Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?

[maksipoiss]

Pikem lugu Varbola hüpoteesist https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9235 ... e-hupotees

[Kriku]

Eesti noore ajaloolase pöörane hüpotees
Pekka Erelt

Tallinna Ülikooli doktorant Kristjan Oad on uus nimi eesti ajalooteaduses. Tema püüdlus on kirjutada Eesti muinasajalugu suureks. Oadi hüpoteesi kohaselt kehtestati 12. sajandi keskel Eestis võimu võimsast Varbola kivilinnusest, mille eestlasest kristlik kuningas kasutas katoliku ideoloogiat, kujundas kirikuorganisatsiooni ja andis välja oma raha. Äsja Tartu Ülikooli arheoloogiaajakirjas Tutulus ja ERRi Novaatoris avaldatud Oadi artikkel on pannud ajaloolaste kogukonna kihama, sest pöörab pea peale hulga meie seniseid teadmisi.

Veel eile arvasime, et juunis 1219 Lindanise lahingus eestlasi löönud Taani kuningas Valdemar II Võitja (1202–1241) lasi Tallinnas oma vallutuse sümbolina vermida Eesti esimese mündi. See ühepoolne hõberaha ehk brakteaat kujutab kindlusemüüri torniga keskel. Tornil ja sellest paremal pool müüril on ristimärgid, vasakul aga haruline lipp. Tema asevalitseja, Lundi peapiiskop Anders Sunesen lasi siin lüüa järgmise, ristatud mõõka ja piiskopisaua kujutava mündi. Oad lükkab selle kõik oma töös ümber, kuid see hüpotees ei pea vett.

Oadi väitel vermis ­tornimündi hoopis eestlaste kristlik valitseja (princeps) Varbola kivilinnuses, mida ongi mündil kujutatud. „Kui neid münte oleks löönud taanlased, pidanuks mündipildil kujutatud linnus olema taanlaste Tallinn,“ kirjutab Oad. Tuginedes Henriku kroonikale, väidab ta, et taanlaste linnuse kaitserajatised justkui olid puust. „Mündipildil on aga kujutatud kividest laotud müüri.“ Seega „ei viita nende juures taanlastele mitte miski“.

Oadiga ei saa nõustuda. ­Müüri, torni jms kujundid olid levinud võimusümbolid ega kujutanud kunagi mõnd konkreetset ehitist. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, millest oli ehitatud taanlaste linnus Tallinnas. Kui taanlased rajasid ajutise kindlustuse Saaremaale kivist, siis miks nad pidid ehitama oma vallutuse keskpunkti kehvakese puust linnuse?

Aga need mündid on nii Taani omad, kui olla saab. Toonane rahandus käis kaalu järgi, nominaale ei tuntud. Numismaatik Ivar ­Leimuse andmeil (2018) valmistati mõlemad mündid Taani kaalustandardit järgides, täpsemalt Roskilde kaalumarga alusel. Samal seisukohal on ka numismaatik Gunnar Haljak: „Mündid on löödud Taani mündialusel, keskmise kaaluga 0,22 g“ (2010).Ühest kaalumargast hõbedast vermiti umbes 960 münti.

Liivimaa mündinduses kehtis tollal aga Ojamaa ehk Visby kaaluarvestus. Selle järgi vermiti ühest kaalumargast u 1440 hõbepenni keskmise kaaluga umbes 0,14 g. See annab aluse järelduseks, et kõnealused mündid vermiti just Taani kuninga ja tema asevalitseja korraldusel. Et taanlaste vallutuse keskuseks oli Tallinn, löödi ka mündid seal – seda väitis Leimus juba 1994. Haljak dateerib nii torni- kui ka piiskopimündi aastatesse 1219/1220. Seega oli müntide vermimine Varbolas eestlaste poolt ebatõenäoline. Pealegi koonduvad tornimüntide leiud lõviosas Tallinna ümber, Varbolast ja selle ümbrusest pole teada ühtegi leidu.

