Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Drax]

Rootsi keel peaks siiani üks kahest Soome ametlikust riigikeelest olema, kuigi tähtsus väheneb järjest. Eestiga siin võrdlusmoment puudub...

Võrrelda võib sellelt pinnalt, et isegi Soomes ei taha keegi kakskeelsuse teemat puudutada, sest võrdlemisi väiksel soomerootslaste parteil (Eduskunnas 5%) on piisavalt suur kaalukeele mõju. Praktilisest küljest on tegu täieliku igandiga.

[Jaanus2]

Soomlased selle rootsi keele vastu natuke protestivad ja tahaksid päris ära kaotada (puhtast laiskusest), aga tegelikus elus sellega probleeme ei ole, üleolevaid umbkeelseid omamaiseid rootslasi nende teele ei jää. Soomlased ei saa hästi arugi, kui palju neil kunagise valitseva eliidi ja selle keelega vedanud on, soomekeelse kultuurigi on suuresti neile rootsikeelsed valmis teinud. Kui Soome oli vaesem, siis said soomlased minna Rootsi tööle, sest oskasid juba keelt. Lisaks on kõik Soome rootslased suured Soome patrioodid ja peavad end soomlasteks. Kõigest hoolimata tahaksid soomekeelsed soomlased nendega vahel kakelda.

[Drax]

...ja enne vist läheks issanda päike looja, kui mõni innukam idanaaber saaks üles tähendatud selle suure tänuvõla, mis on meil nii tsaaririigi kui liidu ees

[NGolf]

Vägisi armsaks ei saa, ehk selle tänuvõla tunnetus peaks tulema võlglase enda seest. Kui ei tule, siis polegi millegi eest tänada. See on erinevus, miks soomlased väga ei protesti rootsi keele kohustuse vastu (ega nad ei oska ikka palju paremini seda kui eestlased pärast gümnaasiumit vene keelt). Aga jah, formaalselt on rootsikeelsel kodanikul õigus vastata kuni magistritööni oma vastamised ka rootsi keeles ja mõned üksikud seda võimalust ka kasutavad. Veel kuuekümnendatel muide oli Soomes rootsi keel ikkagi tsiviliseeritud inimeste suhtluskeel ja näiteks Helsingi kesklinna Stockmannis vaatasid müüjad soomekeelsest küsijast "läbi". Ignoreerisid, seni kuni hakkas rootsi keeles purssima.

[Madis Reivik]

Mõttekoht:

Keskuse rajamise kogumaksumus jääb veidi alla üheksa miljoni euro.

Ja teisest allikast

....siis olen saanud umbkaudu suurusjärgus 1500.- kuni 2000.- raamatu eest

Esimesel juhul tegu metsavahele kultuurimaja ehitamisega
Teisel juhul tegu vene kirjandusklassika tõlkimisega.

Kui oleks valida kas teha kuhugi võsa vahele üks putka või siis tõlkida 4500 venekeelset raamatut - miks mitte need avaldada "topeltraamatuna" kus on nii originaal kui tõlge.

Kumb siis oleks parem integratsioon ? Ei pea silmas ainult ilukirjandust, võiks tõlkida ka sõjandusajalugu ja minu poolest ka "umbvenelaste provokatiivsust".

Tõlkida nii ühtpidi kui teistpidi. Vene keelest eesti keelde ja vastupidi. Keegi ikka loeb. Igal juhul rohkem inimesi kui kultuurimaja vahet käib.

[Lemet]

Armsad kaasmaalased...

На Postimees опубликовано "ПИСЬМО ДЕПОРТИРОВАННОМУ ⟩ " . По мнению организаторов, лучшие работы организованного Эстонским институтом исторической памяти и Postimees конкурса «Письма депортированным» надо было опубликовать. Ссылка короткая: https://is.gd/N3YHuU

И мне очень захотелось написать этому собирательному образу дедушки. Вряд ли Постимеес это опубликует, а уж Эстонский институт исторической памяти, тем более.
-----------------
Письмо депортированному

Намедни отрок написал письмо Вам, его опубликовали и мне страсть как захотелось тоже написать Вам, ведь это так соблазнительно, общаться сквозь время. Мы-то ведь пишем Вам со знанием уже произошедших событий, с пониманием сути вещей, смотрим с высоты, издалека. Ну, с пониманием я махнул не глядя, конечно. На самом деле, чего уж далеко ходить, даже Ваш внук не понял того, что происходило в те годы, не понял, или не захотел понять.

Ваш внук стыдливо умолчал о целой череде событий, которые привели к Вашему заключению. Умолчал о том, как, кто, а главное – почему, отправил тысячи людей далеко от их мест традиционного проживания, а некоторых и в тюрьму. Но самое печальное, что своими последними словами в письме Вам, обрисовал суть нынешнего состояния дел в Эстонской Республике. Месть, сладкая, возбуждающая, с жаждой крови. Новые эшелоны или медленное удушение сотен тысяч, выдавливание из жизни, сталкивание на обочину? Пока мы видим последнее и это не может не вызывать сожаления.

Из письма внука так и осталось неясным, за что же Вам впаяли 15 лет тюрьмы, которые, я надеюсь, Вы отсидели от звонка до звонка. Может быть, за убиенных в концлагере Клоога, в котором, возможно, Вы служили охранником? Или за то, что были «лесным братом», бегающим по лесам и убивающим представителей советской власти? А, случайно, не Вы ли служили в войсках СС, сжигая деревни вместе с людьми на Псковщине и в Белоруссии?

Да, из письма внучка не открывается семейная тайна, нам не понятен мотив властей дать Вам 15 лет. Мы только понимаем, что это неспроста. Вы же поймите, эти 15 лет Вас пришлось охранять, кормить, одевать, обогревать. Скорее всего, Вы восстанавливали разрушенное после войны народное хозяйство, но труд зека не эффективен, и богаче государство от этого не стало.

И пока Вы сидели в тюрьме, сотни тысяч честных эстонцев, вместе с другими национальностями, отстраивали свою страну, возводили фабрики и заводы, жилые дома и детские сады, школы и институты. Они понимали, зачем это делают и не понимали, что делали Вы.

Кстати, Эстонскому институту исторической памяти достоверно известно, что около 70 тысяч эстонцев боролись с нацизмом в рядах Красной армии. Но об этих героях они не просят написать сочинения, современные политики стесняются этого факта. А ведь именно эти эстонцы писали рапорты своему начальству, стоя на восточном берегу Наровы в 1943 году, с просьбой дать возможность первым вступить на родную землю Советской Эстонии, что бы очистить её от нацистской мрази. Это они уходили в бой, обильно поливая кровью свою землю, отдавая за неё жизнь. Они останутся в памяти народа, как герои, как бы не старались политики.

И правильно делает внук, что боится рассказывать о будущем, страшное оно, полно позорных пятен. Кстати, Вам внук забыл сообщить, что сегодня у власти те, кто десятилетиями ранее был коммунистом, воспевал советскую Родину. Они быстро подсуетились, перекрасились и вуаля, они у власти. Но, что бы там удержаться, надо обильно поливать грязью своё советское прошлое. Иначе нельзя, соседи по вилле у моря не поймут.

Да и как Вам рассказать о том, что отказались от фабрик и заводов и тысячи людей маются без работы, унизительно получая пайку, совсем как Вы в тюрьме? Как рассказать Вам о том, что, отказались от науки и образования? Как рассказать Вам о том, что у власти враги народа, а сам народ превращён в немое стадо? Как рассказать Вам о том, что власть, против которой Вы боролись, в 1947 году создала Институт эстонского языка, в составе Академии наук Эстонской ССР? Впрочем, если Вас посадили в 1949 году, то из газет Вы об этом факте должны были знать.

И самое смешное, внучок-то Ваш, сообщил в своём письме, что «....города наши - одно загляденье!». Только забыл сказать, что города-то эти построены руками советских людей.

И напоследок я хочу к Вам обратиться с просьбой. Не отвечайте своему внучку-упырю, иначе, прольются снова реки крови. А этого ох, как не хочется. Он перебесится, станет нормальным человеком и когда-нибудь поймёт, что «Жизнь дается всего один раз, и прожить ее надо так, чтобы не было мучительно больно за бесцельно прожитые годы, чтобы не жег позор за подленькое прошлое».

Олег Култаев
Гражданин Эстонии

Я свернул вчетверо исписанный лист и вложил его в конверт, купленный накануне за евроценты... Подумав немного, умокнул перо и написал адрес:
«На деревню»,
потом почесался, подумал и исправил: «...в прошлое, в тюрьму, чьему-то дедушке». Вдруг, дойдёт. Нет, конечно дойдёт, не может не дойти!

[Roamless]

Armsad kaasmaalased...

Kust see võetud on? Kusagilt kommetaariruumist? Sisult ise mingi sputniku parimate paskvillide stiilis "sügavalt hingeline ja absoluutsuselt täielik p...sk". See, kes selle kirja pani, tundub olevat tänaseks juba vanemas eas endine "tuline kommar".

[Lemet]

FBs on grupp nimega Советская Эстония- Eesti NSV ligi 12 000 liikmega. Lausa imekspandav, mida sealt leida võib...

[Siki]

FBs on grupp nimega Советская Эстония- Eesti NSV ligi 12 000 liikmega. Lausa imekspandav, mida sealt leida võib...

No tõepoolest. Bändi Ummamuudu legendaarne lugu "Kõnõtraat" on nende arvates näiteks ENSV-aegne Ja kas teadsite, et ENSV ajal oli olemas mingi müstiline Eesti Merevägi, mille laevade nimed kirjutati kirillitsas?

Teine samalaadne grupp, kus postitavad ja kommenteerivad peamiselt eestlased, on ENSV- Nostalgiline Nõukogude Eesti. Seal on lausa 50 000 liiget. Viskasin korra sinna ka täna pilgu peale. Panen näiteks ühe postituse:

[vanahalb]

Armsad kaasmaalased...

Edasine venekeelne osa paras "lamemaalase" jutt. Nagu varemgi märkinud olen, ei ma ei viitsi juba mitu head aastat niisugustega argumenteeritult vaielda.

Sellise "südametunnistusele koputava" jutu peale on ainuõige tursa näoga vastata et valel pool rindejoont võitlesid su isa ja vanaisa. Õiged venelased võitlesid Vlassovi armees punase katku vastu.
Ja Valgevenes põletasid külasid partisanid ise et inimesi metsa meelitada. Sakslastel ega eestlastel polnud selleks ei vabu töökäsi ega bensiinigi.

Mõni on silmad punni ajanud ja "vaeeeeee" teinud aga kallale pole tuldud. Ega nad ei julgekski sest nagu suur väejuht A.Nevski ütles - kelle pool on tõde see ongi tugevam.

[Lemet]

Teine samalaadne grupp, kus postitavad ja kommenteerivad peamiselt eestlased, on ENSV- Nostalgiline Nõukogude Eesti. Seal on lausa 50 000 liiget. 

