Frantzuse nurgake

[Väino]

...prantslaste dokfilm...

Klapib teemaga

[kalleb]

Vnasti poli ikkagi sovetskaka militsija või sõjaväelaste jaoks voennaja autoinspektsija ( GAI vs VAI )

Olid veel dokor Aibolit ja Potsataja ning ka krokodil Gena

Nu pogodi võis ka mõnel väga tähtsal pühal näha

Aga jah ilmselt on mälestused Afgaani sõja ajast kui nõukogude sõdur täitis internatsionaalset kohust , see oli ilmselt mingi Roza Luxemburgi aegne kohustus

olid ka Võssotski keelatud laulud, Rozenbaum ja teised kahtlased bard`d kelle kassetid frantzusi willises üürgasid ja seda mitte frantzusi algatusel; ohvitseride hulgas liikus piisavalt "samizdat`i" toodangut; rääkimata välismaa videofilmidest mis vene keeles peale loetud alates Rambost ja lõpetades hr. Arnoldi parimate filmidega; polnud akf kohe mitte esimene maailmaparandaja armees... Ja kui austet kaasfoorumlasele see armee nii vastukarva oli siis miks ta koju ei läinud koheselt kui kopa ette viskas . vastust võin ette aimata; ega ometi mingit (inter)natsionaalset kohust täita tahtnud "vabatahtlikult":wall:

Kõik nõukogude sõjaväes käinud läksid sinna niinimetatud vabatahtlikult- sunniviisiliselt

Keeldumise korral oleks pokri pistetud ja muid variante ei olnud

Niiet 2 varianti - kas sovetskaja armija ( mis oli nagunii kohustuslik ja kui vedas leebem variant kui tjurma ) või saadeti vastava paragrafiga kusagile kinnipidamisasutusse ning kui ei vedanud pärast edasi kroonut teenima

Ja kasvatasti hirmuga - kui ei lähe siis tehakse sinuga nii ja nii

Hirm oli väga suur kasvatusvahend , kõik kardsid kõike

Hirm USA imperialistide ees kes kohe-kohe tuumanupule vajutavad ja tänu nendele pidi gaasimaskides tsiviilkaitseõppusi tegema

Nagu ka nüüd hirmuga sisestatakse et igaüks peab maski kandma muidu ta on praktiliselt surnud

Hirm on väga võimas jõud , kes midagi ei karda nagu frantsus see muidugi ei tea midagi aga enamik inimesi on vägagi mõjutatavad selle poolt

Ka nõukogude armees oli hirm üks väga suur kasvatusvahend , sõdur kartis ohvitsere ja prapporeid , ohvitserid kõrgemaid ohvitsere ja eriti kindraleid

Õudne värk ning selle 33 aastaga pole siin ilmas eriti midagi muutunud

[frantzus]

austet frantzus ja teised ehk vabandavad mu vahelesegamise.

kasutasin polgu piissari teenuseid vaid ühel juhul--kui oli vaja soldatiraamatusse sisse kanda 500 km mars-broshoki läbimine veoautoga (zil-131) kuna levisid tugevad kuuldused, et lubade omanikud (mul selleks ajaks koolist olemas A;B;C katid),kes seda pole läbinud, kaotavad õiguse nende kattidega sõita. hiljem selgus, et see täieline jama aga parem karta kui kahetseda...

maksma läks 1 panama.

marss-broschok pidi olema sõjaväepiletisse märgitud konkreetse tehnika kohta mille roolis, muidu VAI arestis masina ära. omad kogemused esimesel päeval Kamazi roolis . esimese ametliku marss-broschoki tegin demblieelikuna läbi, aga peale seda enam mingit uut sissekannet ei tehtud sest kõik oli juba niigi kirjas; alates Volgast ja lõpetades Kamaziga, see oli lihtsalt formaalsus millest mööda vaadati sest hoz-vzvoodi autodele ju keegi eraldi mingit marss-broschokki korraldama ei hakka ju, lihtsalt rändas sõjaväepilet staapi ja sinna kirjutati mis vaja!!!