Eestlastel puudusid oskused ja vajadus

Milleks taanlased siin münte üldse lõid? „Kuigi raha võis taanlastel vaja minna nii kohapealse kindluse garnisoni ülalpidamiseks kui ka Eestimaa ristiusustamiseks, oli tegu ikkagi selgelt manifestatsiooni, mitte siinsest rahamajanduse arengust tingitud vajadusega,“ kirjutab arheoloog ja numismaatik Mauri Kiudsoo (2019). Ilmselt sellest oli tingitud ka tornimündi ainulaadne kujundus.

Mis puutub varbolastesse, siis neil ja laiemalt kogu toonasel Eesti ühiskonnal puudus raha valmistamiseks lihtsalt vajadus. Maksti kaaluhõbedaga – vahet polnud, mis kujul see oli. Lisaks oli müntimine keeruline protsess. Leimuse sõnul oli selleks lisaks hõbedale vaja tehniliste oskustega meistreid, tehnilist baasi, kirja- ja arvutusoskust, teadmisi ümberkaudsetest kaalu- ja rahasüsteemidest, aga ka keskvõimu olemasolu. Tornimündi kaalu puhul näiteks on kõikumine vaid mõni sajandik grammi! Küll aga jõudsid nii Valdemari kui ka Suneseni mündid eestlaste kätte. Neid on avastatud 13. sajandi aaretest, mis tol keerulisel ajal olid „maapanka“ peidetud. Lõviosa teadaolevaid tornimünte tuli päevavalgele Kostivere aardest – tervelt 107 tükki. Kostivere aare kui Rävala ülikupere varandus viitab sellele, et eestlased ja taanlased ajasid omavahel äri, ja mitte väikest. 107 hõbemünti oli arvestatav varandus. Võimalik, et see ülik oli taanlaste soosingus, võib-olla isegi vasall.

Torni- ja piiskopimünt ei jäänud ainukesteks „taanlasteks“. Pärast vahepealset kuulumist Mõõgavendade Ordule (1227–1238) läks Tallinn taas Taanile, ja seda aastani 1346. Sellest perioodist on teada veel kaks münti: kuninga peaga brakteaat ja krooni kui kuningavõimu sümboliga brakteaat. Neist esimesi valmistati Haljaku andmeil aastatel 1255–1265, teisi 1265–1332. Torni­mündi eeskujusid tuleb otsida Taanist

Leimus nimetab Valdemari tornimüntide kujundust algupäraseks, kuid selle all pole kaugeltki mõeldud, et need oleks ebataanilikud. Tornbrakteaadi eriline kujundus näitab pigem vallutuse tähtsust Valdemari jaoks, kristluse kantsi rajamist Läänemere kaldale, mida kindlusehitis võidulipu ja ristiga sümboliseerib. Sarnane mitmeharuline lipp esineb juba Valdemar I (1154–1182) müntidel.
Tähtsusele viitab ka kuninga silmatorkavalt kõrgetasemeline kaaskond: Lundi peapiiskop Anders Sunesen, kes oli ühtlasi paavst Innocentius III legaat Põhjamaades, Roskilde peapiiskop ja kuninga kantsler Petrus Jacobi, Schleswigi piiskop Nicolaus ning kuninga slaavlasest vasall, Rügeni vürst ­Vizlaw. Sõjakäigul osales samuti Eestimaa piiskop Theoderic.

Oadi hüpoteesi järgi olid torn­brakteaadi eeskujuks 100 aastat(!) varasemad ja haruldased ­Heinric ­Nakonidi (1093–1127) mündid Vana-Lüübekist. „Edukaima Nakonidi, ristinime kandnud vürst Heinrici müntide esiküljel oli linnusemüür ja torn, tagaküljel suur rist. Eesti ja Obodriitia müntide kujundid on täpselt samad ja eristuvad muudest tollastest Läänemere-äärsetest müntidest.“ Ja Oad lisab: „Mis eriti märkimisväärne – üks selline müüri ja torni motiiviga Heinric Nakonidi münt on leitud ka Eestist, Saue lähedalt Ubinalt.“

Need argumendid ei päde. Esiteks ei sarnane need mündid üldse, teiseks on Eestist leitud vaid mõni üksik siia juhuslikult sattunud Heinrici-münt, seega ei saa eeskujust juttugi olla. Kui üldse eeskujust kõnelda, on selleks Taani enda mündid. Tornimündi kujundus meenutab veidi Lundis Valdemar I ja Valdemar II ajal vermitud penne – Lundist tuli ju ka Sunesen. Siiski on linnusemüüri ja torni jälgede ajamine tulutu tegevus, sest neid kujundeid leidub 11. sajandi keskpaigast peale rohkesti kõikjal, eriti Saksa müntidel Kölni omadest alates.

Ei saa märkimata jätta ka kahe esimese vermingu, eriti tornbrakteaadi silmatorkavalt head kvaliteeti. Teadaolevalt valmistasid eestlased ka muinasajal müntide jäljendusi ja võltsinguid, kuid need olid robustsed. Mis puutub Heinrici müntidesse, siis needki olid kehvapoolsed, nii et nende kasutamine tornimündi eeskujuna on välistatud.

Varbola – kellele ja milleks?

Millal ja kuidas Varbolas elati, näitavad peamiselt arheoloogilised leiud. Umbes 1350 m² ulatuses lahti kaevatud linnuse mündileide on analüüsinud Kiudsoo. Varaseimaks avastatud mündiks on Rootsi kuninga Johan Sverkerssoni (1216–1222) penn, mis ajaliselt kattub taanlaste invasiooniga. Ühtegi varasemat münti Varbola Jaanilinnast leitud ei ole. Veelgi enam, 11.–12. sajandil valitses Varbola piirkonnas peaaegu täielik leiutühjus. Erandiks on linnuselt leitud kahest 13. sajandi esimesest veerandist pärit hõbesõrmusest koosnev aardeke. Intrigeeriv on see, et arheoloog Ülle Tamla ja TTÜ emeriitprofessori Urve Kallavuse tehtud analüüsid näitasid, et sõrmused on suure tõenäosusega tehtud Taanis või Lõuna-Rootsis – Suneseni „kodukandis“.

„Juba ainuüksi olematu mündimaterjali põhjal otsustades ei saa me kindlasti rääkida tähtsast (kaubandus)keskusest. Koht ei sobi rahvusvaheliselt tuntud keskuseks ka muinasaegses (kaug)suhtluses domineerinud veesidusat liiklusskeemi arvesse võttes. Eesti nooremal rauaajal olid esmatähtsateks kommunikatsiooni vahenditeks veeteed,“ ütleb muinasaja kaubandust uurinud Kiudsoo Varbola kohta. Oadi väidet, et „aastal 1100 oli Varbola kogu Põhja-Euroopas ainus püsivalt asustatud kivilinnus“, ei tõenda seega miski.

Oadi väitekirja juhendaja ajaloolase Marika Mägi arvates „oma õitseajal nägi Varbola välja umbes samasugune nagu Eketorpi linnuse rekonstruktsioon – üleni kivist, sakilise valliharjaga“. Varbola kivilinnus aga oli neli korda suurem, selle paekividest ehitatud vallid on 10 meetri, jalamilt 12 meetri kõrgused. Vallide – seega ka kivimüüri – pikkus on kokku 576 m! Evald Tõnissoni „Eesti muinaslinnades“ esitatud rekonstruktsiooni järgi olid linnuse pealisehitised siiski puust.

Suurust arvestades pidanuks Varbola olema erakordselt võimas ja tähtis keskus. Aga kui neli korda väiksema Eketorpi linnuse väljakaevamistelt Ölandil on teada kokku u 27 000 eset, siis Varbola leidude arv on tagasihoidlik: 4560. Münte on leitud kõigest 233, ent enamikul neist puudub seos linnuse kasutusperioodiga. Kõik see ei toeta kivilinnuse kui „kuningalinna“ hüpoteesi.

Ka Mägi hinnangul oli Varbola „pigem kaubanduse, kogunemiste ja rituaalidega seotud koht, mitte aga otseselt poliitiline keskus“. Ent vilkale kauplemisele ei viita miski, nagu näitab argumenteeritult Kiudsoo: „Eesti numismaatilise kallakuga uurijad on viimastel aastakümnetel osutanud aga korduvalt sellele, et valdav enamik muinasaegseid aardeid paikneb oletatavatest kaubakeskustest vaid mõnekümne kilomeetri raadiuses, kusjuures üksikud kaugemad leiukohad asuvad tavaliselt mõne sisemaises suhtluses kasutatud olulise veetee ääres.“ Varbolas ja selle lähiümbruses valitses aga aarete mõistes tühjus.

Kui Varbola ei olnud ei kaubanduslik ega poliitiline keskus, siis milleks oli tarvis seesugust hiiglaslikku linnust? Arheoloog Valter Lang on võrrelnud Varbolat teiste Harju linnustega ja leidnud kolm olulist erinevust: „Varbola ei paikne asustuskeskuses, vaid pigem igasugusest asustusest eemal. Varbola on teistest linnustest hoopis suurem ja varustatud võimsate kaitsemüüridega. Varbola on teistest hilisem, peamiselt 12.–13. sajandisse kuuluv kants, kust on saadud vaid üksikuid 11. sajandi leide.“

Milleks rajati nii võimas linnus peaaegu et ei kuhugi, küsib Lang. See mõistatus ootab lahendamist, sest Henriku kroonika järgi ka ­suuri lahinguid Varbola pärast ei peetud, seda ei näita arheoloogilised kaeva­misedki. Küll aga ei olnud Varbola kristlik võimukeskus oma ­kuninga, kiriku ja rahaga. Kristjan Oad on teinud tänuväärset tööd eestlaste rahvusliku eneseuhkuse tõstmise nimel, samas ootaks temalt oma hüpoteeside kohendamist. Muidu on oht sattuda ühte ritta Eesti ajaloo mü­to­logiseerijate August Lauri, Henrik Juhankatti ja Mägi Kurdla (Vasso Silla) „teooriatega“.

Nojah, arheoloogia ei toeta seda hüpoteesi, nagu juba kirjutasin. Numismaatikas ei oska kaasa rääkida.

"Kihama panemisest" on asi kaugel.

[Cyberbear]

Mhm, põhjalik lammutamine ette võetud selle mündi kivimüüriga

Kas keegi oskaks välja arvutada, kui kiiresti saab muidu püsti puulinnuse vs kui kiiresti saab püsti kivilinnuse? Et mis siis ikkagi taanlastel 1219/20 talvel Toompeal oli?

[Kriku]

Otepää kivilinnust hakati ehitama 1224, esialgsel kujul sai valmis 1225 tellistest ehitisena. Tegelik ehitusaeg oli kindlasti alla aasta, sest meil siin ei anna aasta ringi lubimördiga ehitada.

Mis Toompeasse puutub, siis see on looduslikult nii hästi kaitstav, et garnisoni suurus ja relvastus olid IMHO olulisemad kui kaitseehitised.

