Merevägi ja rannakaitse

[davidsoniharald]

Oota mis see su haridus oligi? Laevandusinsener või mis?

Antud lahendused (alumiiniumist kered, eriprojektid, väikesed tootmisarvud) on iseenesest paras rahapõletamine, sest 40 sõlmelist kiirust arendava 15 meetrise klaasplastist kaatri saab osta igalt korralikult tootjalt vähem kui miljon eurot tükist. Kiire ülevaade netist näitas, et isegi 600 tuhandega saab.
Taoline alumiiniumkaater maksab seal 2M ülespoole ja põhiosa sellest hinnast on eridisain, sest need mõni tuhat maksvad tsiviilsed Furuno radarid ja GPS-sid seda nii kalliks ei tee. Kui lisada veel Rolls-Royce veepaiskurid, noh, siis saab ka 3M kätte.

Ainus, kus eriprojektil tõsine eelis tekib, on jääs sõitmine, siin klaasplast eriti ei kesta, samas jääs sõitmine kraabib korpust ja lisab ka alumiinumi mädanemisel hoogu. Ja muidugi, mingi 20 tonnine järsukereline alus pole suurem asi jäälõhkuja ka - niiet see jäämurdmine on ka akadeemilist laadi probleem rohkem.

EDIT: A sorry meelde tuli, kaks pehmet bakat.

[URR]

Ma võin küll diletant olla ja ainult korra merel oksendanud...

Siis ära palun jaura. MARCOMis Graduated Response Plani koostades võeti Kaliningradi ja A2/AD teemat väga tõsiselt. Rohkem detaile ma avaldada ei saa.

[Kapten Trumm]

Loomulikult sõjaks VF-ga tuleb valmistuda tõsiselt ja karta hullemat, aga need teooriad, kuidas tõmmatakse kaardile sirkliga ringid, mis näitavad relvasüsteemi (nt S-400) toimeulatust ideaaltingimustel, ei tundu ikkagi usutavad. Kaliningradis on maakera sama ümmargune ja kiired levivad sama otse kui meil.

Tiibrakettide puhul, mis navigeerivad ise etteantud kaardiruutu, on vaja kuidagi teada, mis ruudus vastane asub. Kõige kindlam on teha seda luuret õhust (siis näeb kaugemale), kuid kui lennata ei saa, ollakse Kaliningradis sama piiratud kui meie oleme - kõik mis me näeme, ulatub kalda radaarimastist max 50 km ja laeva radarist max 30 km kaugusele. Läänemeri on aga keskosas rahulikult 300 km laiune.

Nüüd, kui Burke eskaader on kuidagi leitud, tuleb järgmise probleemina ületada selle küllalt võimas õhutõrje, mis on ju loodud tiibrakettide massrünnakut silmas pidades. Ega seal asjata pole faseeritud fikseeritud radari antennid korpusel (et träkkida sadu sihtmärke) ja 45-90 keskmaa ÕT raketti pardal. Ja ilma õhutoetuseta vaevalt nad sõidavad. Õhuvõitluses Läänemere kohal venelastel aga erilist võimalust pole oma NSVL aegsete poolaktiivsete rakettidega. Ka arvulises vähemuses läänlased löövad ilmselt õhu puhtaks. Õhutõrje aga maapeal sõltub jälle maakera kumerusest ja 400 km taha laskmiseks peab sihtmärk olema 10 km kõrgusel.

[Kapten Trumm]

EDIT: A sorry meelde tuli, kaks pehmet bakat.

Vanarahvas teadnud rääkida, et ka kaks pehmet bakat on parem kui vabatahtliku meediatrolli algkursus. Nali, polnud mõeldud isiklikult.
Aga tõsiseks minnes, mispoolest lennukimehhaanik on laevade teemal targem kui "kaks pehmet bakat".
Eks ma saan aru, miks sa trollima hakkasid, ilmselt sa tehnilist vaidlust ei veaks välja.

