Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Sho]

Minu arvates see isik, kes on Eesti tolmu jalgelt pühkinud, kaotab koos sellega ka moraalse õiguse Eesti asjades kaasa rääkida. Ma arvan et selliselt mõtlevaid on teisigi.

Kas siit loogiliselt järeldub, et see isik, kes on oma kirsa Eesti tolmu sisse vajutanud, saab koos sellega moraalse ôiguse Eesti asjades kaasa rääkida?

[andrus]

Minu arvates see isik, kes on Eesti tolmu jalgelt pühkinud, kaotab koos sellega ka moraalse õiguse Eesti asjades kaasa rääkida. Ma arvan et selliselt mõtlevaid on teisigi.

Kas siit loogiliselt järeldub, et see isik, kes on oma kirsa Eesti tolmu sisse vajutanud, saab koos sellega moraalse ôiguse Eesti asjades kaasa rääkida?

Kui "kirsa tolmu sisse vajutamine" on vihje okupandile, siis ei, see ei anna moraalset õigust Eesti asjades kaasa rääkida. Kõige aluseks on ikkagi Eesti seaduste täitmine.

[tuuba]

andrus:

Kui "kirsa tolmu sisse vajutamine" on vihje okupandile, siis ei, see ei anna moraalset õigust Eesti asjades kaasa rääkida. Kõige aluseks on ikkagi Eesti seaduste täitmine.

siit siis loogiline järeldus, et suvaline neeger, kes on siiakanti tulnud ja millegi kriminaalsega ei tegele, võib hakata nõudma Eesti asjades omi soove nõudma ja enda eestlaseks tunnistamist?

[andrus]

siit siis loogiline järeldus, et suvaline neeger, kes on siiakanti tulnud ja millegi kriminaalsega ei tegele, võib hakata nõudma Eesti asjades omi soove nõudma ja enda eestlaseks tunnistamist?

Jah, miks mitte, kui maksab Eestis makse ja täidab Eesti seadusi. Kõik me siin oleme kunagised "suvalised neegrid".

[vanahalb]

Hiljaaegu sain siinsamas foorumis akf-de käest sõimata sellepärast et soovitasin tegeleda Eesti siseasjadega ja kui venelased taidlema hakkavad siis neile raudlatiga kuklasse äsada.

Minu arvates see isik, kes on Eesti tolmu jalgelt pühkinud, kaotab koos sellega ka moraalse õiguse Eesti asjades kaasa rääkida. Ma arvan et selliselt mõtlevaid on teisigi.

Ma olen selles küsimuses vastupidisel arvamusel. Eesti kodakondsus on see millega kaasnevad kohustused riigi ees ja õigus riigilt midagi nõuda. Elukoht ei oma tähtsust, pärisorjus kaotati Eestimaal juba 1816 a ja Liivimaal 1819 kui keegi juhtumisi tähele pole pannud.
Ühtlasi tähendab see ka et Eestis keedetud körti tuleb kõigil Eesti kodanikel süüa.

Ma arvan et selliselt mõtlevaid on teisigi. Noh, Toomas Ilves rāäkis veel eelmisel aastal Eesti asjades agaralt kaasa kuigi riigist juba ammu lahkunud. Eks selliseid on teisigi.
Mingi jume oleks mõttel siis kui lahkunu ka kodakondsust on vahetanud.

Akf andruse loogika järgi ei tohiks äsjamainitud Jevgenia Tširikova, Eestis elav Venemaa kodanik, Putini tööde-tegemiste kohta midagi kobiseda. Ometi võtab sõna ja tsiteeritakse isegi ajalehes.

[A4]

andrus:

Kui "kirsa tolmu sisse vajutamine" on vihje okupandile, siis ei, see ei anna moraalset õigust Eesti asjades kaasa rääkida. Kõige aluseks on ikkagi Eesti seaduste täitmine.

siit siis loogiline järeldus, et suvaline neeger, kes on siiakanti tulnud ja millegi kriminaalsega ei tegele, võib hakata nõudma Eesti asjades omi soove nõudma ja enda eestlaseks tunnistamist?

Ei, tuuba – enda ’eestlaseks’ tunnistamist see „suvaline neeger“ nõuda ei saa. Aga kahjuks või õnneks ei saa sedasama nõuda ka sina või mina, sest minu teada ei eksisteeri mingit ’eestlaste registrit’, kust vastavaid sertifikaate väljastataks.

Eesti rahva poolt 1992. aasta referendumil heaks kiidetud Eesti Vabariigi Põhiseadus muide ei näegi ette inimeste lahterdamist ’eestlasteks’ ja mingiteks muudeks gruppideks. See asi on meil algusest peale olnud mitte rahvuse-, vaid kodakondsuspõhine. Tõsi erisustega teemal ’sünnijärgsed kodanikud“ ning rangete reeglitega kodakondsuse omandamiseks.