[Jaanus2]

Selle Taani kuninga torni asukohaks on pakutud Soome saatkonna asukohta, sealt on keldrist leitud müürijäänuseid. Alguses oligi ainult üks väiksem torn. Pettumus, et Tallinna Ülikool selliseid ajaloodoktoreid toodab. Marika Mägi on ise ka elava fantaasiaga, aga tema teooriad on vähemalt natuke rohkem leidudega põhjendatud. Nüüd võtab poiss ühe mündi ja luuletab teab mida kokku. Vanasti Tartus ajaloolastele ikka õpetati, et enne kirjalikke allikaid on peamiseks allikaks arheoloogia.
Aga varbolased olid kavalad - ehitasid linnuse pärapõrgusse ja ükski ratsionaalselt mõtlev sõjavägi ei viitsinud selle piiramisega tegelda. Venelased ratsionaalsusega ei hiilga ja võtsid siiski piiramise ette. Üritus tasus igati ära, varbolased maksid hea hulga hõbedat. Seda hõbedat venelastel vaja oligi, muud nad ei tahtnudki, obrok või nii.

[Kriku]

Tegemist on siiski doktoriõppe üliõpilase, mitte ajaloodoktoriga, ning artikkel on avaldatud populaarses ajakirjas. Üleliia lennukas siiski.

[Cyberbear]

Ja mis tööjõuga see taanlaste esimese Toompea linnuse töömaht ära tehti? Renditi kohalikelt vanematelt orje? Ja siis toksiti kohapeal münte, et töökäed kinni maksta?
Ja äkki oli linnus esimese hooga ehitatud nii kivist kui puust? Sest kui saarlased seda tulega võtma läksid, siis vaevalt nad paekivi lubjaks kurnamist tahtsid proovida...

[Kriku]

Vikipeedia kirjutab:

Pärast võidukat lahingut viisid taanlased Henriku kroonika järgi lõpule uue, suhteliselt nõrga ja vähemalt osaliselt puidust linnuse ehitamise Toompeale (kivilinnus ehk Väike linnus rajati hiljem), mille järel kuningas lahkus Taani,[13][14] hiljemalt septembri lõpus oli ta Aalborgis. Arvestades lubimördi valmistamiseks kuluvat aega on arvatud, et Toompea kõige kõrgemale alale (tänapäeva Lühikese Jala kohal oleva Soome saatkonna kohal) rajatud kindluse lõplik valmisehitamine toimus siiski alles pärast kuninga lahkumist ja asehalduriks jäetud Anders Suneseni juhtimisel.[27]

https://et.wikipedia.org/wiki/Lindanise_lahing

Esialgse linnuse ehitasid ülima tõenäosusega sõjamehed ise, Anders Sunesen organiseeris ka kohalikke.

[Cyberbear]

Samas, kui see Oadi Varbola kuningriik sellisel kujul on liiga lennukas mõttekäik, siis mõni väiksem, kuid ambitsioonikas kristlik vanem mõnes ranniku-Eesti kihelkonnas võis ju küll olla olemas umbes sel ajal ja oma võimu- ja vaimu piiri tule ja mõõgaga laiendada?

[Kriku]

Võis olla palju asju, aga kas leidub vähimaidki tõendeid?

[Cyberbear]

Ei, peale selle kroonikateate, millele Oad Varbola kuningriigi üles ehitas. Ja siis Tabeliniuse näide, kes oli poole Pudiviru vanem ja kristlane paganate seas.

[Kriku]

Ida-lääne suunalised matused tekkisid Ida-Eestisse juba 11. sajandi lõpul. Fulcol olevat olnud keegi eestlane kaasas ning munk Johannes, kes 1206 maha löödi, oli Virumaalt pärit. Aga küsimus ei ole selles, vaid võimalikus kristlasest valitsejas, kelle jaoks usk oli võimubaasi osa. Sellise kohta pole midagi teada.

[Cyberbear]

Mis viib meid huvitava küsimuseni - kas usk oli Tabeliniuse võimubaasi osa või tema apoliitiline eralõbu? Neliteist, või palju tal neid külasid oli valitseda?

[Kriku]

Keegi ei tea ju sedagi, mis asjaoludel ta üldse ennast Ojamaal ristida lasi.

[Kriku]

Vanemate vägevuse kohta on muide huvitavam samas "Tutuluses" ilmunud Kristo Siia artikkel. Soovitan parem seda.