REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[loomake]

Kriku. Tegemist on enamus-õigusega mitte vähemus-õigusega õigus elule ei ole apetiitne teema.

[aht0]

Ja mida teeks kü selle teadmiseg? Meie yhistul n 7 blokki. Igapäev kõiki desoma vms tegema?! Kes seda kinni maksta jõuaks. Ikka lolliks ka ei tasu minna. Nii kui mingi kriisike saabub on kohe platsis isikud, kes kõik põhiõigused ja Põhiseaduse sooviksid maha visata ja hakkata muudkui piirama, avalikustama jne.

Aga Soomes nii tehaksegi! Miks siis meil ei saa? Raha? Kas kaudne kahju (haigestunute produktiivsuse kadu, meditsiinisüsteemi lisakoormus) ei võiks üle kaaluda üle otsest? Vennas on ühes Helsinkis kinnisvarahooldusfirmas töödejuhataja ning haldavad kümmekonda kortermaja. Ja desovatki iga kuradi päev trepikodasid lihtsalt kindluse mõttes, rääkimata muude tavatöödega tegemisest. Ja see oleks tõenäoliselt odavam kui teaks, millises majas kus trepikojas on tõbised - ei peakski olema täpsemaid andmeid, piisaks neist.

Põhiõigustega on minu silmis suur jama. Üksikindiviidi õigusi võetakse pahatihti täiesti võrdsena x arvu inimeste (suurema hulga) õigustega. Lõppedes sellega et kahjustatakse suurema hulga inimeste õigusi, sest ei saa ju ometi riivesse minna selle üksiku primadonna õigustega. Tulemuseks on see et pool ühiskonda, keda ei huvita miski peale enda naba, egotrippavad edukalt üle teiste.

[2korda2]

Vallajuht tahab nimeliselt teada? Ei saa ega hakka saama, andmekaitse reeglid.

Täpselt seda silmas pidasin. Hetkel kipub olema nii, et ühe inimese õigus oma terviseandmete puutumatusele hakkab üles kaaluma teise inimese õigust elule. Ei ole loogiline. Terviseandmeid ei pea tegema avalikuks, vaid võiks avaldada konkreetse KOV elanike konkreetse diagnoosi konkreetsetele KOV ametnikele. Nagu vallajuht ka märkis - KOV asi on kohalikku elu korraldada ja üldjuhul on KOV ametnikel olulisem parem ülevaade kohalikest oludest, elanikest ja nende vajadustest.
hjl85,
GDPR ei takista ei isikustatud ega isegi isikustatud terviseandmete edastamist kui on mõjuv põhjus (andmetöötleja kaalutlusõigus). Soovitan sul regulatsiooniga ka sisuliselt tutvuda (ma olen GDPR-i läbi töötanud nii inglise kui maakeelsena ja teemasid läbi vaielnud kolme riigi juristidega). Kas andmetöötlejaks võiks olla mingi ehitusobjekti juht, on iseasi - seda ma ei poolda. KOV määratud ametnikud on hoopis teine teema - nende pädevuses on vägagi kohalike elanike elu korraldamine ja hetkel on üks enim mõjutavaid faktoreid konkreetne viirus. Ei ole vaja jagada langetõve/alkoholismi/psüühikahäirete jne diagnoose. Meil on on konkreetse põhjusega kriis ja selle ohjamisele aitaks kaasa kui KOV vastav ametnik teaks konkreetse diagnoosiga KOV elanikke.
Keda huvitavad GDPR-teemalised arutelud/viited/kaasused, siis võib liituda vastava kodumaise FB grupiga.

Ilmselt mitte aga küsin siiski:
kas kuskil avaldatakse nakatunute numbreid ka KOV-ide kaupa ?

Avalikud andmed sisaldavad maakonna täpsust (kuivõrd samal ajal on maakonna funktsioon ajas oluliselt vähenenud, siis on see mõneti veider määratlus).
Kriku,
ÕK pädevuses ei ole hinnata konkreetse meetme mõjukust küll aga meetmete kehtestamise korda. Viimase osas on olnud küsitavusi. Iseasi, kas ÕK peaks nii tundlikul ajal nii tundlikul teemal tingimata sõna võtma. Võiks rahulikult oma artiklid sahtlisse kirjutada ja avaldada need kriisi möödudes, et "järgmine kord oleksime targemad".