[susi]

Marš-brosok oli piletis kirjas küll. Loomulikult Zil -131. Kislorodka oli ju selle margi peal. Kilomeetreid ei mäleta. Kas 100 või 200. Sõitu muidugi ei olnud. Lihtsalt kirjutati sisse. VAI oli väga harv külaline meie garnisonis. Võimalik, et ei käinudki. Meie sõit läks lennuväljale ja tagasi autoparki. Pühapäeval ka 2 korda valvelülisse. Keskmine sõit päevas 25 kilomeetrit. Lennuki alt teise lennuki alla kilomeetreid ei tekita. Umbes 200 kilomeetrit oli sõit Tiraspoli hapniku järgi. Sama siis järgmisel päeval tagasi.

[frantzus]

500km marsirännak( eestindasin ) oli sõjaväe autojuhtidel väljaõppe viimane osa, alles peale seda said sõjaväepiletisse märke millise konkreetse automargiga on sul luba liigelda. ja polnud vahet kas olid riviautojuht või majandusautojuht. ja kui automarki vahetasid siis tuli selle teise margiga jälle uuesti läbida teoreetiline õpe ja muidugi uus 500km marsirännak! seda muidugi paberite järgi, tegelikkus oli muidugi teine! riviautojuhtidega oli asi lihtne, üldjuhul laulatati sind kogu teenistuseks kindla automargiga ja meil oli selleks ZIL-131 ja polnud vahet mis mis pealisehitusega see alusvanker oli, kas töökoda-kraana-puksiir; riviautodest oli erand ainult üks Kraz. VTO meestega oli ka lihtne, kõik autod olid Kamazi sadulveokid, polnud vahet mis auto sanga kargasid! aga hoz-vzvoodis läks asi kirjuks! kõik on küll autojuhid aga vot üks juht teist asendada ei saa sest pole piletis märget selle auto kohta! ja vot neid majandusautosid VAI jurakad just püüdsidki sest riviautod ju seisid rivis väeosas ja liikusid ainult kolonnis mille peale VAI hammas ei hakanud!!! hoz-vzvoodis oli meil juba Kamaz-tüüpi autosid neli erinevat mudelit( kallaja ja kolme erinevat tüüpi madelautosi), ja igale peab eraldi väljaõpe olema, veeauto ZIL-130, leivaauto GAZ-53, kaks bensuvedajat ZIL-131 baasil, tabletka UAZ-452, töölistebuss algul PAZ ja siis LAZ. ja kõige lõpuks veel frantzus oma tivolituuritehnikaga. ja varujuhte ju polnud, ainult üks kärss per auto! frantzusi oleks saanud asendusautojuhina kasutada ainult Kamaz-53212 peal, ja korra isegi tegin haltuurat pealiku palvel kui õige juht haigeks jäi. leivaauto rooli löödi üks noor leitnant sest VAI ohvitsere ei kottinud ja ega väeosa ilma leivata ka jätta saa! vot nii olid lood nende marsirännaku sissekannetega sõjaväepiletisse, ilma selleta ei tohtinud konkreetse tehnika leistangis olla. vot ei oska öelda kas autokooli ohvitseridel oli luba kõike tehnikat juhtida, igatahes frantzusil oli luba ainult nelja tehnikat liigutada ja sellest jäi selgelt väheks, ja seda õnneks sest muidu oleks äkki kuritarvitama hakatud . no samas kui häda käes ja staabiülem kohal oli siis tehti kiirelt asi ära et isegi tint ei jõudnud ära kuivada selleks ajaks kui Termezi sissesõidul esimese VAI postini jõudsid . ustaavi järgi oli jah ikka kindel protseduur ümberõppeks teisele tehnikale mis tipnes 500km marsirännakuga, pole aimugi kui pikk see periood oli aga tegelik elu hoopis teine. ja tundub et frantzus peab oma põhiteemast veits kõrvale kalduma ja oma nägemuse õppeotstarbelisest marsirännakust kirja panema kuna oli au ka sellisel üritusel osaleda suht vabakutselisena pealiku palvel; kui huvi on....

