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist