K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Toodetakse gaasist küll aga propaan ja butaan pole looduslikud gaasid vaid tekivad nafta rafineerimisel. Ehk tegu on nafta fraktsioonidega.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Lisaks tuleb vist arvestada, et ka elektriautode kasutamine vajab määrdeõlisid ja tahkeid määrdeid, mida üldiselt jällegi "gaasist" ehk nafta kräkkimisel tekkivatest gaasidest tehakse 
Ka kilematerjalid pole ka autode tootmiseks kuigi vajalikud. Et auto kaalust 300 kilo alla võtta, vajatakse tugevaid plastmasse, näiteks ABS-i.

Ka kilematerjalid pole ka autode tootmiseks kuigi vajalikud. Et auto kaalust 300 kilo alla võtta, vajatakse tugevaid plastmasse, näiteks ABS-i.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10220
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Minu kommentaar oli suunatud ikkagi konkreetse väite vastu, et "enamik plaste toodetakse naftast". Kuna suurim osa maailma plstitoodangust on polüetüleen, mille toormeks on maagaasist saadav etaan, siis see ei ole päris tõene.Kapten Trumm kirjutas:Lisaks tuleb vist arvestada, et ka elektriautode kasutamine vajab määrdeõlisid ja tahkeid määrdeid, mida üldiselt jällegi "gaasist" ehk nafta kräkkimisel tekkivatest gaasidest tehakse
Ka kilematerjalid pole ka autode tootmiseks kuigi vajalikud. Et auto kaalust 300 kilo alla võtta, vajatakse tugevaid plastmasse, näiteks ABS-i.
Mis puutub elektriautode määrdeid jms., siis kogunõudlus pigem väheneb, kuna elektriauto vajab määrdeid oluliselt vähem, kui sisepõlemismootoriga sõiduk. Lähtuda tuleb eeldusest, et elektriauto esialgu kindlasti ikkagi asendab sisepõlemismootoriga autot, mitte ei ole tegemist mingi uue turuga.
Muu naftatarbimise kõrval on selle kulu plastide tootmisele suhteliselt väike (kuni 10%). Pealegi on autodes kasutatavate struktuursete plastide (süsnikkiud, kevlar, klaaskiud) massist ca. pool armeering. Süsinikkiu ja aramiidkiu tooraine on küll nafta, kuid klaaskiud ilmselgelt mitte.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Siiski on ka vale väita, et plastitööstus saab hakkama ilma naftata. Ei saa.
Autoehituses (kui me tõesti tahame akude suurendamise asemel parandada efektiivsust) pole nt klaasplasti või muude fiiberplastidega suuremat peale hakata, see oli ja on kogu aeg kalli eksootika pärusmaa. Masstootmine kasutab juba hulk aastaid nt keredetailide tootmiseks neid "rasvaseid" elastseid plastikuid, sest toota peab saama ka kiirtempos. Näiteks torumajandus, mis täna on 90% plastide peal (metalli kasutatakse sooja- ja gaasitorudeks endiselt) kasutab armeerimata plastikuid ja päris vastutusrikastes kohtades.
Klaasplastikut ei kasuta autode masstootmisel vist keegi - tehnoloogia miinus on just piiratud tootmistempo, ta sobib enim väikeseeriatoodetele, näiteks kaatri kerede tootmiseks, kus tootmisarvud on suurusjärke väiksemad autode tootmisest. Lihtsam on toota rakised nt ABS-i või muu taolisest plastist keredetailide pressimiseks. Ehk siis - klaasplastist on rentaabel teha tuuningutöökojas 12 custom esistanget, aga kui sa pead tootma 12 000 aastas, siis neid keegi klaasplastist enam ei tee.
Autoehituses (kui me tõesti tahame akude suurendamise asemel parandada efektiivsust) pole nt klaasplasti või muude fiiberplastidega suuremat peale hakata, see oli ja on kogu aeg kalli eksootika pärusmaa. Masstootmine kasutab juba hulk aastaid nt keredetailide tootmiseks neid "rasvaseid" elastseid plastikuid, sest toota peab saama ka kiirtempos. Näiteks torumajandus, mis täna on 90% plastide peal (metalli kasutatakse sooja- ja gaasitorudeks endiselt) kasutab armeerimata plastikuid ja päris vastutusrikastes kohtades.
Klaasplastikut ei kasuta autode masstootmisel vist keegi - tehnoloogia miinus on just piiratud tootmistempo, ta sobib enim väikeseeriatoodetele, näiteks kaatri kerede tootmiseks, kus tootmisarvud on suurusjärke väiksemad autode tootmisest. Lihtsam on toota rakised nt ABS-i või muu taolisest plastist keredetailide pressimiseks. Ehk siis - klaasplastist on rentaabel teha tuuningutöökojas 12 custom esistanget, aga kui sa pead tootma 12 000 aastas, siis neid keegi klaasplastist enam ei tee.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Tulles tagasi strateegiliste energiakandjate juurde siis on täna mul raske ette kujutada, misasi asendaks lähitulevikus naftal baseeruvad kütused näiteks lennunduses või laevanduses. Või isegi elektrijõul liikuv rekka on täna ikkagi paras kurioosum. Jah, igasuguseid katsetusi on tehtud aga tänaste elektriautodele minevate akude tootmismaht on naljakoht globaalse kaubatranspordi vajadustega võrreldes.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Meie omamaised reisilaevad (ja küllap ka kaubalaevad) sõitsid avamerel, kollane suitsuvine ja Kohtla-Järve lõhn ringi hõljumas. 