[frantzus]

Vnasti poli ikkagi sovetskaka militsija või sõjaväelaste jaoks voennaja autoinspektsija ( GAI vs VAI )

Olid veel dokor Aibolit ja Potsataja ning ka krokodil Gena

Nu pogodi võis ka mõnel väga tähtsal pühal näha

Aga jah ilmselt on mälestused Afgaani sõja ajast kui nõukogude sõdur täitis internatsionaalset kohust , see oli ilmselt mingi Roza Luxemburgi aegne kohustus

olid ka Võssotski keelatud laulud, Rozenbaum ja teised kahtlased bard`d kelle kassetid frantzusi willises üürgasid ja seda mitte frantzusi algatusel; ohvitseride hulgas liikus piisavalt "samizdat`i" toodangut; rääkimata välismaa videofilmidest mis vene keeles peale loetud alates Rambost ja lõpetades hr. Arnoldi parimate filmidega; polnud akf kohe mitte esimene maailmaparandaja armees... Ja kui austet kaasfoorumlasele see armee nii vastukarva oli siis miks ta koju ei läinud koheselt kui kopa ette viskas . vastust võin ette aimata; ega ometi mingit (inter)natsionaalset kohust täita tahtnud "vabatahtlikult":wall:

Kõik nõukogude sõjaväes käinud läksid sinna niinimetatud vabatahtlikult- sunniviisiliselt

Keeldumise korral oleks pokri pistetud ja muid variante ei olnud

Niiet 2 varianti - kas sovetskaja armija ( mis oli nagunii kohustuslik ja kui vedas leebem variant kui tjurma ) või saadeti vastava paragrafiga kusagile kinnipidamisasutusse ning kui ei vedanud pärast edasi kroonut teenima

Ja kasvatasti hirmuga - kui ei lähe siis tehakse sinuga nii ja nii

Hirm oli väga suur kasvatusvahend , kõik kardsid kõike

Hirm USA imperialistide ees kes kohe-kohe tuumanupule vajutavad ja tänu nendele pidi gaasimaskides tsiviilkaitseõppusi tegema

Nagu ka nüüd hirmuga sisestatakse et igaüks peab maski kandma muidu ta on praktiliselt surnud

Hirm on väga võimas jõud , kes midagi ei karda nagu frantsus see muidugi ei tea midagi aga enamik inimesi on vägagi mõjutatavad selle poolt

Ka nõukogude armees oli hirm üks väga suur kasvatusvahend , sõdur kartis ohvitsere ja prapporeid , ohvitserid kõrgemaid ohvitsere ja eriti kindraleid

Õudne värk ning selle 33 aastaga pole siin ilmas eriti midagi muutunud

sõin just suure välismaa pähklisokolaadi ära; ilgelt suur tükk fooliumi jäi järgi; tea kas visata prügikasti või pakkuda kellegile, tasuta muidugi.....

[frantzus]

Ka nõukogude armees oli hirm üks väga suur kasvatusvahend , sõdur kartis ohvitsere ja prapporeid , ohvitserid kõrgemaid ohvitsere ja eriti kindraleid

hirm on vaid indiividis kinni; ja see on väga lihtsalt ületatav. tuleb vaid ise vajalik seisukoht võtta mitte kirvega vehkida. kindralid olid lihtsõdalase jaoks mõttetud mutrid, pröökavad kuni kopsu mahtu jätkub ja pizdulei saab ikka sinu ülemus; aga kuidas see sinuni edasi kandub sõltub juba sinust endast! karjus ka kindral Raganov frantzusi peale kogu väeosa juhtkonna ees et see autojuht on hullem kui marssal Zukov aga tunnikese pärast lennujaamas viskas ikka viis pihku ja soovis kenat teenistuse jätku, ja frantzus soovis muidugi head "poljota" . ei saanud frantzus hundipassi pealiku käest, pigem vastupidi tunnustus et oskad kindraliga viisakalt käituda ja järgmine kord pead jälle isiklikult lennujaamas vastas olema . "plohomu tantsoru i jaitsa meshajut" .... ja ainukene frantzusi viga antud situatsioonis oli see et hakkasin kindralit õpetama, aga õnneks õiges suunas millest ka kindral aru sai; ja tegelikult said "pizdulei" meie ohvitserid selle eest frantzus nende töö ära tegi....

