Esimese koroonalaine kõrgpunkt, 20. aprill 2020. „On prognoose, mis lubavad esimest vaktsiini kasutusse juba käesoleva aasta sügisel,“ kirjutas Eesti Ravimiamet oma regulaarses vaktsiine puudutavas ülevaates. Kliiniliste katseteni oli tol hetkel jõudnud alla 10 vaktsiini ning pigem pidurdati ootust kiirele pandeemialeevendusele.
Vaktsiinid on kui valge laev, päästerõngas piirangutest, mille saabumisest on nii viroloogid kui ka poliitikud rääkinud varsti juba terve aasta. Kõik pingutused, kas või majanduse ja ettevõtete hävimise hinnaga, tuleb ette võtta selleks, et haiglasüsteem vaktsiini saabumiseni vastu peaks.
Siis tuli suvi. Viirus rauges. Koroonakriisi eesliinil võidelnud said lõpuks ometi teenitud puhkuse.
2021. aasta jaanuari esimestel päevadel on Eestisse jõudnud ligi 20 000 doosi vaktsiine. Riigil puudub logistikapartner, kes vaktsiinid laiali veaks. Perearstidel pole korralikku digikeskkonda, et inimesi vaktsineerimisele kirja panna. Kas tõesti vaktsiin tuli sama ootamatult nagu talv?
Keeruline logistika
SIMMO SAAR: Kus on sotsiaalministeeriumi töö viljad?
SIMMO SAAR: Kus on sotsiaalministeeriumi töö viljad?FOTO: ANDRES PUTTING
„Minister võib muidugi rääkida, et suvel tehti kõvasti tööd, aga kus on selle töö viljad?“ põrutab tänaseks Terviseametist sule sappa saanud endine kommunikatsioonijuht Simmo Saar. See kriitika oligi vallandamise põhjus. Suvel saanuks Saare hinnangul kirja panna riskirühmad, keda vaja vaktsineerida, mõelda välja, kuidas nendeni jõuda ja kuidas pidada arvet vaktsineeritute üle. „Suurte töövõitudega, mis väidetavalt suvel saabusid, Terviseametit küll kursis ei hoitud,“ lisab Saar.
Vaktsineerimise korraldamise eest vastutab sotsiaalministeerium. See on mõistlik, leiab Saar, keerukas protsessis on palju üksikasju ja osapooli (alates Euroopa Komisjonist ja lõpetades ülevaatega eesliinitöötajatest), mida just ministeeriumil hea hallata.
Erinevalt näiteks gripivaktsiinist on esimesena Euroopas müügiloani jõudnud Biontech/Pfizeri koroonavaktsiini transport ja kasutamine päris keeruline. Gripivaktsiin on vajalike kogustena pakendatud süstaldesse, mida perearst võib hoida tavalises külmikus.
Biontech/Pfizeri koroonavaktsiin saabub aga väikestes purgikestes ehk viaalides, millest tuleb välja mõõta viis doosi. Lisaks tuleb vaktsiini lahjendada. Seejuures, manitseb toote infoleht, ei tohi viaali raputada, vaid peab kümme korda ringi keerutama, et ained seguneksid.
Kõige keerukam on aga järgida nn külmaahelat, mis on vaktsiini toimimiseks hädavajalik. Vaktsiin tuuakse Eestisse 80 miinuskraadi juures. Enne kasutamist tuleb see „soojendada“ 2–8 miinuskraadini ja hoiustada külmkapis, enne süstimist aga hoida toatemperatuuril. Kord sulanud vaktsiini enam külmutada ei tohi. Külmikus säilib vaktsiin viis päeva, toatemperatuurile võetuna tuleb ära süstida mõne tunniga. Seega tuleb täpselt ette teada, kui mitu süsti järgmistel tundidel või päevadel teha.
„Kindlasti on see kõige keerukama logistikaga vaktsiin,“ sõnab Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.
Liiga hiline start?
2. oktoobril saatis riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo (Reformierakond) sotsiaalminister Tanel Kiigele (Keskerakond) ametliku küsimuse: millal vaktsiinid Eestisse jõuavad? Oktoobri lõpus polnud see detailides veel teada, Kiik vastaski üldiselt – need tulevad Euroopa Liidu ühishankega.
Vaktsiin tuuakse Eestisse 80 miinuskraadi juures. Enne kasutamist tuleb see „soojendada“ 2–8 miinuskraadini ja hoiustada külmkapis, enne süstimist aga hoida toatemperatuuril.