Rootsis resideeruv HH Soome on seal eestvedajaks. Kelle arust elasid sealsed talupojad pärisorjuses ja said hernesuppi alles tänu Rootsi sotsialistlikule valitsusele priipärast süüa. Enne seda elati hurtsikutes ja nälgiti. Ja ENSV elu olla rootsude omast ikka mäekõrguselt üle. Tõsi küll, küsimusele, miks ta siis ise 1984 sest paradiisist lesta tahtis tõmmata ja kuidas ta kodumaa reetmise süüdistusest vaid poolteiise aastaga tingimisi pääses ta väga vastata ei soovinud.

[AndresTy]

Kas eduka integreerumise musternäide https://epl.delfi.ee/artikkel/92988543/ ... -pahameele

Narva ekrelased: erakonna liikmete russofoobsed avaldused on tehtud sotsiaalmeedias ja kontekstist välja rebitud, presidendi kõne tekitas aga tohutu pahameele
Narva linnavolikogus loodi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon. Algatajad on Dmitri Gussev ja Aleksandr Andrejev (28), kes on nüüd EKRE Narva osakonna juhatuse liikmed.
Gussev töötab praegu ühes telekommunikatsiooniettevõttes, mis teenindab kogu Kirde-Eestit, Andrejev on aga suures ettevõttes elektritööde ja automaatika insener. Mõlemad astusid erakonda 11. märtsil.

Mis kodakondsus teil on ja kui head on teil lood eesti keele oskusega?

Gussev: Loomulikult, kui me oleme parteis, ei saa meil olla muud kodakondsust peale Eesti oma. Minu Eesti pass on üsna uus, ma sain selle eelmisel aastal suve lõpus. Andsin põhiseaduse ja eesti keele oskuse tasemeeksami.

Praegu loomulikult puudub keelepraktika. Ühel lihtsal põhjusel: Narvas puuduvad selle keele kandjad, puuduvad professionaalsed õpetajad kui keele kandjad. Meil on õpetajad täpselt samamoodi kunagi eesti keele ära õppinud, samas ülikoolis ja õpetavad seda.

Mis keeles te Mart Helmega räägite?

Gussev: Tal on suurepärane vene keel, aga meil nii suurepärast eesti keelt ei ole.

Andrejev: Mul on Eesti kodakondsus. See jäi mulle emalt, kes omal ajal andis eksamid ja sai selle. Ma õppisin vene koolis, aga pärast lõpetamist mõne aja pärast tegin eksami B2-le. Ja põhimõtteliselt suhtlen ma eesti keeles, aga kahjuks viimased kolm aastat on mul olnud väga vähe keelepraktikat ja sel põhjusel hakkan ma eesti keele rääkimist kartma.

Tähendab, kõige suurem probleem on hirm rääkida. Kohalikel inimestel väga levinud probleem, sest tihti nad mõistavad, et oskavad lugeda, aga kardavad rääkida. Eestlased on selles plaanis väga tublid, sest nemad räägivad vene keeles. Ma olen märganud, et suur hulk eestlasi valdab vene keelt heal tasemel.

Kas EKRE-sse astumine oli teie algatus või tuli teile ettepanek erakonna juhtkonnalt?

Gussev: Algatus tuli meie aktiivselt grupilt. Me ise lugesime läbi erakonna põhikirja ja programmi ning otsustasime, et see on erakond, mis võib meile sobida, on vastavuses meie vaadetega. Keegi meid kuhugi ei kutsunud, me ise läksime erakonna esindajate juurde, võtsime nendega ühendust, viisime läbi mõned kohtumised ja läbirääkimised. Selle tulemusena külastas Mart Helme Narvat. Me pöördusime EKRE juhtkonna poole konkreetsete ettepanekutega – muuta elu Narvas paremuse poole. Meid võeti kuulda.

Gussev: Erakond EKRE oli meie tulekust huvitatud.

Tuleb välja, et EKRE-l ei olnud Narva kohta plaane ja tänu teile otsustasid nad luua siin erakonna rakukese?

Gussev: Võimalik, et me lihtsalt kiirendasime seda protsessi.

Andrejev: Tõenäoliselt langes kõik kokku: meie pöördusime vajalikul hetkel ja nende jaoks tuli välja nii, et vajalikus kohas tekkisid vajalikud inimesed.

Kas EKRE juhtkond lubas teile midagi või olid võib-olla teie poolt mingid tingimused?

Gussev: Et meie läksime nende juurde esimesena, ei saanud nemad meile midagi lubada a priori. Meie läksime ettepanekuga muuta olukorda linnas, muuta võimu, vastavalt sellele tulid ettepanekud meie poolt. Nende poolt leidsime me toetust.

Kellena nad teid linnas näevad – juhtidena, võib-olla kedagi teist linnapeana?

Gussev: Praegu on vara sellest rääkida. Me oleme seadnud endale suured eesmärgid. Me tahame saada linnavolikogus mitu kohta, võib-olla tuleb neid vähe, võib-olla palju. See ei sõltu arvust, siin on peamine kvaliteet.

Mis teid praeguse võimu juures ei rahulda?

Gussev: Sisuliselt ei ole võim linnas vahetunud alates 1996. aastast, need on ühed ja samad inimesed.

Selgitage, sest hiljuti teil ju vahetus linnas linnapea.

