Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[nimetu]

Tuleb välja, et lätlastel sisuliselt puudub korralik välihaigla.

https://www.delfi.lv/news/national/poli ... d=52617151

[Leo]

Palun tõlgi ära, enamik eestlasi tegelikult ei oskagi läti keelt.

[Markko]

Google Translate teeb ka töö ära, aga ega väga pikemalt tarka juttu pole. Lätlastel on tahe COVIDi tarbeks välihaiglaid veel püstitada ja muu hulgas küsiti LV Kaitseministeeriumilt abi. Aga nemad saavad ainult lihtsate asjadega toetada (sõdurid, transport, muud ressursid), kuna keerulist välihaiglat neil pakkuda pole.

[nimetu]

Kõige olulisem lõik läbi guugli tõlkija:

Kaitseministeeriumi esindaja ei selgitanud üksikasjalikult, millised meditsiinilised vahendid on armee käsutuses, kuid ta ei varjanud, et armees puuduvad liikuvad välihaiglad.

"Muidugi on teiste riikide armeedel sellised vahendid olemas ja neid kasutatakse Covid-19 patsientide raviks, kuid ma tahaksin rõhutada, et sellised haiglad ei ole lihtne telk, vaid spetsiaalselt selleks loodud ruum, kus on kogu vajalik meditsiinivarustus ja kvalifitseeritud personal," ütles Galkins.

Mnu jaoks müstika, et kuidas siis kavatsetakse oma brigaadi ja vabatahtlikke sõjaolukorras toetada...

[Leo]

Ilmselt lätlased teavad hästi palju korralik konteineritesse ehitatud välihaigla maksab, sest eestlased on seda öelnud. Võimalik, et neil on kriisiajaks mingi hea idee kohalikke maakonnahaiglaid vigastatute evakuatsiooniks kasutada, kuid pigem on nii, et nad ei ole veel jõudnud/viitsinud sellega tegeleda, sest raha on mujale läinud ja hirmus palju ei ole ka seni vaja läinud.

[Harnland]

See Eesti kaitseväe välihaigla nagu haigla ikka päriselt ei ole, pigem on see nagu väikehaigla EMO kus on mõned opieelsed/opijärgsed intensiivi kohad, paar opi kohta ja mõned tavavoodid PT lühiajaliseks lamatamiseks. Ikka ruttu sisse ja ruttu välja.

[Leo]

Akf Harnlandi poolt kirjeldatud ongi iga välihaigla keskuseks ja väikese riigi jaoks täiesti hea tase, nn lamajate mooduleid saab sinna juurde panna. Ilmselt on lätlaste mureks, kuhu panna intensiivravi vajavad koronapatsiendid, kui neid korraga palju tekib ja siin midagi kaunist ei ole, sellise tasemega patsiente mahub väikesesse välihaiglasse käputäis. On ju sõjalise meditsiini eesmärgiks kompanii sidemispunktis täiendada esmaabi ja pataljonis üldarsti tasemel ravi ning otsustada kas läheb kohe evakuatsioonihaiglasse või käib ka brigaadi tasemelt läbi? Pikem taastusravi toimub tsiviilhaiglates. Mingeid erilisi intensiivravi seadmete varusid armeel ei ole sest nende hind on kõrge ja vajavad pädevat personali kes kriisi korral nagunii tsiviilist värvatakse.

[Kapten Trumm]

See Eesti kaitseväe välihaigla nagu haigla ikka päriselt ei ole, pigem on see nagu väikehaigla EMO kus on mõned opieelsed/opijärgsed intensiivi kohad, paar opi kohta ja mõned tavavoodid PT lühiajaliseks lamatamiseks. Ikka ruttu sisse ja ruttu välja.

Just - Saaremaal räägiti korduvalt ju seal olevate kohtade arvust, kui äravedu kõrgemale poole (tsiviilhaiglasse) ei toimi, on see päevaga umbes.

[Leo]

https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-s ... mispunkti/

Täna hommikul toimus Tapa sõjaväelinnakus tseremoonia, kus Scoutspataljonile anti üle kaasaegne ja mugav mobiilne sidumispunkt, mis tõstab märkimisväärselt pataljoni meditsiinilist võimekust.