[frantzus]

anno domini 1986 hilissügis; frantzus muidugi omas mahlas, st et paavstilikum kui Paavst ise; asend oli juba selline et ei huvitanud enam keskuipalju on enne frantzusi teeninud, no äkitselt oligi mõni rohkem teeninud aga seda nad avalikult afisseerima ei kippunud frantzusi ees. miski staabikoosolek, vot ei mäletagi miks frantzus seal kohal ei olnud, arvatasti olid muud tähtsamad toimetused käsil või magasin selle lihtsalt maha . igatahes olla seal koosolekul vastuvõetud otsus et üle pika aja tuleb noorsõdalastele-autojuhtidele ikka 500km marsirännak korraldada! igatahes kuidagi sujuvalt oli frantzus üle lastud olulisest informatsioonist . ja ühel heal päikesepaistelisel suht viludal päeval hakkas pealik ääri-veeri frantzusi ette valmistama millegi jaoks; ettevaatlikult muidugi sellepärast et talle olid frantzusi reaktsioonid üllatuste suhtes tuttavad; vot kui ikka jama värk siis frantzus kaebas koheselt pealiku prouale et miski jama! lähenes siis pealik ettevaatlikult frantzusile; et tema on juba tüdinenud staabis istumisest; vaja oleks ikka tuulutada ka ennast; et noh tema võtab ikka ka osa sellest noorsõdalaste 500km marsirännakust! no mida sai frantzusil selle vastu olla, anna minna aga jäta frantzus mängust välja! arvas selle peale et frantzus on ikka päris kopitama läinud hea elu peal ja vajab ka korraliku tuulutamist; nii et sea willis valmis....

[Urams]

Minul on sõjaväepiletise kirjutatud,traktorist
stroitelnih voisk,jossiga 500 kilti sõitta oleks
päris karm. Peale sõjaväge lasid pool aastat
rahus olla siis hakkas tamburai pihta oma
kordus õppustega.Töötasin aiandus-
sovhoosis siis eraldati mulle märtsi kuus
partei pomode kasvuhoonest 5 värsket kurki.Läksin siis oma varandusega kohale,
letnant ütles ,et sina mees lähed kohe rongi
peale ,ei viitsinud temaga vaielda vaid kõndisin majori kabinetti.Ütlesin majorile
tervitused edasi ja viskasin kurgid laua peale.Major nuusutas kurgid üle ja minu rahulik tulèvik oli kindlustatud.

[frantzus]

Minul on sõjaväepiletise kirjutatud,traktorist
stroitelnih voisk,jossiga 500 kilti sõitta oleks
päris karm. Peale sõjaväge lasid pool aastat
rahus olla siis hakkas tamburai pihta oma
kordus õppustega.Töötasin aiandus-
sovhoosis siis eraldati mulle märtsi kuus
partei pomode kasvuhoonest 5 värsket kurki.Läksin siis oma varandusega kohale,
letnant ütles ,et sina mees lähed kohe rongi
peale ,ei viitsinud temaga vaielda vaid kõndisin majori kabinetti.Ütlesin majorile
tervitused edasi ja viskasin kurgid laua peale.Major nuusutas kurgid üle ja minu rahulik tulèvik oli kindlustatud.

ikka mitu "jossi" oleks pidanud vahetuspunktis olema! lintidega transpordi suhtes ei oska sõna võtta, arvatavasti olid ka seal omad kriteeriumid enne kui omistati kutseoskus koos sõjaväe piletisse kirjutamisega. kes teab ehk kribab, ka tankist pidi mingi proovitöö enne ära tegema kui täieõiguslikuks tankistiks sai