Gussev: Möödunud on 25 aastat, aga linnavolikogu koosseisu peamine tuumik ei ole muutunud. Needsamad isikud, ainult käib juhtkonna rotatsioon. Fraktsioon Meie Narva istub linnavolikogus juba teist perioodi. Ja seda on seitse aastat. Selle ajaga on ka nemad tardunud vana võimuga ühes saalis olles. Kui toimus see pööre, ei muutunud laias plaanis linnas midagi. Ja inimesed näevad seda. Novembripööre ei toonud kaasa midagi peale mingite protsesside pidurdumise. Isegi kui võtta eelarve vastuvõtmine. Tähendab, toimus ainult ajakaotus, rohkem mingeid positiivseid asju ei toimunud.

Kas kulisside taguseid mänge siin on?

Gussev: Loomulikult! Ma arvan, et nagu igal pool. Ilma selleta ilmselt poliitikat ei ole.

Tähendab, nad võivad tülitseda, vaielda, aga hiljem õhtul istuvad kuskil koos ja joovad õlut?

Gussev: Loomulikult, selliseid asju toimub. Linn on väike, kõik on nagu peo peal. See on kõigile näha, kõik teavad kõigist kõike.

Millised on teie programmi peamised eesmärgid?

Andrejev: Maksimaalne eesmärk, mille poole me püüdleme, on koguda hea nimekiri ja võita valimised. Aga on ka vaheülesandeid, mis tuleb ellu viia. Need kajastuvad meie manifestis, mille me avaldame lähitulevikus. Praegu oleme me valmis nimetama ainult punkte. Me töötame selle kallal väga hoolikalt.

See on tööstus – tehased, vabrikud – mida ehitavad Ida-Virumaale välismaa investorid, aga see toimub ainult tingimustel, et see on neile kasulik. Ja meie ülesanne on luua investoritele soodne keskkond. Meil on siin suur hulk spetsialiste ja nad on kõik pidevalt töökoha kaotamise ohus. Loomulikult, neid asju ei ole võimalik lahendada ühepoolses korras kohaliku omavalitsuse tasemel, aga kui rääkida EKRE-st, siis meil on esindajad parlamendis. Erakonna populaarsus kasvab, liikmete arv pidevalt suureneb ja ühtlasi ei tohi Mart ja Martin Helmet nimetada endisteks ministriteks. Nad on tulevased ministrid.

Aasta tagasi ütles Jaak Aab, kes oli siis veel riigihalduse minister, et see on keeruline. Sest Eesti oli kistud rahapesuskandaali. Kas te seda arvesse võtate?

Andrejev: Sellised raskused on olemas esmajärjekorras pankadega. Me teame, et investorid lahkuvad Eestist, sest nad peavad jälgima rahavoogu kurat teab, millise põlveni välja. Pankadega tuleb midagi otsustada loomulikult, nad kandsid tohutut kahju, aga see ei tohi äri takistada. Varem või hiljem tuleb sellega tegelda.

Kuidas te hindate uut linnapead Katri Raiki?

Gussev: Ta hülgas oma valijad. Pärast võimuletulekut ei järgi ta absoluutselt oma programmi, seda, mida lubas.

Ta on end alati positsioneerinud selle süsteemi vastu võitlejana, aga nüüd sai selle osaks. Ta on alati avalikult ja raevukalt võimu kritiseerinud, millega kogus protestihääli. Aga nüüd lihtsalt heitis nendega ühte. Meil ei hakka ilmselt olema lihtne sellise inimesega koostööd teha.

Tähendab, te välistate võimaliku koalitsiooni temaga?

Gussev: Poliitikas ei tohi mitte midagi välistada, mistõttu on raske öelda. Vaatame, kui palju hääli me 2021. aastal kohalikel valimistel kogume.

Andrejev: Meie taktika on välistada paljasõnalised süüdistused. Me ei kavatse kedagi mustata, meie eesmärk on püüelda positiivsete muudatuste suunas Narva elanike ja linna jaoks tervikuna.

Kui palju inimesi täna EKRE Narva juhatusse kuulub?

Gussev: Juhatuses on viis inimest, aga meeskond on meil üsna suur ja kasvab iga päevaga. Inimesed astuvad erakonda, nad on valmis tööd tegema, valmis koostööd tegema. Oma abi pakuvad isegi need inimesed, kellel ei ole võimalik erakonda astuda, näiteks hallipassimehed.

Kas teie poole pöörduvad ka Narvas tuntud inimesed?

Gussev: Loomulikult, on ka selliseid inimesi. Pöörduvad mitte ainult Narvas tuntud inimesed. Aga tänasel päeval ei hakka me ütlema, kes nad on. Aga kõik need inimesed osalevad valimiskampaanias. Need on nii poliitikud kui ka ärimehed.

Kui paljude kohtadega linnavolikogus te minimaalselt arvestate?

Gussev: Iga erakonna jaoks on mida rohkem kohti, seda parem. Meil ei ole plaani mingi kindla häälte arvu kohta.

Andrejev: Meile ei ole vaja miinimumi, meile on vaja oma maksimumi.

Erakond EKRE on sattunud skandaalidesse mõnede liikmete avalduste tõttu venelaste kohta. Urmas Reitelmann nimetas kohalikke venelasi „parasiteerivateks venelasteks”, Mart Kallas rääkis nõukogude mentaliteediga inimrämpsust. Pärast on tehtud avaldusi stiilis: te saite meist valesti aru. Kas te arvate, et narvalased on selle unustanud, pigistavad selle suhtes silma kinni ja hääletavad EKRE poolt?