„Iga tehnikaühik, mis aitab tagada, et sõdur on lahinguväljal paremini hoitud ja sõduril on kindlustunne, et kui temaga peaks midagi juhtuma, siis ta saab kvaliteetset abi – aitab meil Eestimaad paremini kaitsta,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus. Mobiilse sidumispunkti põhjaks on erimõõtmeline konteiner, mis on tavalisest konteinerist pikem, madalam ja laiem ning varustatud vajalike meditsiiniliste vahenditega. Konteiner on paigaldatud veokile MAN ja seda on võimalik ümber tõsta ühelt masinalt teisele.

„Mobiilse sidumispunkti valmimine on hea näide altpoolt üles liikuvast vajaduspõhisest initsiatiivist, kus vajadusest kiiremini ja efektiivsemalt maastikul tegutseda jõuti täna üle antud sidumispunktini,“ ütles major Andres Blank, üks projekti algatajatest. Scoutspataljon on kiireks ning jõuliseks tegevuseks loodud üksus, mistõttu varasemalt kasutusel olnud sidumispunkt telkides ei võimaldanud üksuse tegevust meditsiiniliselt tagada lahti pakkimisele kuluva aja tõttu. Sellest tekkiski vajadus mobiilse sidumispunkti järele, mis suudaks pataljoniga samas tempos maastikul liikuda ja kus oleks võimalik asuda kiiresti kannatanule abi osutama.

Esimene mobiilne lahendus loodi Scoutspataljoni meditsiinirühma poolt veoauto MAN kasti, kuhu ehitati improviseeritud mobiilne sidumispunkt. Sellest ideest lähtudes töötas Scoutspataljoni, Kaitseväe Akadeemia ja Kaitseväe Tervisekeskuse esindajatest koosnev ekspertrühm kolonelleitnant Lauri Benderi juhtimisel välja selleks otstarbeks konteinerlahenduse koostöös Eesti kaitsetööstuse ettevõtetega MDSC Systems OÜ ja AS Semetron. Sidumispunkti valmistasidki militaar-, pääste- ja meditsiinivaldkonna mobiilsetele töökeskkondadele spetsialiseerunud MDSC Systems OÜ ja meditsiintehniliste lahenduste väljatöötamisega tegelev ettevõte AS Semetron. Kaitseväe vajadustest lähtuvalt tuli mobiilse sidumispunkti jaoks välja töötada mitmeid erilahendusi.

Sidumispunkt teenindab meditsiiniliselt pataljoni suurust üksust ja sinna peab kriitilises seisundis patsient lahinguväljalt jõudma tunni aja jooksul. Seal osutab haavatule elupäästvat erakorralist meditsiiniabi arstist, meditsiiniõdedest ja parameedikutest koosnev meeskond. Raskelt vigastatud patsiendid suunatakse sidumispunktist edasi brigaadi meditsiinikompaniisse või tsiviilhaiglasse, kus on võimalik kirurgiline abi. Kergemad vigastatud võivad pärast ravi sidumispunktis pöörduda oma lahingüksuse juurde tagasi.

Fotod on siin: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/60391

Kas keegi on seda ka oma silmaga näha ja käega katsuda saanud, võimekused ja konteineri hind ning soomuskaitse olemasolek või puudumine huvitavad esmajärjekorras?

[Kriku]

kas saata koroonakriisis Saaremaale välihaigla või orkester?

Ei saa vaiki olla ja pean seda retoorilist küsimust siiski kommenteerima.