[frantzus]

rännak oli kahepäevane, ikka välitingimustes laagerdamine, ja muud õppeotstarbelised tegevused noorte juhtide koolitamiseks, ja muidugi leidis pealik ka frantzusile tegevust vastavalt võimetele! pikkuseks kujunes ca 300km, seega päevased läbisõidud konti ei murdnud. mingeid erinõudeid varustuse osas pealik frantzusile ei pannud, pidin nagu tavaliselt hommikul kell kaheksa tema korteri ees kohal olema. pealik oli muidugi ennast eriliselt üles mukkinud, oli nimelt "afganka" välimundris nagu hakkaks sõtta minema . väeosas oli juba tehnika üles rivistatud, oli ehk kümmekond Zili pluss ohvitseride võõrastemaja ja hoz-vzvoodi välirestoran koos benzovosiga. kiiret nagu ka polnud sest pealik kamandas frantzusi sööklasse hommikust sööma. sel ajal kui frantzus einestas peeti platsil ka tavapärane igapäevane razvood ära. peale hommikusööki läksin isiklikult uurima et kas tuleb jaht või mitte, keegi ju kuskile ei kiirustanud! väeosa helgemad pead arutavad siis asju marsikolonni kõrval, ootasivad vist frantzusi et iile täpp panna . igatahes kui frantzus kohale ilmus läks kohe siblimiseks! pealik jagas viimaseid juhtnööre staabiülemale kes jäi väeosa valvama frantzusi äraolekul; kaasa võeti väeosa juhtkonnast veel komissar ja zampotehh, kolonni eest vastutas zampotehh ja sõdalaste vaimu valmistas ette komissar, kolm leitnanti-starleid oli ka pundis pluss muidugi meie oma prappor kes vastutas olme eest! et võiks nagu liikuma hakata aga siis pealik uuris et kas ikka relvad ka valmis . mis kuradi relvad, ohvitserid ise ilma relvadeta??? frantzusile muidugi miskit ei selgitatud aga miski hetke pärast tulid kolm noorsõdalast kuue automaadiga ja padrunikastiga staabiülema saatel kolonni juurde, relvad paigutati ühte autosse kus viibis ka komissar ja staabiülem soovis "hyvää matkaa"! kuna frantzus polnud eriti vaimustuses sellistest "teenistuse välistest" ettevõtmistest siis taandas ka pealik ennast aktiivsest juhtimisest ja delegeeris juhtimise komissarile ja zampotehhile; jäädes ise vaatleja rolli koos frantzusiga. noori autojuhte oli rohkem kui autosid, seega toimusid aegajalt juhivahetused. frantzus loksus kolonni sabas ja hoidis silma peal. esimene päev oli tasandikul sõit, üks pikk tõmme ja siis laagrisse muid õpetlike tegevusi harrastama; teisel päeval ronisime eelmägedesse serpentiinidele sõiduvõtteid harjutama ja õhtuks koju tagasi.
sai siis see esimene tõmme tehtud, mingi 5h tundi koos põiepeatusega ja jäime laagrisse. pada pandi tulele hiliseks lõunasöögiks ja ega noorsõdalased ka jõude saanud olla! hakkasid igasugused huvitavad tegevused. auto ratta vahetused välitingimustes; kolonni maskeerimine laagriplatsil maskeerimisvõrkudega, perimeetri kaitse koos laskepesade-kaevikute kaevamisega, isegi telk tõmmati üles sõdalaste magamistoaks jne. frantzusi jaoks oli see kõik uus ja huvitav, aga õnneks ise aktiivselt ei osalenud selles tegevuses. igatahes aktiivne tegevus noorsõdalastega algas juba enne lõunat ja kestis kuni õhtusöögini välja. frantzus istus muidugi supiköögi juures omi vanu konte soojendades, talvemundrit polnud veel välja jagatud; frantzusil oli muidugi willise sahvris ka talve varustus olemas, igatahes õhtul viskasin ka buschlati selga sest eelmägedes läks peale päikese loojangut veits jahedaks! no kõik ohvitserid ja sõdalased kadestasid frantzusi, suvemundris ju kõik! ei lastud frantzusil rahulikult istuda, mingil hetkel pidin ikka käsukorras aktiivsesse tegevusse sekkuma, nimelt sõltumatu experdi-vaatlejana pealiku käsul! poistel rattavahetus käsil, kumm lasti tühjaks ventiilist ja nüüd tegutsege, stopper läks käima! poistel mõistus munadega triikis, tungraud alla ei mahu ja kui mahubki siis liigub maakera tuuma suunas ja auto ei kerki muhklitki. ja täitsa tasuta pidi frantzus hakkama instruktoriks. sain hakkama, ja pealik pärast veel targutas et tema muidugi lahendust teadis aga pani frantzusi proovile . 50kg duhh keksib rattavõtme otsas leitnandi sõimu saatel aga mutrit lahti ei saa; kargab siis leitnant ise võtme otsa ja keksib seal nagu batuudil aga tulemus null! pealik arvas et frantzusil kaalu 20kg rohkem kui leitnandil et äkki prooviks ise? no ega frantzus hull ole et kaaluga lööma hakkab, vaja ikka mõistust kasutada! lasin siis leitnandil heebli otsas seista ja saatsin duhhi kongi kuvalda järele. sain kuvalda kätte ja millegipärast hakkas leitnant värisema ja tahtis jalga lasta oma positsioonilt! pealik rahustas ta maha et frantzus võtab tema hinge nagunii aga hoopis peenemate vahenditega kui kuvalda; väike kõks kuvaldaga õigesse kohta ja lahti see mutter tuligi, teiste mutritega saivad juba iseseisvalt hakkama! pikalt muidugi frantzusil seda ooperit vaadata pealik ei lubanud, saatis frantzusi jälle supikööki valvama sest polevat hea kui sõdur subordinatsiooni rikub ja sõimab kõike vaatamata tärnidele.... köögis oli ikka palju rahulikum . ja nii need noored autojuhid möllasid kuni õhtusöögini ilma suitsutunnita ohvede oskuslikul juhtimisel; aga kui nad oma maskeerimisvõrguga frantzusi williseni jõudsid siis pidi ka frantzus viisakalt sekkuma tegevusse; igatahes lubasin nad kõik hommikuks Allahi juurde saata vaatamata tärnidele kui pisike kriim frantzusi willisel on! teine sõltumatu vaatleja jälgis seda pulli seljatagant pealt aga oli vait; aga hiljem tete a tete pidas ikka väikese epistli sest tema arvates olevat frantzus rikkunud oma neutraalse vaatleja staatust ja sekkunud sinna mis pole tema ülesandeks hetkel . igatahes frantzus lubas et enam väeosa juhtimisse ei sekku ja on rohujuure tasandil edaspidi! noh-jah, aga tunni-teise pärast otsiti jälle frantzus üles, top-sekret eriülesande jaoks