Gussev: Mina kui narvalane ütlen, et narvalased mäletavad kõike. Aga narvalased mäletavad ka teisi asju. Neile lubatakse juba 20 aastat mingeid muutusi linnas, aga kõik jääb ainult sõnadeks. Narvalased mäletavad kõiki neid lubadusi, mida ei ole täidetud. Kui rääkida ülalmainitud avaldustest, siis kõik need tehti isiklikel lehekülgedel sotsiaalmeedias. See ei ole erakonna ametlik positsioon, need on teatud inimeste avaldused. Ja sageli on need olnud kontekstist väljarebitud.

Kui me vaatame inimeste postitusi selles samas sotsiaalmeedias Narva segmendis, kus avaldavad arvamust erakondade esindajad, siis on ka seal solvanguid. Solvanguid ja kohtuasju ei ole sugugi vähem kui 2-3 EKRE poliitiku avaldusi. Facebook on mingi inforuum, aga teisalt on see tohutu solgiauk, kus igaüks ütleb välja selle, mida mõtleb.

Andrejev: Avaldused peavad olema viisakuse piirides. See puudutab nii EKRE-t kui ka kõiki ülejäänuid.

Gussev: Loomulikult, kõik need russofoobsed avaldused, mis õhutavad rahvuslikku vaenu, on lubamatud. Ma arvan, et see tuleb juurteni maha raiuda. Meie hakkame omalt poolt edaspidi selliseid avaldusi jälgima ja nende vastu võitlema. Hakkame sellele karmilt reageerima. Aga kui vaadata teiste poliitikategelaste avaldusi teistest erakondadest, siis pilt on täiesti sama. Võtame Eesti presidendi viimase esinemise, mis kutsus venekeelse elanikkonna poolt esile tohutu pahameeletormi. Ja kui EKRE esindajad tegid seda oma leheküljel Facebookis, siis president teatas seda avalikult Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel.

Kuidas teie suhtute Kersti Kaljulaiu avaldusse?

Andrejev: Riigi presidendi jaoks, kus elavad eri rahvustest inimesed ja kellel on võrdsed õigused ja kellest paljud on lõimunud kodanikuühiskonda, on lubamatu tõsta temperatuuri ja sellistel teemadel spekuleerida.

Ma leian, et rahvusteema, lood inimeste kuulumisest millessegi, on liigsed teemad. Mälestuspäevade kohta. On peresid, kelle sugulased küüditati Eestist. Need on konkreetsete perede lood. Neil on õigus meenutada seda päeva ja veeta seda nii, nagu nad on harjunud ja nagu neil peres kombeks on. Kellelgi ei ole õigust öelda, mida nad peaksid tegema ja mida ei peaks tegema. Sama käib 9. mai kohta. Kui konkreetse perekonna lugu puudutas Teine maailmasõda, kui keegi nende lähedastest sõdis, ei tohi absoluutselt sellega spekuleerida. See on isiklik ja ei tohi tungida ühegi perekonna ajalukku. Vaat, mida tähendavad konservatiivsed väärtused.

Kas teie viite 9. mail pärgi mälestusmärkide juurde?

Gussev: Minu peres toimub see nii: me ei osale mingites rongkäikudes, sest tavaliselt langeb see tööpäevale. Aga me istume alati laste ja naisega autosse, võtame lilled ja asetame nende mälestusmärkide juurde, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad.

Andrejev: Veel kooliaastatel olime me harjunud käima monumentide juures, me külastasime tervete klasside kaupa alati vennashaudu ja asetasime nende juurde lilli, avaldasime austust. See on meie kultuuri osa, igal juhul meie jaoks on see väga tähtis kuupäev.

Politoloog Peeter Taim, kes kommenteeris EKRE ilmumist Narva ETV+ eetris, pakkus, et Mart ja Martin Helme lähevad sel aastal esimestena pronkssõduri juurde lilli panema. Mis teie arvate, kas juhtub nii?

Andrejev: Kui nad tahavad, võivad nad teha mida iganes.

Gussev: Jah, see on nende isiklik asi. Põhimõtteliselt keegi neid keelata ei saa, aga ka paluda ei saa neid vastavalt samuti keegi. Nagu ütles Mart Helme pressikonverentsil Narvas, tema isa sõdis vaba Eesti eest. Tal olid vastasseisud nii tollase Nõukogude armee kui ka Natsi-Saksamaaga. Ühed jätsid ta ilma relvadeta maha, teised mingitel põhjustel ei tapnud.

Andrejev: Ei ole vaja sellest šõud teha.

Gussev: Ei ole vaja panna sellele poliitilist rõhku. Seda päeva, seda kuupäeva mõtestab igaüks enda jaoks nii, kuidas see tema peres kombeks on.

Andrejev: On aeg lõpetada vene ja eesti kaartide väljamängimine. Ainult koos võime me jõuda millegi püsivani, tehes koostööd, mitte tammudes kohapeal ja nämmutades mingeid ühtsid ja samu küsimusi, mida ei suudeta lahendada seitse aastakümmet.

Valimistele te ilmselt juba ilma vene kaarti väljamängimata ei lähe.

Andrejev: Võitleme selle vastu.

Gussev: Kõik parteid mängivad absoluutselt vene kaardi välja. Igadel valimiselt mängivad kõik erakonnad ühtemoodi vene kaardi välja.

Pöördudes tagasi Mart Helme avalduste juurde. Intervjuus Deutsche Wellele rääkis ta, et geid tuleks Rootsi saata. Kas narvalased jagavad seda seisukohta?

Gussev: Narvalased on iseenesest samasugused konservatiivid nagu erakond EKRE. Ei saa kinnitada, et need avaldused meeldiksid kõigile narvalastele, aga nendes on mõte. Ütleme, kui Rootsi valitsus toetab geisid, siis vastavalt on Mart Helme sõnade järgi neil seal mugavam.