Aga Eesti Vabariigi kodanikuks võib see „suvaline neeger“ saada küll eeldusel, et tal õnnestub 8 aastat omada elamisluba, millest 5 aastat peab ta püsivalt Eestis elama, et ta suudab eesti keele omandada B-1 tasemel ning läbida kodakondsuseksami, et tal on püsiv ja legaalne sissetulek, praktiliselt puhas karistusregister ning et kompetentsed organid ei leia isiku taustas, tegevustes ja minevikus midagi kahtlast. Kui inimene suudab kõikidele nendele nõudmistele vastata ja kõik need tõkked ületada (ainuüksi eesti keele omandamine on paras ettevõtmine), siis ongi tõenäoliselt tegemist nii suure Eesti patrioodiga, et mina tervitan igat sellist inimest Eesti Vabariigi kodanike hulka olenemata tema nahavärvist või silmade „piluduse“ astmest. Üle paarikümne inimese aastas ei hakka meil ilmselt selliseid inimesi kunagi olema. Pakun välja, et kui kõikidele ülalkirjeldatud nõuetele vastavust peaks keegi hakkama nõudma või kontrollima kõigilt Eesti tänastest kodanikelt, siis jääks kodanike arv meil ilmselt paarisaja tuhande võrra väiksemaks.

[Kriku]

Eesti rahva poolt 1992. aasta referendumil heaks kiidetud Eesti Vabariigi Põhiseadus muide ei näegi ette inimeste lahterdamist ’eestlasteks’ ja mingiteks muudeks gruppideks.

Näeb küll: preambul, § 49-50.

PS § 12 keelab diskimineerimise mh. rahvuse põhjal, aga see on teine asi.

[A4]

Jah, nõus – preambul ja need kaks paragrahvi räägivad rahvus(t)est küll, ja loomulikult ei sea keegi küsimärgi all Põhiseaduses sätestatud eesmärki tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Aga selles osas, mis puudutab Eesti kodakondsuse omandamist, või ka põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste laienemist kõigile siinviibijatele, Põhiseadus mingeid rahvuse- või rassipõhiseid erisusi ei tee.

[Kriku]

Küll aga võimaldab PS § 36 teha rahvusepõhiselt vahet Eestisse elama asumise puhul.

[AndresTy]

PS kommenteeriud väljaanne siis:

Paragrahvi 36 lg 3 kohaselt on igal eestlasel õigus asuda Eestisse. Paragrahvi 36 lg-te 1 ja 3 sõnastuse erinevusest tuleneb, et mõisted „eestlane” ja „Eesti kodanik” on erineva tähendusega. Tegemist on eelkõige rahvusliku enesemääratlemise küsimusega. Võimalike objektiivsete kriteeriumidena võiks kõne alla tulla eesti keele oskus või põlvnemine eestlasest, kuid vaevalt saab nende tunnuste alusel siiski üheselt ja kindlalt väita, kas konkreetne isik on eestlane või mitte.
VSS kohaselt ei kohaldata sissesõidukeeldu eesti rahvusest välismaalase suhtes – seega on selles seaduses § 36 mõiste „eestlane” sisustatud eesti rahvuse tähenduses.

Eks see selline veidi udu-umbes määrang ole jah. Kui nüüd libedale jääle minna, siis võiks ju "igasaharastlõunastpäritvõsainimene" ennast eestlasena määratleda, aga noh see oleks vist päris koomiline "montypythonlik" olukord, kui mõni selline tuleks ja Eesti ametkonnad hakkaksid lahkama, et mis ja kuidas

Ja kui keegi neegrikuningas sellise keerdkäigu peale tulekski, siis mina annaks talle küll kodakondsuse - niivõrd leidliku lähenemise eest. Sellise asja läbihammustamine näitaks igati indiviidi tublit ajupotentsiaali. Muidugi, kui see väljaõpitud mustriks kujuneks, siis on juba teine asi.

[Kriku]

Kohus otsustab, mitu puud on mets või kes on piisavalt eestlane.

[AndresTy]

Vaesed kohtunikud! Sellise ebamäärase asja otsustamine on ikka päris kõva proovikivi. Eriti olukorras, kus kohus peab oma otsuse langetama seaduste alusel, aga seadust, mida aluseks võtta, pole....

Võšinski ja see Annna-Maria Galojani kohtunikku kehastav Peeter Oja tegelaskuju oleks siin vist pädevad...

[tuuba]

eks meil kõikidel omamoodi õigus.

peamine viga, mida tehakse sellistes aruteludes, k.a. siin foorumis, on kodakondsuse (õiguslik määratlus) ja rahvuse (kultuuriline määratlus) segiajamine.

Eesti Vabariigi kodanikuks võib saada igaüks ,kes vastab teatud seadusepügalatele (eelnevalt neid mainitud hulgi), eestlaseks seaduse abil saada ei ole võimalik.

eestlane, kui rahvuse liige ,on selline isik, kelle esivanemad (ja katkematult vähemasti 5 inimpõlve tagasi) olid ka eestlased.
5 inimpõlve on minu pakutud, võiks olla ka rohkem, vähemaga ei saa leppida.
ja sellistel eestlastel, elagu ta Turus või Tõrvas, Torontos või Tõdvas ,on alati õigus kobiseda asjade kohta mis sünnivad siin, Läänemere ja Peipsi vahel.

euroametnike ja kadrioru konikorjajate väide, et eestlane võib olla igaüks, kes seda vaid soovib, on sotsliberastide märg unenägu.

[AndresTy]

eks meil kõikidel omamoodi õigus.
peamine viga, mida tehakse sellistes aruteludes, k.a. siin foorumis, on kodakondsuse (õiguslik määratlus) ja rahvuse (kultuuriline määratlus) segiajamine.

See segiajamine, nagu eelnevast näha, toimub juba PS (§36) tasemel. Foorumiarutelu - ja selle kvintessentsid - ei puhu sel juhule enam eriti pilli

[Kriku]

PS § 36 ei aja midagi segi. Kodakondsus ja rahvus ongi täiesti ilmselgelt erinevad asjad.