[frantzus]

noh eks väike tüli tekkis ka enne õhtusööki, nimelt julges frantzus pealikult küsida et äkitselt leidub ka frantzusile asemekoht ohvitseride ühiselamus, ikka täielikult alamehitatud see kamber, täituvus ainult 25% . vastus oli kindel EI ja isegi diskussiooni ei avatud sel teemal! krt, eks ise teavad millega riskivad, igatahes oli frantzusil käsi rusikas taskus!

[T-62]

Pole nagu tahtnud varem head muinasjuttu ära solkida, las loevad ja kadestavad Kui jutt läks roomikmasinatele ja jossiga rännakule kiskus, siis ei taha päris vait ka olla. Oli meil väeosas täitsa kolhoosi rood olemas, traktorid ja kallajad, teehöövel ja kraana, jne. Ei juhtunud kuulma, et keegi oleks rännakul käinud, lihtsalt paber pidi olemas olema ja masinat tundma.
Tanki-utšepka lõpus oli 100 kilomeetri rännak, mis nii roosiline ei olnud nagu teema algataja meile puhub.

[Kõrvaltvaataja]

Ei taha küll teemat solkida, kuid olin ka pikalt sapõõriroodus algul Jumz-kopa peal ja hiljem paralleelselt ka T-130 Joss buldooseriga.
Küsiti vaid traktorijuhi luba näha, ei muud.

