Merevägi ja rannakaitse

[London Bridge]

Kahtlustan, /.../

Eksid. See on algusest saati sinu kinnisidee olnud, mida ei ole suutnud ükski loogiline argument ega seletus kôigutada. Et sa ei ole vôimeline end sellest eeldusest lahutama, see ütleb rohkem sinu kui teiste kohta.

[Walter2]

Selle teema ''pärlid'' mida mõni akf ketrab võiks koondada oleksoloogia alla uude teemasse a la ''Seiklusjutte maalt ja merelt''.

[URR]

Arleigh Burke alused ja teised taolised (Ticonderoga klass) AEGIS- tehnoloogiat kasutavad laevad on konstrueeritud ühte õudusunenägu silmas pidades - venelaste massiline tiibraketirünnak lennukikandja lahingugrupi vastu, kus lastakse välja kümneid või isegi sadu tiibrakette.

Mitte niivõrd massilise, kui kaugelt ja kaua (ilma et peaks vahepeal sadamasse laadima minema). Läänemerel kaotavad mõlemad otstarbe, sest vastane ilmub välja lähedalt (on oma õhutõrje katte all ja maastiku varjus) ja oma sadamad on ka lähedal. Nagu tank metsas - küll laseks kaugele ja sõidaks kiiresti, aga puud jäävad ette.

enam kui piisav, et Balti laevastik ja seda toetav paari polgu suurune õhukomponent viimseni hävitada.

Erinevalt mõnest foorumlasest vaatlevad venelased igasugust sõjapidamist joint perspektiivis, kus väeliigid üksteist (või teised väeliigid maaväge) toetavad. Seega pole õige rääkida Balti laevastikust ja paarist lennuväe polgust, vaid erinevate vahenditega loodud A2/AD süsteemist.

[Kapten Trumm]

Kahtlustan, /.../

Eksid. See on algusest saati sinu kinnisidee olnud, mida ei ole suutnud ükski loogiline argument ega seletus kôigutada. Et sa ei ole vôimeline end sellest eeldusest lahutama, see ütleb rohkem sinu kui teiste kohta.

Kuie MeV juhtkond pandaks fakti ette, et 1. jaanuarist on tegemist rannakaitse komponendiga maaväe koosseisus, mida juhib mereväekapten ja staap on üks jaoskond peastaabis, mida juhib kaptenleitnant ning kogu kontorirahvas koosneb 10-st inimesest, siis kindlalt järgnevad aplaus ja vaimustuse võnked
Lihtsalt põhjusel, et laevu enam pole ja kogu võitlusvõimeline osa koosneb ühest NSM raketipatareist.

[Kapten Trumm]

Mitte niivõrd massilise, kui kaugelt ja kaua (ilma et peaks vahepeal sadamasse laadima minema). Läänemerel kaotavad mõlemad otstarbe, sest vastane ilmub välja lähedalt (on oma õhutõrje katte all ja maastiku varjus) ja oma sadamad on ka lähedal. Nagu tank metsas - küll laseks kaugele ja sõidaks kiiresti, aga puud jäävad ette.

Ka kiiresti (st massründe vastu) ja paljude sihtmärkide vastu korraga. Seepärast ei kasutata seal pöörlevaid radariantenne ega ümberlaetavaid tekipealseid stardiseadmeid, raketid stardivad otse shahtidest. Ja tegelikult rünnaku tõrjumine on suuresti arvuti ülesandeks jäetud, kuna arvuti ei tunne hirmu ega mõte ette, mis saab siis, kui raketid lõpevad.

Suur raketivaru on seejuures lisaboonus. Kuna nende aluste põhivastane oli Tu-22M raketikandjad, mida võis tulla nii 100 lennukit korraga (st kuni 300 tiibraketti), siis pingutus oli just taolise üleujutuse tõrjumiseks. Kuna lennukeid endid pidid tollal tõrjuma F-14'd, siis ka seal tehti põhirõhk massi tõrjumisele, F-14 oli maailmas esimene hävituslennuk, mis suutis tulistada üheaegselt kuute sihtmärki, kusjuures need võisid lennata eri suundades ja kõrgustel.

enam kui piisav, et Balti laevastik ja seda toetav paari polgu suurune õhukomponent viimseni hävitada.

Erinevalt mõnest foorumlasest vaatlevad venelased igasugust sõjapidamist joint perspektiivis, kus väeliigid üksteist (või teised väeliigid maaväge) toetavad. Seega pole õige rääkida Balti laevastikust ja paarist lennuväe polgust, vaid erinevate vahenditega loodud A2/AD süsteemist.[/quote]

Aga vaatame näiteks Google Earthist lähipiirkonna lennuväljad üle, mida seal on? Kaliningradis on suurusjärgus 30 lahingulennukit, Bessovetsis Karjalas ca 50 ja järgmine lennuväli on juba Valgevenes. Samu Tu-22M3-sid on terve suure Venemaa peale ehk 50 töökorras lennukit järgi. Ameeriklaste võimed on üsna sarnasel tasemel säilinud, aga VF omad väga krimpsu kuivanud.

[London Bridge]

Ja pôhjus ei ole selles, et merelisele riigikaitsele pöörataks täelikult selg ning riik teeskleks, et merd ei ole justkui olemas, vaid hoopis kindlalt pahameeles, et ei saagi enam koos ägedate paatidega merd künda ja uhke vormiga päris mereväelast mängida. Akf. teab. Trummilik intuitsioon. Luges ühte-kahte artiklit Sôduris ja näris läbi.

[Kapten Trumm]

Tõsi tõsi, meil pole ju kuskil ametkondlikke huve, on vaid püha ja puutumatu soov Eesti Vabariiki kaitsta

[URR]

Nii ongi. Kõik jutud Eesti merealast, merelistest huvidest jms on puha silmakirjalik pläust ja riigikaitse õõnestamine. See kuritegelik organisatsioon tuleb ruttu paljastada ja kinni panna. Kapten Trumm peaks selle kampaaniaga kohe pihta hakkama. Usun, et Borja paneb vajadusel õla alla. Koos mereväega kaovad kindlasti ka kõik merega seotud probleemid.
Tuleb ainult valvel olla, et planeeritud maaväe rannakaitseosakind mingit merenakkust külge ei saaks ja sama moodi mõtlema ei hakkaks.

[URR]

Kalda lähedus Eesti madala ranniku ja madala merepõhja tõttu sõjalaevale suurt varjet ilmselt ei paku...

Ma mõtlesin Läänemerd kui lahinguruumi tervikuna. Siin on igasugust "maastikku" lagedast merest Eesti madala ranniku ja skäärideni. Avastamine sõltub ka sellest, kui palju võimalusi on vastasel otsimiseks. Mis tsiviillaevade vahele peitumisse puutub, siis see sõltub ROEst ja eetikast. Saksa allveelaevad ja raketikaatrid seda igatahes harjutasid.

Sh. ka varglaevad, kuna nende vargsus seisneb peamiselt laeva kujus ja see on suunatud ennekõike teiste laevade radarite eest varjumiseks. Seetõttu on see kuju vähemtõhus ülevalt tuleva radarikiirguse vastu.

Ma ei ole seda teemat eraldi uurinud, aga tundub kahtlane. Kas viite saaks?

[Kapten Trumm]

Nii ongi. Kõik jutud Eesti merealast, merelistest huvidest jms on puha silmakirjalik pläust ja riigikaitse õõnestamine.

Nüüd sa haugud küll vale puu all. Mina ei ole mereväe likvideerimist soovitanud.
Küll aga, jätkuvalt, ei osta ma ideed särgi varruka kaudu selga ajamisest.
Ma võin küll diletant olla ja ainult korra merel oksendanud, aga niipalju saan ma aru küll, kui jama tulema hakkab.

[Kapten Trumm]

Ma mõtlesin Läänemerd kui lahinguruumi tervikuna. Siin on igasugust "maastikku" lagedast merest Eesti madala ranniku ja skäärideni. Avastamine sõltub ka sellest, kui palju võimalusi on vastasel otsimiseks. Mis tsiviillaevade vahele peitumisse puutub, siis see sõltub ROEst ja eetikast. Saksa allveelaevad ja raketikaatrid seda igatahes harjutasid.

Tegelt, kui sa viitsiks natuke nt Google Earthiga mängida ja arvutada, siis Läänemeri on keskosas ikka päris lai ja sellist võlutoimelist radarit moskoviitidel Kaliningradis ka olla ei saa, mis suudaks eirata maakera kumerust. Ehk siis - kui selle hüpoteetilise Burke-eskaadriga kaasneb ka paarkümmend hävituslennukit tegevuspiirkonnas, mis hoiavad A-50d ja Il-20'd kenasti eemal või maapeal, siis pole see Läänemere lukku panemine niisama midagi. Esimene probleem tekib sellega, et kuidas venelased need "supostaadid" ka üles leiavad? Paldiskis on teeviit - Kapellskär 303 km. See on ikka päris palju ja pole mingi Soome laht, kus Naissaare ja Porkkala vahel vaevalt 40 km vaba vett on.

Venelastele kehtivad kaldal ikka samad füüsikaseadused mis meile ehk nad 10-20 m kõrgusel ei näe suurt üle 50 km kaldast ja sellises olukorras, kus õhk on maha surutud, tuleb neil minna siis merele neid ameeriklasi otsima, kellel kindlasti lendab miski Sentry AWACS seljataga ja tekib ebavõrdne merelahing, kus ameeriklased näevad enamvähem kõike, venelased aga on enamvähem pimedad ja esimene indikatsioon vastasest saab olema sisselendav Harpoonide parv.

