REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[Kriku]

Keelduma peaksid sinutaolised. Õige mehena muidugi.

Ma ei ole nõus. Minul ei ole oma perearstiga peale teretutvuse mitte mingisugust sidet. Kui perearst mulle helistaks ja kutsuks vaktsineerima ja ma keelduksin, helistaks ta järgmisele minutaolisele.

[Kapten Trumm]

Teemaväline eemaldatud - Kriku


Ma panin end perearsti juures ka nn ootejärjekorda, kodulehe kaudu umbes kuu tagasi ja helistasin eelmine nädal ka, et mis seis on.
Kuna seda kutset pole siiani tulnud, siis ei vasta minu silmis tõele selline asjade käik, et perearstid muudkui helistavad ja kutsuvad. Tundub, et ei kutsu.
Minu perearsti õde ütles telefonis päris sirgelt, et seni, kuni pole vanemaealised tehtud, mingit ootejärjekorda nad ei korralda, pensionäre on järjekorras piisavalt võtta ja see järjekord on hetkel 70 kandis. Kuna ma pean seda moraalselt õigeks, siis ei hakka ma ka arsti kuidagi survestama, et ta võtaks mingid 70-ste vanurite vahele.

Siit küsimus, kas halamine, et sihtgrupp ei tule, on ikka nii või on tegemist õpitud abituse/mugavusega?

[hjl85]

Sinu perearstil on pensionäre piisavalt ja nad ehk ka tulevad kohale. Miks sa arvad, et kõikidel perearstidel sedasi on?
Ise ju vastad enda postitusel küsimusele, et miks sulle ei helistata.
Ja kuidas on sinu perearst seotud teiste perearstidega? Ja korduvalt sulle kirjutatud-perearst peab tegelema ka muuga kui manguma isikuid vaktsineerimisele.
Perearstidele antud juhendis on selgelt kirjas-kui keegi jääb tulemata võib võtta üldisest nimekirjast. Mingit kohustust neil kellegile täpselt helistada ei ole. Võivad ise valida kellele süstivad kui isik X jääb tulemata. Ja mina olen õnnelik, et keegi jättis tulemata.

[loomake]

No minul pole kiiret vaktsiinidega. See % kes teist korda nakatub ja selle tõttu ka haigestub, on siiski suhteliselt väike. Pealegi perearstil kõva nimistu enne mind vaja läbi süstida. Hea, et õrnem pool sutsu kätte sai. see ikka veeretas suure kivi südamelt.

[kraal]

AZ vaktsiin küll nüüd hapuks ei lähe kui ta külmkapis peaks seisma. Tegu tavalise vaktsiiniga nagu gripivaktsiin näiteks .
Nii et perearstil tuleks ikka üles otsida need riskigrupi inimesed, kes tahavad vaktsineerida, mitte süstida suvalistele jorssidele,et aga doosidest lahti saaks.

Eelnevalt oli juba sellest kirjutatud.
Astrazeneca vaktsiin
Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).Mitte lasta külmuda.Hoida viaale välispakendis valguse eest kaitstult.Viaali avamise hetkest (esimene nõelatorge) kuni manustamiseni hoidke viaali kuni 48tunnijooksul külmkapis (2 °C...8 °C). Selle aja jooksul võib ravimit hoida ja kasutada temperatuuril kuni 30°C ühe kuni 6tunnise perioodijooksul. Pärast selle aja möödumist tuleb ravim hävitada. Ärge pange ravimit tagasi külmkappi.
Comirnaty. (Pfizeri ja BioNTechi) palju keerulisem https://www.ravimiamet.ee/sites/default ... -25-34.pdf
Moiderna vaktsiin https://www.ravimiamet.ee/sites/default ... -21-29.pdf

Me ei tea milline on perearsti tööpäev. Aga kui vajadus perearsti kätte saada siis ega see lihtne ei ole. Peab mitmeid kordi helistama aja ootama. et keegi toru vastu võtaks. Kui nad niisama juba väga hõivatud ja peavad vaktsineerimise ajal veel hakkama inimesi taga ajama nii et muutkui helista ja helista ja otsi inimest kes saab tulla ei näe eriti mõistlik. Kui keegi on lubanud 30 min jooksul kohale lennata siis helistatakse talle.

[loomake]

Lutsar.

"Teadusnõukoda oli arvamusel, et eriti koolide puhul on piirkondlik lähenemine üks võimalus edasiliikumiseks. Ma olen väga nõus, et piirkondades, kus on madal nakatumine ja mis on ka hästi kaitstud piirkonnad nagu saared või ka mõned väiksemad koolid Lõuna-Eestis, kus ka nakatumine on madalam, tuleb piirkondlik lähenemine kindlasti kõne alla," rääkis Lutsar nõukoja esmaspäevasest koosolekust ülevaadet andes. "Terve Eesti lapsi pole vaja hoida distantsõppel," rõhutas ta. Lutsar kinnitas, et laste pääsemine uuesti kooli kontaktõppele on teadusnõukoja esimene prioriteet.