[Kapten Trumm]

Eilses AK-s oli päris vägev lugu Iisraeli vaktsineerimisest, 100 tuhat päevas on ületatud, peagi saavutavad 150 tuhat, kriitiline mass elanikest on märtsiks vaktsineeriud, TA ja Kilk võiks siit õppida midagi.

Nagu ma arvasin, on vaktsineerimiseks käiku lastud sõjaväemeedikud. Süstimine kuulub täna jaosanitari oskuste hulka, kui enamvähem 75% rahvastikust on reserväelased, siis saab selle süsteemi kaudu seda edukalt teha.

Aga fundamentaalsete aluste juurde, vaatame Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu elulugu.
Sealt paistabki vastus ehk, miks Iisrael haaras kohe initsiatiivi ja ilmselt läbib kriisi edukalt esimeste hulgas, kui näiteks meie maadleme sügisel ka kolmanda lainega.

After graduating from high school in 1967, Netanyahu returned to Israel to enlist in the Israel Defense Forces. He trained as a combat soldier and served for five years in an elite special forces unit of the IDF, Sayeret Matkal. He took part in numerous cross-border assault raids during the 1967–70 War of Attrition, rising to become a team-leader in the unit. He was wounded in combat on multiple occasions.[10] He was involved in many other missions, including the 1968 Israeli raid on Lebanon and the rescue of the hijacked Sabena Flight 571 in May 1972, in which he was shot in the shoulder.[29][30] He was discharged from active service in 1972 but remained in the Sayeret Matkal reserves. Following his discharge, he left to study in the United States but returned in October 1973 to serve in the Yom Kippur War.[9][31] He took part in special forces raids along the Suez Canal against Egyptian forces before leading a commando attack deep inside Syrian territory, the details of which remain classified today.[32]

https://en.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Netanyahu

Täiendavalt võib mainida, et tema vend, Yonathan Netanyahu, koloneli auastmes hukkus 1976 Entebbe missiooni käigus, erioperatsioon, kus keset Aafrikat päästeti lennukitäis pangvange ja mis kirjutati kuldsete tähtedega sõjaasjanduse ajalukku.

Ehk siis, kui rahvast juhivad poliitikud, kes oma elu jooksul on pidanud võitlema elu eest, siis seal hinnatakse otsustavust kõrgelt. Pange siia kõrvale 5 viimase Eesti peaministri CV, kahvatuvad täiesti.

See on ka fundamentaalne põhjus, miks Kiige või Ratase taolised ei saa asjadest aru (millest mujal saadakse). Ellujäämine ongi karm ja siin tuleb rabeleda, vahendeid valimata, mitte oodata mingit Brüsseli taevamannat. Kuidas nt 9 miljoni elanikuga Iisrael sai oma vajaduse kätte varem kui 500M elanikuga EL (võrdle ostukoguse tohutut vahet)?

[Kapten Trumm]

Täpselt seda silmas pidasin. Hetkel kipub olema nii, et ühe inimese õigus oma terviseandmete puutumatusele hakkab üles kaaluma teise inimese õigust elule. Ei ole loogiline. Terviseandmeid ei pea tegema avalikuks, vaid võiks avaldada konkreetse KOV elanike konkreetse diagnoosi konkreetsetele KOV ametnikele. Nagu vallajuht ka märkis - KOV asi on kohalikku elu korraldada ja üldjuhul on KOV ametnikel olulisem parem ülevaade kohalikest oludest, elanikest ja nende vajadustest.

Tänases süsteemis on KOV, kes on osalistest kõige võimekam (kohalikud konstaablid PPA-s on ammu optimeeritud), on sisult kaasasõitja rollis, saades lihtsalt andmeid ja avaldades arvamust ühe või teise piirangu kohta. Ja tegeleb nendega, kes ise KOVi pöörduvad.