Asi nimelt selles, et KV meditsiiniteenistus, mida samuti tugiteenusena käsitletakse, ON JUBA ammu kärpekirve all ägamas. (NB! Ta pole veel päris surnud!) Seda küll viimase 10 aasta jooksul nn. konna keetmise meetodil ja mitte ühemomentselt, nagu seda praegu orkestri ning kaplanitega teha tahetakse. Küllap seepärast pole see ka kellegi poolt mingit tähelepanu pälvinud. Seega on need KV struktuuris äratoodud nn. meditsiiniüksused peaaegu 100% komplekteeritud reservistidest spetsialistidega, kelle seos KV ja relvajõududega üldse seisneb sageli vaid selles, et nagu eelpoolnimetatud teada-tuntud Saaremaa juhul, panid nad selga KV poolt väljastatud välivormi.
Nüüd sellest nn välihaiglast.
1. Tegu ei ole väliHAIGLAGA, vaid paari konteineriga, milles on mõned intensiivravikohad. HAIGLAKS saamiseks peaks neile paarile konteinerile veel ca 10 X (või isegi enam) rohkem varjualuseid ja varustust (ning isikkoosseisu) juurde leiutama.
2. See nn. välihaigla on rakendatav VAID riigi mastaabis lokaalsetes kriisides, nagu seda Saaremaa koroonakriis oli, sest praktiliselt kogu selle isikkoosseis on tsivilistidest välivormi riietatud spetsialistid.
3. See nn. välihaigla EI OLE rakendatav riigi sõjaseisukorra puhul ei eraldiseisvana, ega KV koosseisus, kuna kriisis (k.a. tervishoiukriisis) on kogu riik. Ja seda kahel põhjusel: (See on, muideks, ka põhjus, miks me sellest KV nn. välihaiglast kogu riiki haarava koroonakriisi ajal enam midagi kuulnud ei ole.)
3.1 Kui tervishoiukriis on haaranud kogu riiki, siis nende nn. HAIGLATE isikkoosseis on hõivatud 100% oma põhitöökohtadel tsiviilhaiglates, kust neid ära võtta ei saa (kas või juba seepärast, et neile haiglatele toetub ka KV, nagu kontseptsioon ette näeb). SÕDA on kogu riiki haarav kriis ja seda mitte ainult tervishoiu valdkonnas.
3.2 Nende haiglate tarbeks ettenähtud reservkoosseisu sõjaline ettevalmistus on praegu kasin või puudub hoopistükki, mistõttu sellise üksuse rakendamine lahingupiirkonnas (aga seda saab kogu EV territoorium relvastatud konflikti korral paratamatult olema) on võrdväärne enesetapuga. EKV ei ole nii rikas ei tehnikast, ega isikkoosseisust, et panna iga välivormi riietatud tsiviilspetsialisti ja neist formeeritud üksust kaitsma-nunnutama oma kaitsemeeskond.

Tegelikult piisab juba punkt 3.1-st, et mõista, miks pole taolisel HAIGLAL sellisel kujul mõtet ja miks seda kriisis kasutada ei saa.

Nii siis olen ma vastanud sellele retoorilisele küsimusele, missugusele tegelikult ilma asjasse süvenemata ju vastust ei oodatudki. Aga tegelik vastus on, et - mitte kumbagi ei saada.

Seega soovitan meie suurtel militaarteoreetikutel, kes exelitabelitega on harjunud opereerima, mõelda ka sellele, et lisaks kallile metallile, milleks meil väga palju raha kulub, on KV-l olemas ka elavjõud, millel on selle kalli metalli käitamisel otsustav tähtsus. S.t. - kui pole kõrge võitlusmoraali ja hea väljaõppega elavjõudu, siis see kalli raha eest muretsetud raud sinna lattu seisma jääbki, olles heal juhul peale konflikti lõppemist presenteeritud meie potentsiaalse vastase juures suurel munakivikattega väljakul sõjatrofeedena.
Üks elavjõu võitlusvõime tagamise komponent on seega KV-s juba exeliga kooskõlas peaaegu-et kaotatud. Orkester on selles reas lihtsalt järgmine.
Exelikummardajatele jaoks on nende kasutegur otse loomulikult olematu (ja seega ka sobiv koht n.ö. kokkuhoidu saavutada), kuna RAHU AJAL see numbrilistes väärtustes ei kajastu, kuid kui kriisisituatsioonides selle vajadust tunnetatakse, siis pole nendeks ülesanneteks vajalikke kaitseväelasi ja vastavaid üksusi paraku n.ö. sõrmenipsust võimalik enam kusagilt tekitada. Meditsiiniteenistusega on möödunud aastakümne jooksul juba peaaegu hakkama saadud, orkestriga läheb seekord asi ladusamalt. Mingi võimekuse (seda on ka , muideks, orkester) kaotamine käib kiiresti ja ühemomentselt (või siis pisi-tasa, aastate jooksul, nagu meditsiiniteenistuse puhul), kuid selle taasloomine läheb lõppkokkuvõttes kordades kallimaks ja polegi sageli enam isegi võimalik.

[...]