[London Bridge]

Kuule, kui kaks pehmet bakat võtab heaks kindraleid ja merekarusi meresõjaspetsiifikas harida, siis minu poolest on mehhaanikud ainult teretulnud. Enam hullemaks ju vaevalt minna ei saa. Päris sügavalt lati alt peaksid kaevama teised.

[URR]

Läänemeri on ookeaniga võrreldes väga kitsas veekogu. Lisaks tuleb Läänemere veidi laiemasse keskossa jõudmiseks enne läbi Taani väinade pugeda. USA merevägi tundis ennast juba Pärsia lahe sõja ajal Pärsia lahes ebamugavalt, sest manööverdamisruumi nappis. Pärast sõda hakkasid nad mõtisklema, et mis siis oleks saanud, kui iraaklased neid tegelikult ka takistada, eriti Pärisa lahele siseneda takistada, oleks püüdnud. Sealt kujunes tänapäevane A2/AD teooria.
Sirkliga tõmmatud ringid kaardil on ülim lihtsustamine. Maismaal te ju ei tõmba relvade laskekauguse ja vatlusseadmete ringe kaardile kindlas usus, et seal sees ükski vastane tegutseda ei saa. Ringi sisse saab tulla vee alt, vee pealt ja õhust. Kellegi olukorrateadlikkus pole kunagi sajaprotsendiline ja seega pole kunagi sajaprotsendilist garantiid, et keegi ei pääse küllalt kauaks küllalt lähedale, et sihtmärki ära määrata. Kui tõusta külallt kõrgele (satelliidid, lennukid, mis tegutsevad oma õhutõrje katte all), saab selle kujuteldava ringi sisse näha ja lasta ise väljapoole jäädes. Järelemõtlemiseks: milleks üldse luua suure laskeulatusega relvi, kui silmapiir vastu tuleb?

[Kapten Trumm]

Läänemeri on ookeaniga võrreldes väga kitsas veekogu. Lisaks tuleb Läänemere veidi laiemasse keskossa jõudmiseks enne läbi Taani väinade pugeda. USA merevägi tundis ennast juba Pärsia lahe sõja ajal Pärsia lahes ebamugavalt, sest manööverdamisruumi nappis. Pärast sõda hakkasid nad mõtisklema, et mis siis oleks saanud, kui iraaklased neid tegelikult ka takistada, eriti Pärisa lahele siseneda takistada, oleks püüdnud. Sealt kujunes tänapäevane A2/AD teooria.
Sirkliga tõmmatud ringid kaardil on ülim lihtsustamine. Maismaal te ju ei tõmba relvade laskekauguse ja vatlusseadmete ringe kaardile kindlas usus, et seal sees ükski vastane tegutseda ei saa. Ringi sisse saab tulla vee alt, vee pealt ja õhust. Kellegi olukorrateadlikkus pole kunagi sajaprotsendiline ja seega pole kunagi sajaprotsendilist garantiid, et keegi ei pääse küllalt kauaks küllalt lähedale, et sihtmärki ära määrata. Kui tõusta külallt kõrgele (satelliidid, lennukid, mis tegutsevad oma õhutõrje katte all), saab selle kujuteldava ringi sisse näha ja lasta ise väljapoole jäädes. Järelemõtlemiseks: milleks üldse luua suure laskeulatusega relvi, kui silmapiir vastu tuleb?

See müüt Kalinigradi bastioni läbimatusest põhinebki irooniliselt kaaardile joonistatud maksimaalse mõju-ulatuse (ideaaloludes) ringidel.
Kui sa samad mõju-ulatuse ringid tõmbad sellised, nagu nad reaalselt oleks, siis selguks, et enamik merest on ikka lahti.
Sama S-400 kaugmaa ÕT süsteemi laskeulatus, mis kaardil on seksikas 400 km ja lubaks paberil nagu sulgeda läbilennuks kogu Läänemere, on näiteks madalalatel kõrgustel 20-30 km, mis tähendab, et taktikalised sihtmärgid lendavad rahulikult takistuseta läbi.