Ei TA ega PPA tunne kohalikku olukorda ega suuda ette näha probleeme, tegelikult kui keegi kuskil korteris üksinduses sureb (nt krooniliselt haige vanainimene, kes ei julge apteeki minna oma rohtu tooma), siis polegi see ei TA ega PPA asi.

[Kapten Trumm]

Ja mida teeks kü selle teadmiseg? Meie yhistul n 7 blokki. Igapäev kõiki desoma vms tegema?! Kes seda kinni maksta jõuaks.

Siin pole mingeid lisakulusid, mis juttu vääriks. Trepikodasid pestakse iga päev, sh pestakse käsipuid.
Lihtsalt koristaja saab teise pesuaine (selline kloorihaisune) ja peseb sellega nagu ikka.
Meil on koristusfirma, piisas ühest kõnest, mingeid lisarahasid ei soovitud (pesuaine pidi isegi odavam olema kui tavaline).

[hjl85]

Täpselt seda silmas pidasin. Hetkel kipub olema nii, et ühe inimese õigus oma terviseandmete puutumatusele hakkab üles kaaluma teise inimese õigust elule. Ei ole loogiline. Terviseandmeid ei pea tegema avalikuks, vaid võiks avaldada konkreetse KOV elanike konkreetse diagnoosi konkreetsetele KOV ametnikele. Nagu vallajuht ka märkis - KOV asi on kohalikku elu korraldada ja üldjuhul on KOV ametnikel olulisem parem ülevaade kohalikest oludest, elanikest ja nende vajadustest.

Tänases süsteemis on KOV, kes on osalistest kõige võimekam (kohalikud konstaablid PPA-s on ammu optimeeritud), on sisult kaasasõitja rollis, saades lihtsalt andmeid ja avaldades arvamust ühe või teise piirangu kohta. Ja tegeleb nendega, kes ise KOVi pöörduvad.

Ei TA ega PPA tunne kohalikku olukorda ega suuda ette näha probleeme, tegelikult kui keegi kuskil korteris üksinduses sureb (nt krooniliselt haige vanainimene, kes ei julge apteeki minna oma rohtu tooma), siis polegi see ei TA ega PPA asi.

Siis pöördub see vanainimene KOV sotsabi poole kui ta ei julge kodunt välja minna. Mida puutub siia nimede edastamine KOV? Mida see KOV nende andmetega peale hakkab?
Aga sina ole lahke-riputa siis kõik oma terviseandmed üles-et ikka teisi hoida. Mida sa kardad? Ja see soovitus on kõigile neile, kes jahuvad kui paha on privaatsus jms.
Pange aga oma andmed üles, elage klaaskastis, lubage oma kodudesse kaamerad ( ausal ei ole ju midagi varjata) jms jutt.
Mis aga puutub trepikoja täpsusega andmete avalikustamisse siis inimene ei pruugi seal üldse oma karantiini veeta. Kui te kirjutate, et nagunii peaksid KÜ-d seda tegema siis milles probleem-tehke siis igapäev. Milleks siis veel andmeid?

[alax]

Kuidas nt 9 miljoni elanikuga Iisrael sai oma vajaduse kätte varem kui 500M elanikuga EL (võrdle ostukoguse tohutut vahet)?

Juudid on juudid, ikka saavad oma kätte. Vaktsiini tootjad on ka juudid. Peaks vist selge olema.

[hjl85]

2korda2: Eestis on selleks vaja ka patsiendi nõusolekut-andmete edastamiseks, nende töötlemiseks, hpoidmiseks peavad olema vastavad protsessid jne jne.
Ja Eestis on veel mitu seadust, mis seda keelab.
Kui teie plaan ellu läheb siis inimesed lihtsalt ei pöördu arstile-nii nagu Leedus, kus 60% sümp lihtsalt ei pöördunud arsti poole.
Ei saa vaadata ainult GDPR-i (see seab nõuded töötlusele) vaid ka kohalike seadusi. Kõike tuleb vaadata koos ühes kompotis.
Ja mida KOV nende andmetega siis peale hakkaks? No teab, et 40 aastane isik X on koroonas. Ja edasi?

[Kapten Trumm]

Siis pöördub see vanainimene KOV sotsabi poole kui ta ei julge kodunt välja minna. Mida puutub siia nimede edastamine KOV?