Aga nagu juba öeldud, siis - exeliarmee näeb ilus välja rahu ajal, aga - Jumal hoidku selle eest, et me peaksime sellega kunagi ka päriselt sõdima hakkama, sest sest siis võib just selle seni tähelepanuta olnud ELAVJÕU poolt meid vägagi suuri üllatusi ees oodata.

viewtopic.php?p=670970#p670970

[Veiko Palm]

kiired vastuväited hillartile (ja nendest korduvalt juba siin räägitud).

Esiteks pole meditsiinivaldkonnas (erinevalt paljudest muudest valdkondadest) toimunud praktiliselt mingeid kärpeid. Inimesi pole lahti lastud, varustust maha kantud, plaane kärbitud. Pole sellist asja olnud. On olnud unistused ilma plaanideta. Meie palgal olevate meedikute arv peaks olema meie kaitseväe ajaloo suurim.

Teiseks, ja võib-olla oluliseimana, ei saa ma aru hillarti kriitikast reservväelaste kasutamise kohta meditsiinisüsteemis. Meie reservväe meditsiin toimib sarnaselt kogu muu reservväega - reservi kasutades. Lisaks ka põhimõtteline erisus - RA on meie vajadus väga sarnane normaalsele perearstitegevusele, kuid SA vajame pigem traumapoolt. Miks meil siis need kirurgid, anestesioloogid ja muud RA palgal pole? Aga mida nad teeksid? Keda opereeriksid? Ning loomulikult olid meie Afganistanis käinud kirurgimeeskonnad reservväelased, kuidas teisiti? Ja selguse huvides ütlen, et näiteks ka valdav osa brittide meedikutest olid reservväelased.

[Veiko Palm]

Ning veel - kaitseväe väli(misiganesnimetushillartilesobib) ei saatnud me välja sellepärast, et puudus vajadus.

[nimetu]

Mulle jääb veidi arusaamatuks, et olgu, ROLE 2 konteinereid ja varustust oleks teoreetiliselt võimalik 10 korda rohkem juurde osta, kuid kes seal töötama hakkaks?
Meil ei ole kusagilt võimalik sellist hulka tasemel väljaõpetatud personali saada. Minu pinginaaber oli ajateenistuses väljaõppinud meedik, kuid tema praktika piirdus sellega, mis ta ajateenistuses omandas (ja võib-olla õppustel kordas). Edasises elus ta meditsiiniga kokku ei puutunud ja polnud ka mingit erilist varianti väljaspool õppusi seda praktiseerida. See juba iseenesest seab piirangud ette sellise personali kompetentsile ja nende rakendatavusele. Ma olen kindel, et ta saaks sõja korral oma ülesannetega hakkama, kuid need ülesanded saavad olema suhteliselt piiratud, sest tõsisemat väljaõppet ja praktikat saabki omandada ainult käputäis inimesi, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Meil lihtsalt pole nii suur riik. Samal põhjusel pole meil igas väiksemas külas haiglatki.

[mäger]

https://lounapostimees.postimees.ee/730 ... valihaigla

Järgmiseks aastaks valmib 2. brigaadile sarnane konteinervälihaigla, kui praegu kasutuses olev.

[Leo]

Veel mõned olulised tsitaadid viidatud artiklist:

"Sõjalise meditsiinivõimekuse suurendamiseks hangib kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) 2. jalaväebrigaadile välihaigla kogumaksumusega 10,2 miljonit eurot. Välihaigla abil hakatakse 2. jalaväebrigaadile pakkuma meditsiinitoetust erakorralise meditsiini, esmase kirurgia, intensiivravi, põetusravi ja ambulatoorse ravi osas. Välihaigla tagab nii iseendale kui ka jalaväebrigaadi teistele meditsiiniüksustele meditsiinilogistika, sealhulgas varustamise steriilse kirurgiamaterjali ja meditsiinilise hapnikuga, mida on võimalik kohapeal valmistada. Lisaks on üksus vajadusel iseseisev elektri ja puhta vee tootmisel. Välihaigla koosneb 17 erifunktsioonilisest konteinerist ja kuuest kõrgsurveballoonidega püstitatavast telgist, millele lisanduvad ühendustelgid. Eelduslik ekspluatatsiooniiga on konteineritel 20 aastat ning tehnilistel seadmetel 5 aastat. Välihaigla lõplik valmimise aeg on 2022. aasta sügisel."