Kui su info allikas vastase asukohast on radar Juminda neemel, mis näeb 40 km, siis kas sinu NSM patarei mõju-ulatus on
a) patareist endiselt 185 km
b) nii kaugele kui vajalik radar (või muu sensor) näeb.

[Kapten Trumm]

Kuule, kui kaks pehmet bakat võtab heaks kindraleid ja merekarusi meresõjaspetsiifikas harida, siis minu poolest on mehhaanikud ainult teretulnud. Enam hullemaks ju vaevalt minna ei saa. Päris sügavalt lati alt peaksid kaevama teised.

Minu silmis pole trollid, kelle lisaväärtus teemas piirdub kahelauseliste ilkumistega ja kel on raskusi vööri ja sõukruvi eristamisega, jällegi teretulnud. Ei tooda lisaväärtust.

[Kilo Tango]

... Järelemõtlemiseks: milleks üldse luua suure laskeulatusega relvi, kui silmapiir vastu tuleb?

Silmapiiri ei saa ka eirata. Suurtes armeedes on selle jaoks omad lahendused. Liikumatute objektidega on lihtne - need on kaardil. Liikuvatega, tuleb nende asukoht leida teiste meetoditega ja neid on varem ka mainitud. FO on nende hulgas, mis muide võib hammustada ka eelpoolmainitud Arleigh Burke eskaadrit Taani väinade läbimisel.

Mis puutub Eesti hangitavatesse laevadesse, siis võimekus neid õhust sihitada peaaegu kogu Läänemere ulatuses ilma Venemaa õhuruumist lahkumata on üks põhjusi, miks selline raha kulutamine tundub ebamõistlik. Vähemalt sellises mahus, mis on välja toodud akf Laanemetsa uuringus.

[Kapten Trumm]

Asi on väga lihtne - kui NATO võitab õhuülemvõimu Läänemerel enda kätte, siis hakkab Balti laevastiku võime sihtmärke (st NATO riikide laevu) leida piirduma ainult kaldal ja merel olevatel laevadel leiduvate radaritega ning muude sensoritega (mis pole segamisega maha surutud), mida silmapiir piirab (max 30 km radarist). Sedasi Läänemerd ei kontrolli. Merel olevad laevad muutuvad sisuliselt poolpimedateks, mida vastane (NATO) saab segamatult merelt või õhust rünnata.

Muide, samasse seisu satuks ka meie, kui me jääme üksi venelaste vastu ning kui me õhku ei kontrolli. On mõned 25 km raadiusega "mullid" kesk laia merd ja nende ümber operatiivavarus, kus vastane saab vaikselt rünnakuks valmistuda. Initsiatiiv läheb vastase kätte, eelhoiatus kaob ja tõenäoliselt need "mullid" hävivad (VSHORADi või SHORAD-iga pole kuigi võimalik kontsentreeritud raketirünnakut tõrjuda).

Lahesõjas oli selline episood olemas, nimega Bubiyani kalkunilaskmine, kus üksikuid koalitsiooni lennukid ja kopterid hävitasid segamatult ca 20 Iraagi väiksemat sõjalaeva, mis on umbes analoogse kaitsevõimega, kui meie endale suudaks osta.

Taani väinade läbimisel.

Taani väinade ümbruskonna riigid on nüüd sõbralikud, külma sõja ajal olid seal Poola ja DDR nõuka vasallidena. Täna tuleb pigem venelastel pusida poolakate ja sakslastega enne, kui nad seal väinades saaks üldse midagi teha.

[London Bridge]

Minu silmis pole trollid, kelle lisaväärtus teemas piirdub kahelauseliste ilkumistega ja kel on raskusi vööri ja sõukruvi eristamisega, jällegi teretulnud. Ei tooda lisaväärtust.

Ja minu jaoks on suurem troll üks silmaklappidega surelik, kes peab ennast eksperdiks igal ala ning lubab endale teema modereerimist. Kõik, kes talle ei meeldi, on trollid, ning lasku parem heaga jalga siit tema teemast.

