peeti siis loeng ka valangutega laskmisest, aga kes seda kuulas, kõik kursandid hasarti täis et nüüd läheb lahinguks! võtsime siis asendid sisse, ja nupulevajutusega tõstis piirivalveseersandist polügooni operaator märgid ka üles oma lavhkast, puhta analooge mitteomav automaatika oli sel polügoonil! niipalju oli eelnevast loengust meeles et tuleb ikka täpselt kindlaks teha omad märgid mida maha hakkad laskma, noh et kogemata naabrile "voroschilovi laskuri" märki välja ei teeniks! luba laskmist alustada antud, asend sees, suund ka selge, ja vajutasin pedaali põhja sest vaja ju märk ennem maha saada kui naaber jaole jõuab, ja ikka huvi ka kuidas relv valangutega märatsema hakkab! ei märatsenud ta midagi, ainult üks pauk käis ja märk jäi ka püsti

, proovisin uuesti aga sama teema, ainult üks pauk aga õnneks kukkus märk ka maha! relv rikkis

, aga tegelikult oli frantzus rikkis, ja sellest sain alles siis aru kui tulevane staabikapten seljataga pröökama pistis et sa kuradi tsuhnaa pane relv ikka automaatlaskmise peale! olin vets ähmi täis, aga lükkasin siis lingi õigesse asendisse, suunasin toru kaugema märgi suunas ja hellalt puutusin pedaali! kergelt märatsema hakkas jah see toru, aga märk jäi püsti! võtsin siis rahulikult asja, pole ju teada palju seal salves tina alles on, ja rahunemise käigus tuli meelde et sihik jäi ju ka korrigeerimata järgmise kauguse jaoks! tark ei torma, ja see reegel pidas ka seekord paika; korrigeerisin sihikut, rabasin relva ka kõvemini kätte, pedaalile kerge vajutus ja märk maas

! viskas siis frantzus parema käe püsti ja karjus et kursant frantzus laskmise lõpetanud, selline oli reegel! relva tühjendamine käis vastutava ohvitseri silma all ohutustehnika pärast. kargas siis "tsooru" ligi seljatagant, vana tegijana ta tulejoonele ei roninud; kangutasin siis magasini alt ja asetasin kõrvale ja koheselt tõmbasin ka püssi luku lahti nagu ette nähtud reeglitega. krt, rauast lendas lahingpadrun välja, ja tsooru läks ikka päris leili

, rabas magasini oma kätte ja leidis sealt ka kaks kasutamata padrunit! kuradi sunnik kukkus kohe sõimama et frantzus on sohki teinud, et arvatavasti on naabrid oma sihtimisega eksinud ja frantzusi märgid maha tõmmanud

. naabrid olid ka oma tinutamise lõpetanud, vasakpoolsel mõlemid märgid püsti ja parempoolsel kaugem märk püsti; igatahes oli kapten 100% kindel et frantzus on kõrvalist abi saanud! krt, selline ebaõiglus hakkas ka frantzusil üle ääre ajama, olin kindel et "ise tegi" ja julgesin ikka enda eest seista kartmata hiliseimad repressioone, ja kisa läks ikka päriks valjuks sest konsiilium vajus ka ligi uurima milles teema. konsiiliumi esimees tegi saalomonliku otsuse, et kapten peab selle kasutamata padruni frantzusi magasini tagasi toppima teiste juurde ja siis tuleb frantzusi "lost schanss", nimelt peab ette võtma parempoolse naabri kaugema märgi; ja kui saab selle maha kolme padruniga siis on frantzus õige mees, aga kui ei saa siis on pettur ja langeb lõputu põlguse alla kogu Nõukogude Armees! krt, ja järjekordelt tabas frantzusi ebaõnn

. no valmistusin ikka korralikult, kahjuks oli silmapesuvesi ka otsa saanud aga katsusin ka sellest üle olla, seda enam et kogu oma roodu seltskond seljataga vaatamas lisaks ohvitseride konsiiliumile. no tegin oma plõksu ära, märk langes, magasin oli tühi aga rauast lendas ikka üks lahingpadrun välja relva ohustustamisel

tsooru pistis selle taskusse aga kahtluseuss oli tal ikka hinges, et frantzus teeb koostööd polügooni seersandist operaatoriga; kuradi "uskumatu Toomas" selline! konsiilium ikka arvas et frantzus õige mees kuna "last shot" oli ikka kõrge komisjoni silma all, ja lõpuks lõpetas ka tulevane staabiülem oma tõmblemise ära, aga padrun jäigi tema taskusse! sellest tuli ka frantzusil veits seletamist, nimelt pidime omad kestad kokku korjama, miski väeosa lahingumoona arvepidamise jaoks! tiirus oli neid kestasid piisavalt et labidaga kokku visata, aga vot seeru tahtis ikka värskeid kestasid! no pidin ühe vana kestaga ikka vaeva nägema et seda läikima lüüa, asi sai lahendatud samade vahenditega millega pljähhat läikima lõid, igatahes võttis seeru lõpuks ka frantzusi kestad vastu, pisikeste mööndustega; aga "ordnung musst sein"! väeossa tagasi laekudes keegi frantzusile mingit märki rinda ei pannud, vaid loeti kõigile karmid sõnad peale et homme on teie teenistuse kõige pühalikum hetk, nimelt on pühapäev ja takkapihta ka pühaliku vande andmise päev; ja sellel päeval peame ikka eriti korralikud olema, nii hingelt kui väljanägemiselt; ja minge nüüd mediteerima ja mundreid triikima! vande andmine oli ikka sama paguniteta välimundris mida algusest saati kandsime, paraadmundrit polnud meile väljastatud; selle pidime siis saama kui afgaanist koju lastakse, või tuuakse