Inimesed ei pöördu, vaid eelistavad isikuandmete kaitse all käia haigena tööl/poes/last lasteaeda viimas.
Selles valguses tuleks haarata initsiatiiv ja küsida ise, et kas on vajalik mingit abi organiseerida.
Seda ei saa teha, kuna ei tea, kuhu pöörduda.

See, et inimesed ei pöördu, ei näita vajaduse puudumist. Vaid süsteemi vildakust, kus käiakse haigena tööl, poes ja levitatakse haigust.

Aga sina ole lahke-riputa siis kõik oma terviseandmed üles-et ikka teisi hoida. Mida sa kardad? Ja see soovitus on kõigile neile, kes jahuvad kui paha on privaatsus jms.

Täielik demagoogiline fekaal on su jutt.
Jutt oli väga piiratud ligipääsust ja ainult covid diagnoosist, mitte ärevushäirest või impotentsusest.
Sa kukuks käpuli kui saaksid teada, mis andmetele KOV töötaja võib vajaduse korral ligi pääseda.
Koroonadiagnoos on selle hulgas suhteliselt pisike nüanss.

[Kriku]

Siis pöördub see vanainimene KOV sotsabi poole kui ta ei julge kodunt välja minna. Mida puutub siia nimede edastamine KOV? Mida see KOV nende andmetega peale hakkab?

Julgen arvata, et kui kodus istuv vanainimene pöördub sotsiaalabi saamiseks KOV poole, siis sotsiaaltöötajal on nii professionaalselt kui eluliselt väga põhjendatud huvi teada, kas pöörduja on parajasti koroonas.

[hjl85]

Akf Trumm: kuidas inimene ei tea kuhu pöörduda abi saamiseks? Kohaliku sotsosakonda.

[hjl85]

Siis pöördub see vanainimene KOV sotsabi poole kui ta ei julge kodunt välja minna. Mida puutub siia nimede edastamine KOV? Mida see KOV nende andmetega peale hakkab?

Julgen arvata, et kui kodus istuv vanainimene pöördub sotsiaalabi saamiseks KOV poole, siis sotsiaaltöötajal on nii professionaalselt kui eluliselt väga põhjendatud huvi teada, kas pöörduja on parajasti koroonas.

Siis muidugi. Jutt käib sellest, et KOV saaks nimekirja kõikidest, kes nende KOV-i terr koroonat põevad. Need kaks erinevat asja. Kui isik pöördub kohaliku sots osakonna poole siis peab ka põhjendama, miks abi vajab. KOV ametnik kontrollib kas esitatud abipalve põhjendused on õiged jms toimingud.

[Kriku]

Siis pöördub see vanainimene KOV sotsabi poole kui ta ei julge kodunt välja minna. Mida puutub siia nimede edastamine KOV? Mida see KOV nende andmetega peale hakkab?

Julgen arvata, et kui kodus istuv vanainimene pöördub sotsiaalabi saamiseks KOV poole, siis sotsiaaltöötajal on nii professionaalselt kui eluliselt väga põhjendatud huvi teada, kas pöörduja on parajasti koroonas.

Siis muidugi. Jutt käib sellest, et KOV saaks nimekirja kõikidest, kes nende KOV-i terr koroonat põevad. Need kaks erinevat asja. Kui isik pöördub kohaliku sots osakonna poole siis peab ka põhjendama, miks abi vajab.

Aga kuna on täiesti reaalne, et ta ei suvatse öelda, et ta on koroonas, peab olema võimalik seda sõltumatust allikast kontrollida.

[hjl85]

Akf Kriku: ja ongi võimalik kontrollida, ka praegu. Sest abipalvega käib vist kaasas nõusolek oma terviseandmete vaatamiseks nõusoleku andmine või edastatakse arsti poolt antud diagnoos. Ilma selleta KOV sotsosakond ei liiguta lillegi, sest ei saa kontrollida isiku abistamise palve alust. Täpselt samamoodi nagu invamärgi saamisel-esitad vastavad tõendid ja saad loa. Ilma nendeta luba ei väljastata.