[Kilo Tango]

...

Taani väinade läbimisel.

Taani väinade ümbruskonna riigid on nüüd sõbralikud, külma sõja ajal olid seal Poola ja DDR nõuka vasallidena. Täna tuleb pigem venelastel pusida poolakate ja sakslastega enne, kui nad seal väinades saaks üldse midagi teha.

FO võib olla üks inimene sidevahendiga ebasõbraliku riigi pinnal.

[Kapten Trumm]

Burkede puhul on avastamine siiski vaid parimal juhul pool võitu - nende mõjutamine on kaunis keeruline, eriti kui neid saadavad AWACS jne tüüpi asjad, mis avastavad rünnaku kohe alguses.

Taoline avastamine meile taskukohaste aluste puhul aga võib juba 90% võidust olla, sest ma olen skeptiline ka 300M hinnaklassi aluse õhutõrjevõimes taolisel puhul.

Tegevuse edu merel määrab Läänemerel aga eelkõige lennuvägi ja see, kuipalju õhuruumi kontrollitakse. See pole Põhja-Atland, kus kaugused on suured ja lendamine probleem. Kes kontrollib õhuruumi, see saab vabalt lennutada oma AWACSe ja asju ning omab otsustavat olukorrateadlikkuse eelist. Ja kes seda ei suuda, see peab piirduma vahenditega, mis tal kuival maal ja laevadel olemas on. See aga kahandab selle vaatevälja päris pisikeseks. 25 km on ikka väga palju vähem kui näiteks 400 km.

Õhuruumi kontrollis (nt ameeriklaste vastu) prognoosin just venelastele peamisi raskusi - nende juba NSVL ajast lootmine maapealsele õhutõrjele keerab siin vaid vunki juurde - mitu rünnakut Süürias on need moodsad süsteemid siis ka tõrjunud? Ilma õhuruumi kontrollita (vähemalt õhupariteedi tasemel) aga muutuvad need vaatevälja lisavad lennuvahendid vastasele lihtsalt suurepäraseks laskeharjutuseks, eriti kui vastane suudab nüüd (F-22 ja F-35) läheneda neile märkamatult päris ligidale - siin ei päästa ka VF õhuruumis tegutsemine.

Vastase edu üks aluseid on tõesti inimluure, nii kutseline kui ka värvatu - stiilis "Lasnamäel 12-l korrusel" Siin on venel suured kogemused ja pikad traditsioonid. Ma ise soovitaks muidugi omada palju meresõja aluseid, mis komplitseerib nende jälgimist.

[alari]

Ühe (suure) laeva liikumine merel võib tähendada ümber paiknemist, aga kui korraga hakkab liikuma palju paate ja on teada, et need tegutsevad ainult parvena, siis on kindel, et midagi toimub. Nagu siin öeldi, et vene luure on hea ja ilmselt suudetakse silmi peal hoida mitmetel paatidel.

[Kapten Trumm]

Me võime ju Miinisadamast välja sõita näiteks viiekaupa, üks läheb Soome laevateele, teine Suurupi ja Naissaare vahelt, kolm tükki Kräsuli ja Naissaare vahelt, kohtume Naisssare põhjaotsas saare varjus, mida Paljassaare otsas rannas vaatlev GRU kaastööline ette kannab? Ja mõned alused lahkuvad sadamast treileril teadmata suunas

Kui lõhnab sõja järele, siis muidugi tehakse sadam tühjaks, st suurem sebimine toimub vältimatult ka suurte laevadega, varustuse ja muuga.
Suure arvu väikeste alustega on lihtsamgi lolli mängida kui väikse arvu suurtega.
Samamoodi nagu sõltub radari avastamiskaugus märgi kõrgusest, sõltub ka visuaalne - 2 m kõrgune objekt kaob kaugelt varem silmapiiri varju kui 10 m kõrgune.