Ühe hea tuttva, TÜ professori kokkuvõte. Ei oska muud, kui täielikult nõustuda
Vaadates paaril viimasel päeval FB-s toimuvat, tahaks paljudelt kriitikanooli pilduvatelt poliitikutelt küsida, et kas tõesti arvate, et meie mälu on võimeline mäletama ainult kuni kuuvanuseid sündmusi. Jah, olen nõus, et uue valitsuse käitumises on olnud kõhklusi ja kahtlusi ja otsustavust ehk natuke vähem kui oodanuks, samas see koroonasupp keedeti kokku pikema aja jooksul ja ei teeks üldse paha, kui meenutada möödunut.
Aasta tagasi oli olukord isegi hullem mentaalses mõttes, sest valitses täielik teadmatus - andmed suremuse kohta olid vastukäivad, andmed viiruse leviku kohta olid vastukäivad. Tagantjärgi tarkusena saame öelda, et oli suur õnn, et viirus ei jõudnud kohaliku venekeelse elanikkonnani. Ja tänu Saaremaa lukkupanemisele pääsesime kergelt. Nii kergelt, et paljud mõtleid, et idaeurooplasi see viirus eriti ei võta.
Tuli suvi, sügis. Oli teadmine, et pahandust tegeva korooniviiruse vastu käib kibe arendustöö vaktsiinide osas. Ideaalne aeg, et hakata tegema ettevalmistusi olukorraks, kui vaktsiinid reaalselt peaksid saabuma. Panema paika vaktsineerimise prioriteedid, mängima läbi vaktsineerimise protsessi, otsides pudelikaelasid - kui hooldekodudes olevate inimeste vaktsineerimine on selles mõttes lihtne, siis oma kodudes elavate eakate inimestega see nii pole. Ehk siis see oleks olnud õige aeg, et teha ettevalmistused ära nii, et vaktsiinide saamisel saaksid eakad kiirelt ja probleemideta vaktsineeritud. See kõik jäi tegemata ning Simmo Saar jäi oma tööst ilma, kui ta meedias selle ka välja ütles.
Järgmine teema on vaktsiinid ja nendevastane ideoloogiline võitlus. Venemaa jaoks muutus vaktsiiniteema poliitiliseks, sest rahvusliku eneseuhkuse tõstmiseks tuli nui-neljaks oma vaktsiiniga esimene olla. Ja samas käivitades lääne vaktsiinidevastase kampaania, kus võeti kasutusele Eesti näitel kaks vektorit - kohaliku venekeelse elanikkonna ja siis ka inimesed, kes on altid kõiksugu vandenõuteooriaid uskuma. Tänapäeva sotsiaalmeedia on selliste infooperatsioonide läbiviimiseks kuratlikult odav ja efektiivne - miljoni dollariga saab juba väga palju ära teha teiste riikide sisemise stabiilsuse kõigutamiseks.
Kas meie riigijuhtidest pidas seda kõike probleemiks? Mitte keegi ei pidanud! Ja nii levisidki Venemaalt orkestreeritud kõlakad, mis mõjutasid väga paljude inimeste vaktsineerimisotsuseid - lääne vaktsiinid muutvat DNA-d, tegevat viljatuks jne. Tulemus - 60% hooldajatest, 40% medõdedest ja 20% arstidest jätsid endid vaktsineerimata. Narvas on haiglas eakad, kes keeldusid vaktsiinidest, hooldekodudes nakatuvad inimesed, kes keeldusid vaktsineerimisest. Ja meie valitsuses ei pidanud seda Venemaa infooperatsiooni keegi eriti oluliseks!
Novembris hakkas nakatumine kiirelt kasvama ja sedapuhku olid probleemsed piirkonnad need, kus valdavalt räägitakse vene keelt. Valitsuse tasandilt ei üritanud keegi eriti tõsiselt venekeelseid elanikke veenda. Jõulude paiku sõideti massiliselt üle Eesti laiali ja käidi üksteisel külas. Sama aastavahetusel. Kas meie poliitikas oli koroonaviirus üldse teema uue aasta alguses? Ei olnud, sest meil oli kõige tähtsam teema abielumõiste definitsioon!!! Kogu riigi elanikkond pidi taluma seda äärmiselt piinlikku tolamängimist olukorras, kus haiglates oli omajagu väga raskes seisus Covid-19 haigeid ja arstide jaoks oli teada, et õige varsti kasvavad ka surmade arvud. Aga poliitikas oli ainult üks teema - abieluküsitlus.
Uue valitsuse puhul paneb imestama, et reformierakond ei süvenenud piisavalt tõsiselt olukorda koroonarindel, kuigi Tanel Kiik ju jäi edasi valitsusse. Olukord oli siis väga halb, aga uus valitsus otsustas piiranguid lõdvendada. Uue valitsuse juhil kulus omajagu aega kõiksugu intervjuude andmisel välismaa meediaväljaannetele olukorras, kus piltlikult öeldes maja juba põles. Jah, segadus vakstineerimisega on suures osas eelmise valitsuse tegemata töö, aga mitte ainult, kindlasti oleks saanud ka uus valitsus siin efektiivsemalt tööd teha. Kui värske peaminister räägib vajadusest keset suurimat kriisi olla nädalavahetusel kodus, et akusid laadida, siis see ei ole tõsine jutt, kriisis ei ole tippjuhil isiklikku elu, sest ta vastutab inimeste eest. Ja kriis on alati ka tippjuhi lakmuspaberiks - tulemuslik tegutsemine kriisides on läbi ajaloo olnud juhtide suureks võimaluseks või siis ka võimaluseks läbi kukkuda ja kaotada oma tõsiseltvõetavus.
Ja kokkuvõttes peab ikka rahvas selle pikalt keedetud, hoolimatuse ja ebausuga vürtsitatud supi ära sööma. Hambad ristis, taludes töö kaotuse ja sissetulekute vähenemise kõrvalmaiku. Aga küll me ära sööme, mis meil üle jääb. Samas FB-i postituse vaadates on selge, et enamus poliitikutest kritiseerijatest ei ole siirad, vaid nad lähtuvad ainult ja ainult isiklikust kasust - käes on hea võimalus poliitilisi punkte noppida, mõeldes ainult kov valimistest ja oma tegevusest selles kontekstis. Kõlvart kirjutab töökäske, samal ajal lastes linnalehes kiita Sputnikut, külvates nii umbusku lääne vaktsiinide vastu. Töökäskude asemel võiks ta ju teha reaalset tööd Lasnamäel inimeste veenmisel, aga seal teda pole. jne jne jne
Kriisis tuleb tegutseda ja ma väga loodan, et valitsus on edaspidi efektiivsem ja otsustavam. Ja see kriis näitas ka ära, et tuleb riiklikul tasemel efektiivsemalt võidelda selle eest, et Eestis oleks üks avalik ruum, kus elavad inimesed saavad asjadest ühtemoodi aru. Hetkel maitseme kibedaid vilju, sest 30 aastat on eesti keele õpetamise teema olnud teisejärguline, nii reformi kui keskerakonna kui teiste parteide jaoks.