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Laevad - biogaas
Rongid - biogaas, vesinik, elekter
Rekkad - biogaas, vesinik
Rongid - biogaas, vesinik, elekter
Rekkad - biogaas, vesinik
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Raskediiselmootorite kütmine gaasiga peaks peale mõningast ümberehitust olema igati reaalne, kuna koostootmisjaamades olevad gaasimootorid ongi lihtsalt tööstusdiislid, mis on kohandatud gaasiga töötamiseks.
Mis omakorda tähendab, et üritus muutub reaalseks, sest selliseid ümberehitusi on võimalik juba mootorite kapitaalremondiga ühildada. Ei ole vaja midagi uut leiutada ja juurutada.
Mis omakorda tähendab, et üritus muutub reaalseks, sest selliseid ümberehitusi on võimalik juba mootorite kapitaalremondiga ühildada. Ei ole vaja midagi uut leiutada ja juurutada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Vesinikupasta – energiatihedam ja mugavam kasutada kui bensiin?
https://forte.delfi.ee/artikkel/9252977 ... ui-bensiin
https://forte.delfi.ee/artikkel/9252977 ... ui-bensiin
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Kui praegu käib arutelu elektri tootmise ja salvestamise üle, siis peaks mõtlema ka sellele, kui palju on vaja biogaasi!Some kirjutas:Laevad - biogaas
Rongid - biogaas, vesinik, elekter
Rekkad - biogaas, vesinik

Biogaas ei teki iseenesest ja tootmine paneb päris suure koormuse keskkonnale - loomad, taimed jne. Samas ei vähene lähiajal vajadus toidukõlvikute järele ning kasuteguri tõstmiseks tuleb suurendada erinevate väetiste tootmist...

Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10220
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Seda pole ka keegi öelnud. Sinu väide oli, et plastitööstuse mahu kasvud suurendavad naftanõudlust. Fakt on, et kuna plastitööstus moodustab ca. 10% maailma naftatarbimisest, siis ei saa see isegi kahekordistudes kuidagi asendada transpordis vähenevat nafta põletamist.Kapten Trumm kirjutas:Siiski on ka vale väita, et plastitööstus saab hakkama ilma naftata. Ei saa.
...
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
http://eestibiogaas.ee/mart2 kirjutas:Kui praegu käib arutelu elektri tootmise ja salvestamise üle, siis peaks mõtlema ka sellele, kui palju on vaja biogaasi!Some kirjutas:Laevad - biogaas
Rongid - biogaas, vesinik, elekter
Rekkad - biogaas, vesinik![]()
Biogaas ei teki iseenesest ja tootmine paneb päris suure koormuse keskkonnale - loomad, taimed jne. Samas ei vähene lähiajal vajadus toidukõlvikute järele ning kasuteguri tõstmiseks tuleb suurendada erinevate väetiste tootmist...
Minule tundub, et tegemist on siiani kasutamata ressursigaEestis tegutsevad ühtekokku 17 biogaasijaama, neist
5 põllumajanduslikku biogaasijaama, 7 reoveepuhastus ja tööstusreovee käitlusjaama ning 5 prügilagaasi tootmisüksust.
mis läks lihtsalt “õhku”. Andke va seda krabisevad ja iga loomadega
tegelev suurfarm paneb ühe “püti tuksuma”.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Mina tean vähemalt kahte arendusprojekti sellel teemal ja ühele jaamale me ehitame praegu seadmeid.Minule tundub, et tegemist on siiani kasutamata ressursiga
mis läks lihtsalt “õhku”. Andke va seda krabisevad ja iga loomadega
tegelev suurfarm paneb ühe “püti tuksuma”
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Minu küsimuse püstitus ei olnud võimaluse kohta, vaid sellest, et kui palju (koguseliselt!) seda biogaasi vaja oleks ning milline tootmismaht on vaja luua selle tootmiseks?
Kindlasti on biogaasi tootmine stabiilsem kui tuul või päike, kuid ressurss?Some kirjutas:Laevad - biogaas
Rongid - biogaas, vesinik, elekter
Rekkad - biogaas, vesinik

Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!
Eks sellepärast panin ka alternatiivid kõrvale. Ise usun, et vesinikust saab maanteetranspordil tegija, rekkasse neid raskeid balloone lihtsam ära peita ja tankimine ka kiire. Mis puutub elektrolüüsi väiksesse kasutegurisse siis see nii hull pole kui elektriga võrrelda. Elektrit läheb ju ca 20% transpordil kaduma ja laadimisel ka miski päris suur protsent. Elektrolüüsi tehakse reeglina kohas, kus energiat toodetakse ja laadimiskadu ka pole. Lisaks toodetakse vesinikku ainult siis kui elektrihind on väga madal. Madal elektrihind tootmisel kompenseerib täiesti elektrolüüsi madala efektiivsuse.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist