Laskeharjutused armees

[frantzus]

oska nagu miskit kommenteeridagi, austet ksf juba kõik ära öelnud, aga päris mitte kõik . modede lahkel loal viskan ka ühe lingi üles, tol ajal ikka nr.1 hitt, frantsusi keeles https://www.youtube.com/watch?v=kZGdIsgFogU

[frantzus]

Kahtlustan, et AKF omas tundliku päästikusõrme, sellest ehk tingitud padrunite ülejääk, nimelt õnnestub Kalashist automaatrezhiimil väljutada vastava sõrme olemasolul 2 kuuli. Reeglina tuleb kolmene valang.

esimene mats läks pedaal ikka põhja, aga vot kuradi automaat ei olnudki automaadi peal, krt seda teab mis asjaoludel

[Dr.Sci]

Austet ksf-ide kogemustele pole küll midagi vastu panna, minu AK-st täristamine toimus 1989 Männiku lasketiirus. süsteem oli et 3 üksiklasku märklehte ja 6 padrunit 3 silueti kohta, üksiklasud keelatud. Sõjalise õpetaja, ingerisoomlasest alampolkovnik seletas siis et valanguks tuleb laskmise hetkel двадцать два öelda (muide ainukesed venekeelsed sõnad tema suust meile). Märklehega läks halvasti, avastasin kontrollima minnes 2 auku vaid lehes ja ka mitte justväga keskosas, pärast kuulsin et ega teistel ka paremini läinud kuid mõned olid vanemate kolleegide soovitusel taibanud pliiatsi taskusse panna ja tekitasid neid juurde. Siluettide kaugust ei mäleta, kuidoma 6 padruniga sain kolm maha, kõrval seisnud järelvalvaja kommenteeris hiljem et "хорошо стреляют". Sellega lõppes mul ka välitingimustes kokkupuude Nõukogude Armeega, sõjalise õpetus koolis koosnes 3-st riviharjutusest, ühest maalilisest matkast Pirita jõe äärde, kusjuures (tervelt ) 500 m gaasimaskides, jõe ääres lasksime üles ühe punase raketi. Ülejäänud tunnid möödusid kooli lasketiirus õhupüssist lastes (nendele kes olid huvilised, ülejäänutel vaba aeg). Mingil võistlusel sai ka käidud - kui gaasimask ja lõuatõmbamine möödusid normaalselt siis laskmiseks anti ülitundliku päästikuga korralik sportrelv, ja noh, lasketiirus harjutades õhupüssiga olin harjunud sihtima sõrm juba päästikul ...

Aga lõpetan nüüd vahelesegamise ja ootan teema jätkumist

[Praktik]

Meil olid roodus automaadid AKM. Laskmas käisime 4 korda aastas (õppeperioodi lõpus 2 korda, 1 kord harjutus, teine kord tulemusele. Minu AKM juhtus olema väga täpne, kunagi polnud muret märkide maha saamisega. Minu rühma komandör starlei ja praporid lasid alati sellega. Aga viimasel poolaastal vahetati kõik AKM-id AK 47-te vastu välja. Lähen laskma, märgid maha ei kuku. Läbi häda 1 sain maha. Pärast laskmist käratasin küll, et see toru kõver aga kõik naersid selle peale. Aga kui 2 praporit ja starlei sama relvaga märke maha ei saanud, ei olnud enam kellelgi midagi kobiseda. Praporid said muidugi uue võimaluse teise relvaga.

[Urams]

Stroibatis ei huvitanud kedagi kas said märgile pihta või ei,ohved muretsesid ,et lollusest kedagi maha ei lasta.
Karantiinis tegime kuiva trenni labida varrega ,laadisime ja panime magasiini alla ,põhiline oli röökida,et
"Rajdavoi hui strelbu sakontšil ".Mõnele mustale oli see kosmoseteadus ,maadlesid labida varrega tunde,noor
leitnant oli lolliks minemas.Paar päeva enne laskmist toodi ka paar päris automaati kohale ,toimus nagu mingi
eksam,kuidas lasketiirus tegutsed.Automaadi lammutamise kohta öeldi,et on seda jama vaja ,panete pärast
kokku tuleb välja õmblusmasin.Pioneeri ajal sai käidud TÕNISMÄEL ALJOŠAT automaadiga valvamas on
keegi veel selles jamas osalenud.

[kangelaspioneer]

Läheb algsest teemast juba üsna kaugele, aga...

Omal ajal tatikana virutasin naabri pliidi eest ära tulehakatuse ehk jäänused eestikeelsest raamatust "Sõjaline algõpetus". Lasketeooria koos juhistega laskeasendi kohta oli seal kenasti alles, oma vene vinti jäljendava mängupüssiga (rauaosa oli mingist relvajäänusest tehtud) siis õppisin, raamat kõrval lahti. Relva asend, hingamine jms sai igatahes hästi selgeks.
Sellest oli sedavõrd kasu, et kõigepealt kaitseliidus, hiljem ajateenistuses laskmisega probleeme polnud. Muuhulgas sai ka valangute reziimis automaatidest (nii Hiina AK kui Galil), üksiklaske välja meelitatud. Iga kord see ei õnnestunud, sõltus konkreetsest relvast.

Võrdluseks võin tuua tänaste ajateenijate väljaõppe- juba enne vande (truudusetõotuse) andmist laseb tänane sõdur kümneid ja kümneid padruneid, allkirja peab jätkuvalt andma. Hiljem lahinglaskmiste ajal on laskemoona karpide kaupa käes, sõdurid toimetavad päevade kaupa metsas, salved moona täis.

Et teemasse kuidagi tagasi tulla, siis omad frantzused on ka tänapäeval olemas, käitumismustrid on selgelt äratuntavad.

[frantzus]

jah, relval ja relval oli vahe, kuigi äravahetamiseni sarnased kui seerianumbrit ei vaadanud. hilisemas teenistuses sain ikka piisavalt kärtsutada kestasid korjamata, ja padruneid rabasid oma käega tsingist. nimelt vedas pealik frantzusi( või oli see vastupidi ) alati sellistele üritustele kus laskmiseks läks, oli siis selleks duhhide esmalaskmine, ohvitseride iga pooleaasta tagune kohustuslik atesteerimine, või hoopis metsseajaht! oma esmatulemust ületada ei õnnestunud, 25 silma jäi laeks, teagi kas oli asi motivatsioonis või relvas. sai ka järjest kahte automaati proovitud, no peale 12 silma polnud frantzus mitte oma tulemusega rahul ja nõudsin tungivalt asendusrelva; ja teise relvaga ikka üle kahekümne silma lõdva randmega ilma proovilasuta. täitsa huvitav oleks teada kas neid sihikuid ka kalibreeriti ekspluatatsiooni käigus? tehases vast ikka, kuigi pole selleski kindel sest tegu ikka masstoodanguga. tolerantsid tolerantsideks aga tööpingid ju ka kuluvad, ja töömees Petrovil on esmaspäevased tööpäevad ka?

jäin ühe asja üle mõtlema, rohkem nagu paradoksaalne lugu!? kui ohvitserid oma kohustuslikku märkilaskmist hakkasid sooritama siis ALATI oli neil lubatud kolm kontrolllasku teha enne tulemuse peale laskmist . neil ju samamoodi nn "isiklikud" relvad mitte suvalised riiulist mis kätte juhtub? saan aru et ka laskemoon on mingil määral muutuvate omadustega; aga paradoks seisnebki selles et lahingolukorras proovilaske ei tehta, õigem oleks ju ka ohvitseridele märgilaskmine nn "otse kabuurist"

[ElrikThunderson]

Härraseid Nõukogude armee kadalipu läbinuid võime kuulata/lugeda tundide kaupa. Andestust jutulõimele vahelesegamise eest, tõstsin vaid laskeharjutuste kohta käiva siia juba olemasolevasse teemasse kokku.

[runno]

Akf franzuse valangutega laskmise jutu võiks põhiteema alla tagasi tõsta, muidu on süžees auk sees.

[ElrikThunderson]

Valangutega jutt kopeerus, niiet süžee pärast pole vaja muretseda, isand Frantzusi teose kunstiliselt organiseeritud faabula saab jätkuda tõrgeteta...

[vanahalb]

jah, relval ja relval oli vahe, kuigi äravahetamiseni sarnased kui seerianumbrit ei vaadanud.
...
täitsa huvitav oleks teada kas neid sihikuid ka kalibreeriti ekspluatatsiooni käigus? tehases vast ikka, kuigi pole selleski kindel sest tegu ikka masstoodanguga. tolerantsid tolerantsideks aga tööpingid ju ka kuluvad, ja töömees Petrovil on esmaspäevased tööpäevad ka?

Ma ei tea kas ma avaldan nüüd lätlaste kunagise sõjasaladuse, aga ühe tuttava sõnul oli neil kompaniis ainult ÜKS rootsi AK4 mis enamvähem sirgelt laskis Ülejäänutel olid kõigil torud kõverad sest millegipärast kasutati taasiseseisvunud Läti armees AK4-sid istumisõrteks. Mispärast sellest päris täpselt aru ei saanudki.

