https://arileht.delfi.ee/artikkel/92784 ... ad-avatuksKas aga rangete piirangute kehtestamisega jäi valitsus hiljaks, arvestades, et haiglate võimekus on jõudnud viimase piirini?
Kallas arvas, et otsuste õigustatuse üle saab hinnangu anda hiljem. Ta märkis, et eelmisel kevadel kehtestati eriolukord siis, kui riigis oli vaid 27 nakatunut. Kallas sõnas, et mõistagi peab arvestama meditsiinisüsteemiga, kuid selle kõrval on ka väga palju nähtamatuid ohvreid, kes kannatavad vaimse tervise probleemide käes või kellel tekivad piirangute tõttu lüngad hariduses.
Ta tõi veel välja tõsiasja, et nakatumise kiire kasvu põhjuseks on UK tüvi laialdane levik, sest teadupärast nakkab see agaramalt.
Kas aga neid nähtamatuid ohvreid ei oleks olnud vähem, kui piirangud oleks olnud varem rangemad ja seega olukord praegu leebem?
"Ma ei oska seda analüüsi teha praegu," vastas Kallas.
Seekord pole vaja faktikontrolli kirjutada, teadusnõukogu liikmed lükkavad järjekordse loba jooksvalt ümber:
https://www.err.ee/1608135529/merits-le ... illi-lopusPraeguse COVID-i kriisi leevenemist võib oodata kõige varem aprilli lõpus, ütles Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits. "Koroonaviiruse piirangutega on tavaliselt tehtud kaks viga: need on kehtestatud liiga hilja ja liiga vähe ning teiseks: neid leevendatakse liiga vara ja liiga palju. Minu hinnang on, et aprilli lõpp - mai algus on realistlik aeg [kui olukord hakkab lahenema]," rääkis Merits teisipäeval "Vikerhommikus".
Küsimusele, kas Eesti praeguse koroonaleviku taseme põhjuseks on peamiselt viiruse briti tüvi, vastas Merits, et tema hinnangul on põhjuseks siiski kombinatsioon vanadest probleemidest ja uuest briti tüvest.
https://leht.postimees.ee/7196769/covid ... lt-korgeleViroloogiaprofessor Andres Meritsa sõnul on Briti tüve levik praegu kindlasti kümne protsendi juures. «See, et meie juhtude arv suurenes 600 pealt 1300 peale – see tuleb vanade tüvede levikust. Praegu võib arvata, et Briti tüvi moodustab 150 juhtu päevas. See pole kaugeltki piisav, et sellist suurt hüpet põhjustada,» selgitas Merits. Seega on tema sõnul Briti tüvi täiendav probleem. «Olukorras, kus meie olemasolevad meetmed tõenäoliselt ei ole valmis pidurdama tavalist tüve, ei piisa neist kindlasti selleks, et pidurdada midagi tõsisemat,» selgitas ta. «Briti tüvi ei ole koll. Ta on igal pool Euroopas sees. Igal pool on ta kontrollitav hästi läbipruugitud meetmete abil,» rääkis Merits ja lisas, et Briti koroonatüvi allub hästi vaktsiinidele. Meritsa sõnul on Inglismaa ise saanud Briti tüvega hästi hakkama. Muidugi on neil olnud pea kolm kuud rangeid piiranguid ning alles nüüd hakkavad meetmed vaikselt leevenema.
Teadusnõukoja juht Irja Lutsar selgitas, et hetkel panevad teadlased kokku andmeid Briti tüve siinse leviku kohta. «Briti tüve levik on kindlasti tõusutrendis. Kui riik on lukus, on see kiireim võimalus nakatumine alla viia. Kas see on Briti tüvi või mitte, sel ei ole tähtsust,» selgitas Lutsar.
Eilsel terviseameti pressikonverentsil märkis terviseameti nakkusosakonna juhataja Hanna Sepp, et praeguseks on meil tuvastatud 178 ÜK tüvega ja üheksa LAVi tüvega juhtu. Riigisisese levikuga on avastatud 136 Briti tüve.