Ühishankes osalemine oli teada juba 27. augustil, kui Euroopa Komisjon sõlmis eelostulepingu AstraZeneca vaktsiini ostmiseks. Ka Eesti osaleb selles programmis. On kriitikuid, kes leiavad, et Eesti võinuks paralleelselt pidada läbirääkimisi ka otse vaktsiinitootjatega. Ekspressiga suhelnud eksperdid arvavad, et see poleks meie praegust seisu parandanud. Vaktsiine nõutakse kõikjal maailmas, jutt käib miljarditest doosidest ning pisikest Eestit ei paneks keegi tähele.
„Ühishankega võitsime juurdepääsu vaktsiinile ühe esimese riigina maailmas. Isegi paljud suured Aasia riigid ei ole veel lepinguteni jõudnud, samamoodi väiksed Euroopa riigid, kes Euroopa Liitu ei kuulu,“ ütleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.
KEIT KASEMETS: Ühishankega võitsime juurdepääsuvaktsiinile ühe esimese riigina maailmas.
KEIT KASEMETS: Ühishankega võitsime juurdepääsuvaktsiinile ühe esimese riigina maailmas.FOTO: MADIS VELTMAN
17. septembril tegi Eesti 1,5 miljoni euro suuruse sissemakse eelostu programmi. Euroopa on põhilise panuse teinud Suurbritannias arendatavale AstraZeneca vaktsiinile.
Juuli lõpus ja augustis alustas Euroopa Liit läbirääkimisi ka Johnson&Johnsoni, Curevaci, Sanofi-GSK ja Modernaga. Kuid Biontech/Pfizeriga kulgesid läbirääkimised vaevalisemalt. 6. oktoobril algas Euroopa ravimiametis Biontech/Pfizeri vaktsiinikandidaadi ravimiuuringute ülevaatus (nn rolling review). See tähendab, et Biontech/Pfizeri uuringud olid väga hästi edenenud, aga Euroopa Liidul polnud firmaga isegi eelostulepingut. Võrdluseks: AstraZeneca rolling review algas 1. oktoobril.
Biontech/Pfizeri vaktsiini üks arendajaid Ugur Sahin ütles 1. jaanuaril ajakirjas Spiegel, et „Euroopas ei kulgenud (läbirääkimised – EE) nii kiirelt kui mujal. Euroopa Liidus on kaasarääkimisõigus kõigil liikmesriikidel. Läbirääkimistel, kus on vaja kujundada selgeid seisukohti, võib see olla aeganõudev. (Euroopa Liidus – EE) oletati, et veel paljud teised firmad tulevad vaktsiinidega välja. Ilmselt valitses arvamus: me saame piisavalt, see kõik ei ole nii hull, asi on kontrolli all. Mind see hämmastas.“
Tõenäoliselt tekitas vaidlusi hind. mRNA-vaktsiinid on teistest palju kallimad. Belgia tervishoiuministeeriumist meediasse tilkunud andmete järgi maksab üks Biontechi/Pfizeri vaktsiini doos 12 eurot ja igaühele on vaja kahte doosi. Moderna vaktsiin (samuti mRNA) maksab 14,68 eurot, AstraZeneca oma seevastu vaid 1,78 eurot doos. Need hinnad leppisid Euroopa Komisjon ja vaktsiinitootjad läbirääkimiste käigus kokku, ilmselt küsisid tootjad algul rohkem.
Saksamaa alustas juba varasügisel täpsete vaktsineerimiskavade koostamist. Otsustati, et riiki rajatakse hiiglaslikud keskused, kus vaktsineeritakse konveiermeetodil. Asuti valmistuma ultramadalat temperatuuri vajavate vaktsiinide logistikaks.
VALGE LAEV: Vaktsiine on oodatud üle maailma pandeemia algusest, kuna need võiks tuua kriisi leevenemise. Sestap tundub kriitikutele, et iga vaktsiinidega seotud viivitus on kuritegu.