.
aga edasi vandumise juurde. lõuna peetud ja kõik usinasti valmistumas järgmise päeva pühaks ürituseks. ja kohe-kohe läks jutt liikvele et ka mõned lapsevanemad saabunud kohale, igatahes neli poissi komandeeriti lenini tuppa ja sinna konvoeeriti ka lapsevanemad, ja eks seal läks ikka ninnu-nännutamiseks; aga müts maha vene poiste ees, pärast jagasid head-paremat laiali kõigile, vaatamata rahvusele või soole! eestlastel õnneks sellist jagamise kommet ei olnud, kui omale see kraam enam sisse ei mahtunud siis viisid selle väeosa sigalasse, sest eestlane on sigadest läbi ajaloo ikka lugu pidanud, eriti rasketel aegadel! lapsevanemad olid lubanud ka järgmine päev üritust külastada; poisse ju väeosast ka välja ei lastud sest pole veel ametlik sõdur, aga järgmine päev olid väeosast kadunud peale vandumist! poistele anti linnaluba esmaspäevase razvoodini, eks vanemad kuskil Termezi võõrastemajades pesitsesid. no selle lastevanemate teemaga puutus frantzus hiljem ikka väga lähedalt kokku. no saabub lapsevanem väeosa väravasse, aga jalaga ta seda lahti ei löö, asub hoopis läbirääkimistesse KPP prapporiga, ja kui läbirääkimised õnnestuvad siis võtab prappor ühendust väeosa korrapidajaga kes annab edasised tegevusjuhised! juhised olid lihtsad: esmalt konvoeeriti lapsevanemad pealiku kabinetti, ja seal tehti ikka korralikke "diile", ja mingid osad neist "diilidest" jäid ka frantzusile kanda, "paremaid" lapsevanemaid isegi sõidutasin, ja sensitiivne kraam käis ka läbi frantzusi logistikakeskuse, maksimaalse kaoprotsendiga

. üldjuhul järgnes sellele kohtumine väeosa zampoliidiga kes siis majandas edasi, ja kui vaja siis võeti külastatav isegi karauulist maha vanematega kohtumiseks, olenes "diilist" muidugi! aga kui juhtus et pealikku hetkel kohal ei olnud siis istusidki vanemad KPP-s, ja parimal juhul said pojakesega juttu ajada kui teenistus seda hetkel võimaldas. igasuguse nänni üleandmine oli väravas keelatud, va sigaretid, see pidi ikka läbi staabi kontrollosakonna käima, sama teema nagu postipakkidega! käisid ka frantzusi postipakid läbi kontrollosakonna, aga teatud maalt see asi lõppes, sest frantzusi postipakid hakkasid tulema pealiku nimele väeosa aadressile, ja neid ei näppinud ükski koll kuigi näha et eestist tulnud. isegi pealik ei näppinud, oli aumeeste kokkulepe. üldjuhul toimetas frantzus ise postipakid väeosa "postkontorist" minema, ka need mis olid pealikule mõeldud, volitused ikka olemas

. vahest juhtus ka nii et pakk oli tassitud juba pealikku kabinetti kuna frantzus oli kuskil tähtsamatel toimetustel. kokkulepe pidas, ei näppinud frantzus pealiku saadetisi, ja ei näppinud pealik frantzusi pakke; ja tema silme all ma neid avama ka ei pidanud! aga mis oli pealikule või tema perele mõeldud frantzusi pakist siis need said ikka ausalt üle antud! kaunistas üks "Vanakas" ka pealiku sahvri külmkappi, ja teise viis koju; ja kolmas rändas kindrali portfelli, pealiku vahendusel muidugi! põhiliselt tuli ikka lapsele nänni, Norma mänguasjad mis patareidega liikusid, prouale muidugi kärbseseenega kuivainete hoiukomplekt mis oli seal ikka kõva sõna, ja muud sellist nänni, lasteriietest kuni lokirullideni, välismaa ajakirju, põhiliselt Soome omi, vahele muidugi Kalevi assortiikarbid, jahedamal ajal

. kaldusin peateemast kõrvale, aga ka see teema oli ju osake teenistusest, vaja ju kohe kribada kui miskit meenub...