[vanahalb]

Kõik nõukogude sõjaväes käinud läksid sinna niinimetatud vabatahtlikult- sunniviisiliselt

Keeldumise korral oleks pokri pistetud ja muid variante ei olnud

Kolm varianti oli ikka laual- armee, vangla või hullumaja. Tulevikku silmas pidades oli sõjavägi neist kõige perspektiivikam. Vanglas oli nagu vangilaagris ikka ja hullumajja niisama lihtsalt löögile ei pääsenudki. Kui õnnestus ja õigesti mäletan tuli selle viimasega lisaks nn valge pass ja siis oleks medkomisjonis ühtlasi ka autojuhtimiskõlbmatuks tunnistatud. No mis elu see pärast seda siis oleks olnud - vähemalt minu jaoks

Ma läksin sõjaväkke mitte vabatahtlik-sunniviisiliselt vaid täiesti vabatahtlikult ja isegi ootasin seda päeva. Mingine mõte oli ka sõjakoolist sest üks isehakanud sugulane (tädimees ) oli Kiievis polkovnik ja mitte just kõige hullemas konditsioonis.
Väga lühidalt kokku võttes - ma olin sel ajal ikka üle mõistuse sinisilmne. Millegipärast on meelde jäänud, et M. Solohhovi "Doni jutud" oli kodus. Novellid kodusõjaaegsest Venemaast. Lugesin seda keskkooli ajal ja mõtlesin, et vana paneb ikka kõvasti juurde. No ei saa olla, vähemalt mitte tänapäeval, et keegi astub ligi ja ütleb igapäevasel toonil et "pidasime meestega nõu ja tead, ma pean su ära tapma". Pärast sõjaväge lugesin uuesti ja väga hea kirjanik tundus - kirjutab otse elust enesest.

Ma olin ennast hoopis teistsuguseks lähenemiseks ette valmistanud, mitte just sõjapidamiseks aga vähemalt erialase ettevalmistuse saamiseks. Püha taevas, nagu tsooni oleks sattunud. Ma lausa otse lasteaiast ei tulnud, alates neljandast klassist olin kõik talved internaadis olnud ja harjunud üksi hakkama saama aga kõvasti lihtsam oleks olnud sisse elada siis kui oleks varemalt kuskil noortekoloonias kinni istunud. Mõned reeglid olid meil küll sirgelt urkade maailmast üle võetud. Jube palju tuli käigult ümber õppida, laagri mõistes end "pridurkaks" sokutada ja kui täna tuleks uuesti minna siis mõne asja teeks kohe alguses teisiti.
Sellest ei suutnudki kuni viimase lõpuni aru saada, et miks need idapoolsemad inimelu või tervist nii väärtusetuks peavad. On siis neil kõigil mingi seitse last peres ja kergendus suur kui mõni suu laua äärest vähemaks jääb ?

Kokkuvõtvalt läks päris hästi, terve sõja tegin üheainsa prillipaariga läbi ja isegi klaasid jäid terveks
Lolli mõtte sõjakoolist matsin pärast seda maha. Polkovnikule pikalt ei seletanud, ütlesin et ajad on vahepeal edasi läinud. Ta oli natuke solvunud. Venemaal tehti pärast tõsine reform ja enamus sellistest väeosadest peksti laiali. Kogu minu diviisi pole enam nimekirjaski. Vähemalt üks õige tegu sest sõjaliselt sellest mingit kasu ei olnud - puhtakujuline nullkasumiga töötanud kasvatusasutus.
Niipalju oli tulemust, et kui vahel Venemaal olen läinud siis kuhugi eeluurimisisolaatorisse sattumist pole kartnud. Ma tean mismoodi õigesti "taresse sisenetakse" ja mõnda sellist spetsiifilist nüanssi. Igasuguse propaganda ja aktivismi suhtes olen samuti immuunne. Kui lennatakse peale ettepanekuga et homsest tuleks süüa sünteetilist liha või neegri ees Lembitu aegse ülekohtu eest ühele põlvele laskuda olen ikka heatahtlikult soovitanud mitte vaeva näha. Sellist ümberkasvatustööd on ennemuiste proovitud mitu aastat ning palju karmimate meetoditega ja ei sealt ei tule midagi.