VALGE LAEV: Vaktsiine on oodatud üle maailma pandeemia algusest, kuna need võiks tuua kriisi leevenemise. Sestap tundub kriitikutele, et iga vaktsiinidega seotud viivitus on kuritegu.FOTO: RAUNO VOLMAR
Mis aga toimus samal ajal Eestis? Suvel kaardistas sotsiaalministeerium koos terviseametkondadega riskirühmi, et teada, kui suure vaktsiinisooviga üldse hankesse minna. Täpsema strateegiani aga ei jõutud. Signe Riisalo meenutab, et eriolukorrast väljumise järel lubas sotsiaalministeerium esitada oma strateegia kriisi edasiseks haldamiseks, mis pidanuks sisaldama ka vaktsineerimise teemat. Seda pole sotsiaalkomisjon endiselt näinud (ministeerium pani selle oma veebiküljele välja napilt enne jõule).
Oktoobris tulid teated, et Euroopa Komisjon asus kiirendatud korras luba andma kahele vaktsiinikandidaadile. Eestis aga allkirjastas sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske alles 19. novembril käskkirja, millega pandi tööle vaktsiinide tegevusplaani korraldav juhtkogu.
Novembris läksid asjad huvitavaks. Biontech/Pfizer ja Moderna näitasid katsetustel enneolematult häid tulemusi, AstraZeneca tõhusus jäi neile alla. Ka Eesti hüppas Biontech/Pfizeri rongile. See tähendas, et tuli hakata valmistuma keerulise külmaahelaga vaktsiini logistikaks. Kõik näitas, et müügiloa saab Biontech/Pfizer äärmisel juhul aasta lõpus, pigem siiski jaanuaris. Kui selgus, et Biontech/Pfizeri vaktsiin jõuab meile jõulude ajal, läks kiireks.
Vaktsiinide kogused kuni märtsi lõpuni on ELis kokku lepitud. Aasta esimesel kaheksal nädalal saab Eesti 9750 doosi nädalas, edaspidi 10 725. On lootust, et selleks ajaks jõuab turule veel mõne teisegi tootja vaktsiin.
See uudis polnud siiski nii ootamatu nagu talvine lumi teehooldajatele. Näiteks 11. novembril palus sotsiaalministeerium perearstidelt infot inimeste arvu kohta, kes tohiks ja oskaks vaktsiinisüsti teha.
Kuid külmikute hange Biontech/Pfizeri vaktsiini tarvis lükati käima alles 1. detsembril. Tähtaaeg: 4. detsember. Leping sõlmiti 16. detsembril ning raha – 173 000 eurot – eraldas valitsus juba päev hiljem.
Logistikahange on aga alles käimas. „Otsustasime selle korraldada nii hilja põhjusel, et tahtsime ära oodata, kuni meil on olemas täpne info saabuvate vaktsiinide koguste ja käitlemistingimuste kohta,“ selgitab sotsiaalminister Tanel Kiik.
Vaktsiinide kogused kuni märtsi lõpuni on ELis kokku lepitud. Aasta esimesel kaheksal nädalal saab Eesti 9750 doosi nädalas, edaspidi 10 725. On lootust, et selleks ajaks jõuab turule veel mõne teisegi tootja vaktsiin.
Kui palju on inimesi, keda kas või eesliinil süstida (näiteks päästjaid või politseinikke), pole veel teada, info alles koguneb sotsiaalministeeriumisse. Esimeses järgus vaktsineeritaksegi meditsiinitöötajaid ja seejärel hooldekodude elanikke. Et hooldekodud on vaktsineerimises prioriteet, oli teada juba mitu kuud tagasi.
Ühe Eesti hooldekodu direktori sõnul võttis terviseamet nendega esimest korda ühendust detsembri alguses. Jutt läks üldisest järk-järgult aina konkreetsemaks: kui palju teil üldse kliente on, kui palju teil vaktsiine vaja. Järgnesid koolitused ja nüüd ollakse valmis. Maris Jesse, sotsiaalministeeriumi asekantsler, kinnitab Ekspressile, et hooldekodud peakski üsna pea esimeste vaktsiinideni jõudma.
Üsna sarnaselt kirjeldab ettevalmistustöid ka Martin Kukk, kes juhib Südamekodude-nimelist hooldekodude ketti. „Meil on 170 töötajat ja 400 klienti. Suudame nad vaktsineerida päeva-paariga.“
Eesti saab Euroopast vaktsiinidoose proportsionaalselt rahvaarvuga ja ka sellega, millist vaktsiini parasjagu on jagada. Meie suurim tellimus on AstraZenecale, kuid seda veel pole. Praegu tarnitavat Biontech/Pfizeri vaktsiini tellisime väiksema koguse ning seetõttu ka saame vähem.
Oodata või süstida?
LE VALLIKIVI: Kuni tarned meeldivalt regulaarseks muutuvad, on mõistlik teist doosi hoida.
LE VALLIKIVI: Kuni tarned meeldivalt regulaarseks muutuvad, on mõistlik teist doosi hoida.FOTO: RAUL MEE
Sarnaselt hooldekodudega on ka perearstid suures plaanis vaktsineerimiseks valmis. Perearstide esindaja Le Vallikivi sõnul on aga siiski mõistlik jätkata veel strateegiaga, et kordusdoos hoitakse laos. Näiteks Suurbritannia – kes saab nüüd tegutseda Euroopa Liidust sõltumatult – on võtnud põhimõtteks teha esimene süst võimalikult paljudele. Eesti ja EL üldiselt on valinud ettevaatliku hoiaku.
Eesti soovib järgida Biontechi/Pfizeri soovitatud skeemi, mille järgi tuleb kolmenädalase vahega manustada kaks doosi. Kuid see ei tähenda, et Eestisse nädalas saabuvast 9750 doosist pool pannakse automaatselt külmkappi ootele.
„Oleme välja arvutanud, mitu protsenti igast partiist tuleb kõrvale panna,“ selgitab Kiik, „näiteks esimesest kahest laekunud tarnest panime ootele 25 protsenti. Mida aeg edasi, seda enam peab ootele jäävate dooside osakaal kasvama, sest teise doosi ootel inimeste arv kasvab. Me ei saa endale lubada olukorda, kus mõni inimene, kellel on aeg saada teine doos, seda ei saa, kuna kõik doosid on otsas ja tarneahelas on tekkinud ootamatu katkestus.“
Vallikivi: „Kuni tarned meeldivalt regulaarseks muutuvad, on mõistlik teist doosi hoida.“ Tema sõnul ollakse valmis ka strateegiat muutma.
ESTER ÖPIK: risk tarne takerdumiseks on väiksem kui võimalik kasu rohkematest vaktsineerimistest.
ESTER ÖPIK: risk tarne takerdumiseks on väiksem kui võimalik kasu rohkematest vaktsineerimistest.FOTO: ROBIN ROOTS / ÕHTULEHT
Ester Öpik, kes suundus aasta lõpus Terviseametist tööle Tallinna linnavalitsusse, arutleb aga, et ehk tasuks juba varsti mõelda strateegia muutmisele. „Täna on teada, millistel aegadel uued tarned tulevad – risk tarne takerdumiseks on väiksem kui võimalik kasu rohkematest vaktsineerimistest.“
Enamatel vaktsineerimistel on lihtne eelis. Vaktsiinita inimesed nakatuvad, jäävad haigeks ja surevad. Mida kauem vaktsineerimisega läheb, seda rohkem inimesi nakatub, haigestub ja sureb.
Mitmed spetsialistid – eriti näeb debatti USAs ja Suurbritannias – on sel taustal hakanud kaitsma nn First Dose First põhimõtet. Selle kohaselt tuleks kõik kättesaadud vaktsiinid kohe ära süstida ja mitte muretseda, kas doosidest jätkub ka teise süsti tegemiseks.
Loogika, nagu selgitab George Masoni ülikooli majandusprofessor Tyler Cowen, on lihtne. Ühe süsti tõhusus on 80 protsenti ja teine tõstab selle 95 protsendi peale.
Kui igale inimesele teha ainult üks süst, hõlmaks vaktsineerimine kaks korda suurema inimhulga võrreldes olukorraga, kui igale inimesele tehakse kaks süsti. Ühiskond tervikuna oleks paremini kaitstud, ehkki iga üksikisiku kaitstus oleks kehvem.
See, et praegused vaktsiinid nõuavad teise süsti tegemist 21. ja 28. päeval pärast esimest, ei tähenda vaktsiini konkreetset meditsiinilist või bioloogilist mõju. Need lepiti kokku lihtsalt katsete kiiremaks läbiviimiseks.
Veel on Biontechi/Pfizeri vaktsiini puhul teada, et ehkki ametlikult annab üks viaal välja viis doosi, on vaktsiini viaalis rohkem ja sellest jätkuks ka kuueks doosiks. „Oleme andnud välja juhise, et kui vaktsineerijatel on olemas sobivad tarvikud, võivad nad ühest viaalist manustada ka kuus vaktsiinidoosi,“ ütleb sotsiaalminister Kiik.