Nõukaarmees olid meil relvaruumis eraldi isiklikud automaadid ja vahtkonnas käimise relvad. Mõnel laskmisel kasutati karauulimeeste parasjagu vabasid automaate. Sellepärast et nad olid nagunii igapäevaselt käigus ja vähem puhastamist kui igaüks oma toruga kõmmutama ei hakka. Need polnud nimeliselt kellelegi kinnitatud ja ühtlasi igati ärahooratud - küll püstijalu nende otsas magatud ja toruga trelle laiemale kangutatud et käsi võtmekimbuni ulatuks. Sellisest poleks ka Voroshilovi laskuri märgile pihta saanud.
Mu ajal oli veel ümberrelvastumine, kõik said AKM-ide asemel AK-74-d aga karauuli relvakappi jäeti ikka need endised tulenuiad et mitte uut kraami kohe ära ei lõhutaks.

[frantzus]

Valangutega jutt kopeerus, niiet süžee pärast pole vaja muretseda, isand Frantzusi teose kunstiliselt organiseeritud faabula saab jätkuda tõrgeteta...

"ja nii nad tapsidki meie Ferdinandi".....

[Aspelund]

Esivanem rääkis XXndate Väluste polügonist, et seal ei lugenud kordusõppuste käigus keegi padruneid ega kesti. Tühi magasin ulatati laadijale ja laskejoonel lükati kestad lihtsalt kõhu alt ära. Seda erinevalt ajateenistusest, kus iga padrun ja kest loetud olid.

Küll nägi ta juhtumit, kus üks korduja kuidagi märklauale pihta ei saanud ja relva fekaaliks kuulutas. Kõrval olnud ohvitser võttis toru enda kätte ja hakkis märklaua sujuvalt ära. Lisaks suutis ta ükskõik mis relvaga alati täpselt tulistada ning ühe käega kõikvõimalikke sõlmi köiest valmis keerutada.

Hiljem selgus ka ta oskuste allikas: põhitööks oli putku pannud vangide ja muude sarnaste püük.

A

[Peeter]

Ma saan kirjeldada ise läbi elatud situatsiooni. Meil oli laskmine, täristasime automaadist nagu ikka, lasime pikemat maad nii üksikult kui valanguga. Olin siis utšebkat lõpetav kursant. Ja siis oli meie laskekorra ajal seal meie juures, st vahetute laskjate juures tulejoonel mitu kõrget natšalnikut kursante üle vaatamas. Siia veel ääremärkus, et meil oli just 87 suvel 7,62 ära antud ja saadud kõikidel uued 5,45 riistad. Kui tundus, et meil see laskmine kuidagi ei paista õnnestuvat, siis üks polkovnik ütles lihtsalt midagi taolist: "A nuka daika sjuda svojo oružje." Oli see minu või naabri oma, seda ei mäleta, aga kalassi ta sai. Tegi ikka päris kabedalt laske noja ikka samamoodi ei midagi. Siis käratas järsku midagi, viskas automaadi käest, haaras kabuurist oma iskliku "tabelnoje oružje" ja kukkus sellega tiksima: ja iga laks ja märk. Ju ta vaatas ise, et teised kambajõmmid juba võibolla muigavad, ja vaja ennast tõestada, et ikkagi kunn aga mitte m... Aga vat iga lasuga ca 200-400 meetri pealt püstoliga(!) märke maha tiksida, sellist asja ma pole nii väga näinud. Alles pärast, olles juba postajankas, sain teada, et tegemist oli zamestiliga natšalnika komandira utšebnogo tsentra voisk PVO SV po tehnitšeskoi tšasti. Meie suure ja tähtsa õppekeskuse kõige kõvem tehnikamees. Palju tehnika asju teadis, osades tegi ennast ka lolliks meie remrotas meie remondimeeste ees, aga hea laskur. Oskas nii m... olla, oskas ka loll olla, vahel oskas ka tark olla. Kõik tehnika pidi tema tahtmise järgi käima, osa käis füüsikaseaduste pärast nii, osa tahtis vastuoksa füüsikaseadustele panna käima nii nagu tahtis, hmmm- viimane just ei õnnestunud kuidagi . Tüüpiline kõrge ohvitser.

[frantzus]

tegelikult on see ümberrelvastumine ka huvitav teema, millal ja mis prioriteediga väeosades relvi kõigepealt välja vahetati? igatahes frantzusi väeosas olid aastast 1985 kevad 5,45 riistad käigus, ja ak-47 7,62 versiooni nägin esimest korda alles 1986a sügisel, kui neid teiselpool piiri ajakirjanikele trofeerelvadena presenteeriti; ja seal olid ka jämedamad rauad, ka 14,7 ja kodumaist päritolu algupäraselt, kas hiina koopiad ei oska öelda.