Ühesõnaga, seda juttu, kuidas venelased panevad Kaliningradist Läänemere kinni, ei kipu ma väga ostma. Pigem on tõenäoline, et taolises vastasseisus määrab just õhuülekaal ja ameeriklased löövad VF laevastiku puruks (või see ei julgegi merele minna).

Mina soovitaks ikka jätkuvalt keskenduda sellele, et ei korduks 1991. a august, kus meil üks Ropucha seisis kesk Tallinna lahte ja ootas käsku sekkumiseks. Meiesugustele jõukohane eskaader saab olema päris nadi võimekusega suurte poiste mängude jaoks ja sama stsenaarium, mida ameeriklased siia pressimiseks korraldaks venelastele, võivad venelased ka meile korraldada.

Ma ei ole seda teemat eraldi uurinud, aga tundub kahtlane. Kas viite saaks?

Merelt tuleva radarivaatluse suhtes optimaalselt ehk 30-45 kraadi kallutatud parras või pealisehitus on kõrgemalt õhus tulles vaatlussuunaga täpselt risti ehk siis peegeldab optimaalselt. Kõige kindlam igast suunast tuleva vaatluse eest on muidugi (koos vargmeetmetega) vähendada aluse mõõtmeid, mida väiksem peegelduspind, seda raskem on seda leida.

[Kilo Tango]

...

Ma ei ole seda teemat eraldi uurinud, aga tundub kahtlane. Kas viite saaks?

Merelt tuleva radarivaatluse suhtes optimaalselt ehk 30-45 kraadi kallutatud parras või pealisehitus on kõrgemalt õhus tulles vaatlussuunaga täpselt risti ehk siis peegeldab optimaalselt...

Silma järgi ütleks, et Burke-l on see kalle kusagil 15 kraadi kanti. LCS-l (mis rivist välja läheb) Freedom klassil umbes sama, Independence klassil on kere osa kalle u. 30 kraadi, pealisehitised ikka ~15. Visby klassil samamoodi ca. 10-15 kraadi. Kogu asja mõte on peegeldada radarikiirgus, mis langeb laevale teiselt laevalt, ülespoole ära. See ei tööta, kui kiirgus tuleb lennukilt. Mingeid radarivastaseid katteid (nagu lennukitel) minu teada nendel laevadel ei kasutata puhtalt selle pärast, et maksumaksja on ka inimene ja pealegi on selliste katete tõhusus merekeskkonnas pehmelt öeldes küsitav.

[Kapten Trumm]

Ei kasutatagi, vähemalt meile kättesaadavas hinnaklassis.
Pigem on seal moes alumiinium ja klaasplast.
Klaasplast seejuures laseb radarit hästi läbi ja see omakorda peegeldab tagasi siis siseruumides leiduvatelt torudelt, treppidelt ja plekist vaheseintelt.

Aga see polegi määrav. Ameeriklaste eskaader suudab igal juhul sellest müütilisest Kaliningrad-Gotland barjäärist läbi murda ka siis, kui venelased Gotlandi valdavad ja seal relvi omavad. Küsimus on pigem selles, kas Washingtonist käsk tuleb.

Vähemalt kui 2008 Gruusia sõja järel hakkas USA oma sõjalaevu saatma Mustale merele, ei paistnud kuskilt punalipulise Musta mere laevastiku kihu "supostaatidega" lahingut lüüa, tehti küll mingeid Su-24 napikaid (USS Cook), aga peale selle, kui ameeriklased hakkasid neid sihikule võtma, siis lõpetati ka see rumalus.

[klamber]

Ja siis veel see BWB värske väekaitsekaatri tellimuse arv. Mingi eksimus või on nad hoopis mingisugusele kullasoonele astunud?

Need 14 lähevad Omaani politseile sadamakaitseks: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/mer ... sekaatrid/

[Kapten Trumm]

Antud lahendused (alumiiniumist kered, eriprojektid, väikesed tootmisarvud) on iseenesest paras rahapõletamine, sest 40 sõlmelist kiirust arendava 15 meetrise klaasplastist kaatri saab osta igalt korralikult tootjalt vähem kui miljon eurot tükist. Kiire ülevaade netist näitas, et isegi 600 tuhandega saab.
Taoline alumiiniumkaater maksab seal 2M ülespoole ja põhiosa sellest hinnast on eridisain, sest need mõni tuhat maksvad tsiviilsed Furuno radarid ja GPS-sid seda nii kalliks ei tee. Kui lisada veel Rolls-Royce veepaiskurid, noh, siis saab ka 3M kätte.

Ainus, kus eriprojektil tõsine eelis tekib, on jääs sõitmine, siin klaasplast eriti ei kesta, samas jääs sõitmine kraabib korpust ja lisab ka alumiinumi mädanemisel hoogu. Ja muidugi, mingi 20 tonnine järsukereline alus pole suurem asi jäälõhkuja ka - niiet see jäämurdmine on ka akadeemilist laadi probleem rohkem.