Andrejev: Aga see ei tähenda, et Eestis peaks kedagi rõhuma, suruma kedagi mingitesse raamidesse. Me oleme propaganda vastu. Me oleme selle vastu, et propaganda satuks normaalsesse perekonda. Me ei ole valmis selleks, et võõrad inimesed räägiksid lastele lasteaias ebatraditsioonilistest suhetest. Vanemad võivad ise sellest rääkida, kui laps kasvab. Meile ei ole vaja paraade stiilis „Eesti - LGBT-vaba maa”. Jah, te võite avada oma asutused ja seal käia, aga ei ole vaja selle kohta igal sammul „kisada”.

Gussev: Euroopas algab homoseksualismi propaganda varasest east, sellestsamast lasteaiast ja koolieelsetest asutustest. Mina leian, et laps peab kuni 18. eluaastani isiksusena kujunema. 18-aastasena tehku oma valik. Enne seda tuleb teda kasvatada naturaalse looduse vaimus. Loodus aga on korraldanud nii, et laps ei saa sündida samasoolistele vanematele. Peab olema kaks erinevast soost vanemat. Siis, kui laps ellu saadetakse, peab ta juba ise enda jaoks seksuaalse kasvatuse edasise arenguvektori kindlaks määrama. Laps on nagu käsn, ta imeb kõik endasse, mis temasse sisendatakse. Kui temasse sisendatakse varasest east homoseksualismi, pole raske ära arvata, mis saab, kui ta suureks kasvab. Kui talle anda normaalne kasvatus, ilma kalduvuseta mingitele homoseksuaalsetele asjadele, siis, saades täiskasvanud inimeseks, peab ta ise enda jaoks otsustama ja aru saama, millises suunas ta liigub.

Andrejev: Aga jällegi, me oleme täiskasvanud inimesed, inimesega kohtudes me ei küsi, kellega ta magab. Need on isiklikud küsimused, meil pole vaja nendele pühenduda ega ole meil vaja liigset informatsiooni nõuda.

Te räägite, et narvalased on konservatiivid. Nende suhtumise valguses homoseksuaalide teemasse, kas võib neid homofoobideks nimetada?

Gussev: Me suhtume kõigisse vähemustesse täiesti normaalselt: rahvusvähemustesse, seksuaalvähemustesse. Kui nad ei suru ümbritsevatele oma reegleid peale, on neisse täiesti normaalne suhtumine.

Seda küsimust esitatakse tihti, kui jutt käib suhtumisest seksuaalvähemustesse. Ka mina esitan selle. Kui teie laps tuleb ja ütleb, et tal on ebatraditsiooniline seksuaalne orientatsioon, kuidas te selle vastu võtate?

Gussev: Laps ei peaks üldse selliste küsimustega tulema. Las ta ise otsustab enda jaoks, kes tahab olla, kui suureks kasvab. Oma lapsed on oma lapsed. Oma laste vastu juba ei lähe.

Mart Helme väljendus kriitiliselt ka Ukraina võõrtööliste suhtes. Ta leiab, et nad võtavad kohalikelt töö ära. Kas te jagate tema seisukohta?

Gussev: Ma ei karda öelda, et praegusel hetkel töötab pool Narva elanikkonnast välismaal. See tähendab, et regioonis ei jätku isegi omadele tööd. Kui me laseme siia migrandid, need võivad olla mis iganes rahvuste mis iganes esindajad – ukrainlased, valgevenelased, venelased – pole tähtis kes, peab vastavalt töötava elanikkonna teine pool kodust lahkuma ja minema raha teenima sinnasamasse, kus on praegu esineme pool.

Ja see on elanikkonna vahetus regioonis, siis on siin ainult migrandid ja kohalik elanikkond läheb siit ära. Ühtlasi anname me neile hääleõiguse ja jätame oma inimesed riigi edasise arengu suhtes hääleõigusest ilma.

Andrejev: Majanduslikust vaatepunktist tulevad võõrtööliselt sageli riikidest, kus palk ja elatustase on madalam kui meil. Samas tekitavad nad tööturul palga-dumping’u, osutades karuteene kohalikele elanikele. Kui need on kvalifitseeritud spetsialistid ja nad nad ei riku turgu, on see üks asi. Aga praktika näitab absoluutselt muud: mõnedele tööandjatele see meeldib, nad hoiavad selle pealt raha kokku, aga see on kohalike elanike huvide vastane. Ja ei ole vaja viidata konkreetsetele rahvustele, kes need ka ei oleks. Miks? Sest pärast Liidu kokkuvarisemist on väga peenike vahe aru saada, kes on kes ja kust. Kui sa oled pärit SRÜ-st ja tuled Euroopasse, oled sa kohalikele niikuinii venelane.

Kas teie kui narvalased arvate, et Eestis diskrimineeritakse venelasi?

Andrejev: Isiklikult ei ole ma diskrimineerimisega kokku puutunud. Tihti on see mingi poliitiline mäng. Võib-olla sellepärast, et ma olen insener ja suhtlen nendes ringkondades, kus inimesed on haritud ja meeldivad. Ma olen töötanud täiesti erinevates kollektiivides, sealhulgas väga tihedalt koos eestlastega. Ma olen olnud üks vähestest venelastest eesti kollektiivides. Ma ei ole kunagi kogenud mingit erilist pilku või mingit halvakspanu. Alati on olnud lugupidav suhtumine, aga ka mina ise olen püüdnud end viisakalt ülal pidada. See ei puuduta rahvust, vaid professionaalset sobivust, kvalifikatsiooni. Ma leian, et see on spekulatsioon.

Kas teie meeskonnas on Narva linnapea kandidaat?

Gussev: Jah, on.

Andrejev: Me oleme valmis esitama oma linnapea kandidaadi lähiperspektiivis. Isiklikult mina arvan, et selleks ametiks tuleb kasvada. See amet, mitte ikooniks olemine, tuleb uurida, tuleb töötada, tuleb omada suhteliselt profiilset haridust. Olla spetsialist tohutus hulgas asjades, omada kogemust mänedžmendis ning kollektiivide ja ressursside juhtimises.

Gussev: Me valmistame sellist spetsialisti ette, ütleme nii.

EKRE on selle poolt, et Venemaa tagastaks vanad territooriumid, Ivangorodi ja Petserimaa, mis varem kuulusid Eesti koosseisu. Kas teie tahaksite, et need linnad tuleksid tagasi Eesti Vabariigi koosseisu?

Gussev: Kõik need piirivaidlused piirivööndi üle on osa suurest poliitilisest mängust. Piirid, mis on tänaseks päevaks kindlaks määratud mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, ei muutu enam kunagi. Eesti ja Venemaa piiri erinevatel pooltel elavad erinevad inimesed.

Kas Venemaaga tuleb koostööd teha?

Gussev: Venemaaga tuleb kindlasti koostööd teha ühel lihtsal põhjusel – see on meie suur naaber. Naabreid me ei vali. Aga et ühelt poolt on meie naaber Venemaa, tähendab vastavalt, et tuleb otsida võimalusi koostööks suure naaberriigiga.

Andrejev: Nagu ütles Mart Helme ühes intervjuus: „Venemaa on meie saatus.” Seda arvestades on väga rumal mitte teha koostööd naabriga, kes võib tõsta meie maa majanduse kõrgemale tasemele. Meie Narvas teame kõigist paremini Eesti jaekaupade nõudlust venemaalaste hulgas.

Kui ma suhtlen näiteks isegi mingi uue inimesega Peterburist ja äkki läheb jutt Narvale, siis kindlasti selgub, et vähemalt korra on ta osalenud palverännakul juustu ja muude toiduainete järel.

Arengupotentsiaal täiesti erinevates valdkondades on tohutu. On ettevõtteid, mis tulevad Venemaalt Eestisse. Seesama Aquaphor, mis lähiajal oma tootmist laiendab. Neil on Ameerika kapital, aga samal ajal baseeruvad nad praegu nii Venemaal kui ka Eestis.

Jätkates Venemaaga koostöö tegemise teemat. Kas Eesti peaks ostma Vene vaktsiini Sputnik?

Gussev: Tuleb osta iga vaktsiini, mis aitab päästa Eesti elanikkonna. Aga viimasel ajal on see puhtalt poliitiline küsimus. Kõik on juba sellega mänginud. Meie erakonna seisukoht on, et tuleb osta nii Hiina, Vene kui ka Ameerika vaktsiine, et anda võimalus vaktsineerida kõigile soovijatele ja säilitada samas inimeste tervis. Inimeste tervise küsimuses ei tohiks olla mingit poliitikat.

Ilmselt jälgite te Venemaa poliitikat. Mis te arvate, kas Navalnõi istub asja eest või mitte?

Andrejev: Me elame teises riigis ja seetõttu on raske neid kajasid, mis meieni jõuavad, millekski kaalukaks pidada. Me elame kahe tule vahel ja sellises inforuumis, kus on väga palju erinevaid arvamusi. Isiklikult mina kujundasin oma seisukoha: see, kes tahab arutada Venemaa poliitikat ja selles osaleda, peab minema Venemaale Punasele väljakule ja seal oma seisukohad välja ütlema, oma vaadete eest seisma. Aga siin keskendume me poliitikale oma linnas. Ma ei saa öelda, et mõistaksin poliitikat Vene Föderatsioonis.

Tuleb välja, et Punasele väljakule tuleks saata kõik riigikogu liikmed, kes hääletasid Navalnõi asjus sanktsioonide kehtestamise poolt?

Andrejev: Ei tohi langetada mingeid otsuseid, mis võivad häirida Eesti Vabariigi huve. Kõigis küsimustes, hääletades selliste asjade üle, tuleb arvesse võtta huvid ja tagajärjed Eesti majandusele. Praegusel hetkel oleme me poliitika, erinevate geopoliitiliste sündmuste tõttu praktiliselt transiidist ilma jäänud. Meie sadamad on tühjad, need ei käitle Vene kaupu selles mahus, nagu praegu seda teeb Ust-Lugasse ehitatud sadam. Venemaalased võtsid kätte ja ehitasid sinna oma sadama. Kingissepa linn kasvab nagu pärmi peal. Me ei peaks naabrite transiiti tõrjuma. Me peaksime selle pealt teenima. Soome on kõige parem neutraliteedi näide sellistes küsimustes, aga rahvuslike huvide kasuks. Kõige peamine on rahvuslikud huvid.

Esitan provoktsioonilise küsimuse. Kas Putin on agressor?

Andrejev: Mulle isiklikult ei ole ta midagi halba rääkinud, ma ei tea. Mind ei ole ta ähvardanud.

Gussev: Täna, kui vaadata Eesti vaatepunktist, on keeruline kedagi agressoriks nimetada. Sest Eestit ei ole viimased 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist keegi rünnanud, keegi pole kallale kippunud. Öelda inimese kohta, kas ta on agressor või mitte, ilmselt ei tasu seda meilt küsida, vaid mingitelt teistelt inimestelt, kes teda nii nimetavad. Tähendab, neil on selleks mingi alus. Meil ei ole alust teda agressoriks nimetada, sest meid, Baltimaid, pole agressioon üldse kunagi puudutanud.