Lihtsamaks veel ei lähe
Kevadel võib meid ees oodata veel üks proovikivi. Kui Eestis viimaks 70+ vanuserühma vaktsineerimiseni jõutakse, pole olemas head süsteemi, kuidas jälgida, kes on vaktsineeritud ja kes mitte.
ALGAB: Kauaoodatud vaktsineerimine algas pärast jõule. Ühe esimestest doosidest sai vastne Lääne-Tallinnakeskhaigla juht Arkadi Popov.
ALGAB: Kauaoodatud vaktsineerimine algas pärast jõule. Ühe esimestest doosidest sai vastne Lääne-Tallinnakeskhaigla juht Arkadi Popov.FOTO: RAUNO VOLMAR
Perearstidele on terviseameti kodulehele loodud e-poe sarnane süsteem, kus saab esitada vaktsiinikoguste tellimusi. Kuid digiregistratuuri, kuidas vanemaealised end perearsti juurde vaktsineerimisele registreerida saaks, veel kõigil perearstidel ei ole. Alles otsustatakse, kes liitub tasulise variandiga, kes leiab muu. Digitaalne immuniseerimispass valmis äsja sügisel, sealt saab riik asutuste kaupa infot, kes kui palju vaktsineerinud.
Rahulolematus vaktsineerimise tempoga on tekitanud sisepoliitilisi probleeme mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes Euroopa Liidu riikides.
Sakslased – on ju vaktsiini väljatöötaja Biontech nende kohalik ettevõte, mis sai vaktsiini väljatöötamiseks Saksa riigilt sadu miljoneid eurosid toetust – pole rahul, et Euroopa Liit võitles endale välja nii vähe vaktsiinidoose. Vaktsineerimine ise kulgeb Saksamaal kiirelt, eile lõunaks oli vaktsineeritud juba 316 000 inimest.
Prantslased seevastu on rahulolematud, et vaktsineerimine nii aeglaselt käib. Esmaspäeva õhtuks oli Prantsusmaal vaktsineeritud vaid 500 inimest. Riigi terviseminister Olivier Véran andis seepeale lubaduse, et „Prantsusmaa jõuab lähipäevil vaktsineerimise tempolt naabritele järele“.
Teisipäeva hommikul võisid Prantsusmaal hakata end vaktsineerima enam kui 50aastased hooldustöötajad ja tuletõrjujad. Hiliskevadel loodetakse jõuda kogu rahvastiku vaktsineerimiseni.
Lätis aga astus vaktsiinikaose eest vastutav tervishoiuminister Ilze Viņķele ametist tagasi.
TIIT BLAAT
Sotsiaalminister Kiigel lemmikvaktsiini pole
Saksamaa on lisaks eesliinitöötajatele, eakatele ja krooniliselt haigetele kuulutanud prioriteetseks ka näiteks vangide ja kodutute öömajades viibivate inimeste vaktsineerimise. Samuti peab Saksamaa oluliseks rasedate naiste pereliikmete vaktsineerimist. Millal Eestis nende rühmadeni jõutakse?
Kiik: „Hiljemalt teises kvartalis.“
Millal jõuab Eestis vaktsineerimine inimesteni, kes ei kuulu eesliinitöötajate ega riskirühmade hulka?
Kiik: „Samuti teises kvartalis, kevade lõpu poole.“
Miks valis Eesti just sellise vaktsineerimisstrateegia, nagu ta valis? Miks eelistati suurte vaktsineerimiskeskuste loomisele spordi- ja messihallidesse (nagu tegi näiteks Saksamaa) vaktsineerimist perearstikeskuste kaudu?
Kiik: „Perearstidel on parim ülevaade enda patsientidest ja riskirühmadest.“
Kas on tekkinud ka konkreetne eelistus, millise tootja vaktsiiniga Kiik ise end vaktsineerida sooviks?