Andrejev: Samal ajal on erakond EKRE, meie erakonnakaaslased, kujundanud selgelt arvamuse Bideni avalduse suhtes. Selle suhtes, et Putin on mõrvar. See seab Eesti ebamugavasse olukorda. Miks? Sest me oleme selliste konfliktide keskel.

Gussev: Nagu kõik Baltimaad tervikuna.

Andrejev: Sellise arvamuse toetamise tõttu võivad puruneda ärisuhted meie naabriga. Seetõttu las see, kes nii räägib, vastutab ka isiklikult oma sõnade eest. Ja ma kahtlen, et Eesti jaoks on olemas mingid ohud. Me oleme EL-i liige, me oleme NATO liige, tähendab, ka julgeoleku seisukohalt ei ole meil mingeid eeldusi või mingeid häirekelli. Samal ajal on meil oma huvid, mille eest me peame seisma.

[Madis Reivik]

Pigem on tegemist puhtakujulise nihilismiga.

Igavesti äge sõna on "russofoobia". Foobia on psühhiaatrias "põhjendamatu hirm". Ehk siis selle seltskonna arvates on põhjendamatu karta moodustist, mis on Eestile viimase 100 aasta jooksul 3 korda sõjaliselt kallale tulnud, riiki okupeerinud üle 40 aasta, hiljaaegu rünnanud oma naabreid jne jne.

I talk to Humungus, hes a reaasonable man !

[parkija]

Tuttav helistas ja teatas : Ajalehes "stolitsa" Mihhail Kõlvart lubab 9. mail veteranidele vägeva peo korraldada .
Aastal 2021 , kui koroona möllab on oluline venelasel venelastele rahvustunnuse järgi pidu korraldada .
Kas on mingi variant see pidu ära keelata ?

[NGolf]

Ilmar Tomusk: Keeleamet on Bolti ja Woltiga hädas
https://www.delfi.ee/artikkel/93223555/ ... tiga-hadas

Mõne aasta eest räägiti nördimusega Narva taksojuhtidest, keda keeleamet taga kiusavat. Narvas on nimeliselt paar-kolm protsenti eestlaseid, kellest eesti keelt räägivad pooled. Kas Narva taksojuht peab oskama eesti keelt või mitte?

Seadus ütleb, et taksojuht peab oskama eesti keelt B1-tasemel ja seaduses ei ole erisusi, et Põlva taksojuht peab oskama ja Narva või Sillamäe oma mitte. Ka Maardus on ju vähe eestlasi ja palju venekeelseid. Äkki peaks erandeid tegema ka Maardule, et taksojuhid ja teenindajad ei peaks eesti keelt oskama. Ka Lasnamäel on palju venekeelseid, siis võiks ju mõelda, et erand peaks ka nende puhul kehtima. Siis me jõuame täieliku absurdini! Eesti on ühtne ja Eesti seadused kehtivad igal pool ühtemoodi. Imelik oleks, kui seadusesse oleksid kirjutatud erandid, et arst või taksojuht peavad oskama eesti keelt igal pool, välja arvatud Narvas ja Sillamäel.

Nende kaebuste alusel, mis on meile laekunud, näeme, et Ida-Virumaal on samasugune vajadus eestikeelse arstiabi ja teeninduse järele nagu ülejäänud Eestis. Kui keegi satub Ida-Virumaal õnnetusse, siis õnnetus ei küsi keelt. Jah, poliitikud võivad rääkida, et Ida-Virus on raske ja eestlasi vähe, kuid seda enam on vaja tagada seal eestikeelne teenindus, sest ka nemad on osa Eesti vabariigist.

Peale taksojuhtide on pikalt olnud õhus vene koolide õpetajate ja juhtide keeleoskus. Mäletame kõik Vladimir Belõid, kes oskaski vaid kahte eestikeelset sõna. Kas viimase kümne aastaga on olukord paranenud?

Igal aastal täidetakse paar protsenti keeleameti ettekirjutustest. Natuke on asi paremaks läinud. Kuid üllatav on see, et kui teeme esmakontrolle, siis ka uued õpetajad, kes on kooli tulnud tööle, ei valda tihti piisavalt eesti keelt. Paraku tuleb keeleoskamatuse taastootmist ikka ette ja suur osa vene koolide õpetajatest ja lasteaedade kasvatajatest ei oska endiselt riigikeelt riigi poolt seatud miinimumnõuete kohaselt. Kooli- ja lasteaiaõpetajalt nõutakse B2-taset ja lasteaiaõpetaja abidelt A2. Kuid oma aine eesti keeles õpetamiseks läheb vaja C1-taset ja sinna jõudmiseni läheb veel väga kaua aega. Palju annaks ära teha koolivõrgu korrastamisega, sest praegune võrgustik on mõeldud suurema õpilaste arvu hulga jaoks.
Kui rääkida koolijuhtidest, siis üldhariduskoolide keeleoskus on oluliselt paranenud, kui kõrvale jätta üks kurb juhtum Tallinnas.

Linnamäe Lütseum?

Jah. Me pole aastakümnete jooksul näinud märgatavat edasiminekut. Koolijuht on pidanud maksma trahve ja sunniraha, samuti tema tööandja. Milles seal küsimus on – ma ei tea. Esimese ettekirjutuse sellele koolijuhile tegime juba 1997.aastal.