Kiik: „Mina juhindun siin meedikute soovitusest, millise vaktsiiniga võiks vaktsineerida üht 31aastast meest.“
Aegrida: kuidas Euroopa ja Eesti vaktsiinilepinguteni jõudsid
Kevad 2020 Prantsusmaa, Holland, Saksamaa ja Itaalia moodustavad vaktsineerimisliidu ja sõlmivad juunis eelostulepingu Astra Zenecaga 400 miljoni vaktsiinidoosi ostmiseks. Seejärel laiendatakse vaktsineerimisliidu põhimõtted kogu Euroopa Liidule, et ei läheks üksteise ületrumpamiseks
17. juuni 2020 Euroopa Liit esitleb oma vaktsiinistrateegiat, mille eesmärk on tagada lähema 12-18 kuuga kõigile ELi kodanikele ligipääs turvalistele vaktsiinidele
Juuli 2020 USA teeb Biontechi/Pfizeriga kokkuleppe 100 miljoni vaktsiinidoosi ostuks koos võimalusega osta veel 500 miljonit doosi
31. juuli Euroopa Liit sõlmib Prantsuse ravimihiiuga Sanofi eelostulepingu 300 miljoni vaktsiinidoosi ostuks
27. august Euroopa Komisjon sõlmib AstraZenecaga eelostulepingu COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Sotsiaalministeerium teatab, et ka Eesti osaleb selles programmis ning et Eestile eraldatav täpne vaktsiinikogus selgub lähikuudel (selleks kujuneb 0,3% EL-ile eraldatud kogustest). Juuli lõpus ja augustis on Euroopa Liit alustanud läbirääkimisi ka Johnson&Johnsoni, Curevaci, Sanofi-GSK ja Modernaga.
17. september Valitsus eraldab vaktsiinide ostmiseks 1,5 miljonit eurot – sissemaksuna Euroopa Liidu fondi
1. oktoober Euroopa Ravimiamet alustab esimest nn rolling review'd ehk kiirendatud loaandmise protseduuri AstraZenecaga. 6. oktoobril algab rolling review teise vaktsiiniarendaja, Biontech/Pfizeriga. Hiljemalt sel päeval peaks kõigile Euroopa Liidu liikmesmaadele teada olema, et üks kaugemale jõudnud arendajatest on välja töötamas vaktsiini, mis nõuab erilist külmaahelat (-70 kraadi). Euroopa Liit pole Biontech/Pfizeriga eelostulepingut sõlminud, läbirääkimised käivad
15. oktoobril teatab Eesti, et ühineb ka Janssen Pharmaceuticaga sõlmitava EL-i eelostulepinguga ning taotleb vaktsiini 300 000 inimesele. Kiik ütleb, et AstraZeneca ja Jansseni lepingud lubavad vaktsineerida ligikaudu 70% Eesti elanikest.
9. november Biontech/Pfizer teatavad, et nende vaktsiini tõhusus on 95%
11. november Euroopa Liit sõlmib eelostulepingu 300 miljoni Biontechi/Pfizeri vaktsiinidoosi peale. Biontechi vaktsiiniarendaja Ugur Sahin ütleb hiljem, et võinuks pakkuda Elile lepingut ka 500 miljonile doosile. Eesti teatab, et soovib samuti Biontechi/Pfizeri vaktsiiniostuga ühineda. Valitsus lepib 17. novembril kokku ka vaktsiiniks vajalike tarvikute (sh termokotid ja muud külmaahelaks vajalikud tooted) ostus.
16. november Euroopa Ravimiamet alustab rolling review’d Modernaga. Euroopa Komisjon sõlmib Curevaciga eelostulepingu 405 miljoni vaktsiinidoosi peale
23. novembril andis ministeeriumi sotsiaalministeeriumis rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann riigikogu sotsiaalkomisjonis ülevaate immuniseerimisplaanist, kuid selle juurde käis hoiatus, et teave on juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks. Laarmann põhjendas salatsemist ka asjaoluga, et komisjonis näidatud slaididel oli muu hulgas konfidentsiaalset eelostulepingutes kajastatud infot.
25. november Euroopa Liit kiidab heaks vaktsiini eelostulepingu Modernaga 80 miljoni doosi peale koos võimalusega osta hiljem veel 80 miljonit doosi lisaks. Moderna CEO Stephane Bancel ütleb hiljem ajakirjas Spiegel, et firma oleks võinud pakkuda EL-ile ka 300 miljonit doosi, aga EL ei tahtnud. Moderna ja Biontechi/Pfizeri vaktsiinidoosid on oluliselt kallimad (vastavalt 14,68 ja 12 eurot) kui näiteks Astra Zeneca oma (1,78 eurot).
14. detsembril avalikustati Eesti vaktsineerimise kava
21. detsember Euroopa Ravimiamet annab tingimusliku müügiloa Biontechi/Pfizeri koroonavaktsiinile