"Aga me peame ikkagi kõik näitajad langusesse saama," lisas Lutsar ja meenutas, et piirangud kehtestati eelkõige seetõttu, et haiglatel muutus raskeks nii suure koormusega hakkama saada. Seetõttu peavad kõik koroonanäitajad "korralikku, mitte tagasihoidlikku langusesse" minema, enne kui piiranguid saab hakata leevendama, rõhutas professor. "Kui hakkavad vähenema nii hospitaliseeritute, nakatumiste kui surnute arv - aga need kõik on omavahel seotud - kui seal saavutatakse korralik langustrend ja mõõdikute tabel näitab, et oleme tumepunastest tsoonist väljas," selgitas ta.
https://www.err.ee/1608159859/teadusnou ... regiooniti

Tumepunane tsoon??? Äkki ikka võiks siiski lausa värvi enne vahetada.

[kuido20]

Lutsar.

"Teadusnõukoda oli arvamusel, et eriti koolide puhul on piirkondlik lähenemine üks võimalus edasiliikumiseks. Ma olen väga nõus, et piirkondades, kus on madal nakatumine ja mis on ka hästi kaitstud piirkonnad nagu saared või ka mõned väiksemad koolid Lõuna-Eestis, kus ka nakatumine on madalam, tuleb piirkondlik lähenemine kindlasti kõne alla," rääkis Lutsar nõukoja esmaspäevasest koosolekust ülevaadet andes. "Terve Eesti lapsi pole vaja hoida distantsõppel," rõhutas ta. Lutsar kinnitas, et laste pääsemine uuesti kooli kontaktõppele on teadusnõukoja esimene prioriteet.
https://www.err.ee/1608159859/teadusnou ... regiooniti

Mul käis peast läbi, et võtaks abiturientide, lasteaias käivate ja algkoolilaste vanemad ette ja teeks neile süstimiskuurid läbi, kui järgmist sihtrühma ette võtta.

[loomake]

Üks vend põdes raskelt koroonat, teine võitles maskide kandmise vastu – Vitali ja Andrei Vesterineni lugu

Kehvasti tundis Vitali Vesterinen (44) end naistepäeva õhtul, kui ta raadiomajas pärast õhtust saadet mikrofoni välja lülitas. Vitali, venekeelse Raadio 4 ja ETV+ saatejuht, oletas, et on üle töötanud ning selle vastu aitab välja magamine.

Aga hommikul oli veel hullem. Energiat polnud.

Kui Vitali lõpuks koroonatestile läks, oli tal juba nii paha, et ise autoroolis olla ei saanud.

11. märtsil oli positiivne testivastus käes. Selleks päevaks oli Vitali juba väga haige.

Vitali loo muudab keerukamaks asjaolu, et tema vend Andrei on avalikkuses silma paistnud koroonaskeptikuna.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9298 ... ineni-lugu jälle seina taga.

[Kapten Trumm]

"Teadusnõukoda oli arvamusel, et eriti koolide puhul on piirkondlik lähenemine üks võimalus edasiliikumiseks. Ma olen väga nõus, et piirkondades, kus on madal nakatumine ja mis on ka hästi kaitstud piirkonnad nagu saared või ka mõned väiksemad koolid Lõuna-Eestis, kus ka nakatumine on madalam, tuleb piirkondlik lähenemine kindlasti kõne alla," rääkis Lutsar nõukoja esmaspäevasest koosolekust ülevaadet andes. "Terve Eesti lapsi pole vaja hoida distantsõppel," rõhutas ta. Lutsar kinnitas, et laste pääsemine uuesti kooli kontaktõppele on teadusnõukoja esimene prioriteet.

Liigne eufooria piirangute leevendamisel - muud riigid on kogenud kõvasid tagasilööke ja teinud uusi sulgemisi.
Hetkel tundub mulle, et meil arvatakse tõsimeeli, et kui saavutame ööpäevase uute leidude taseme 500, siis kukume koole avama ja söögikohas kogunema.
Briti tüve tingimustes saab sellest 500-st kuu ajaga 1500. See pole vana tüvi, kust kolmekordne tõus võtab kuid aega ja suvi tuleb enne.

Lisaks muidugi risk (puudulik kontroll reisimise üle), et siia tassitakse vahepeal veel midagi huvitavat sisse.

[loomake]

Ööpäevaga lisandus 17 koroonaviiruse tõttu surnud inimest, kellest ühe surm registreeriti tagantjärele.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6580 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1202 ehk 18,3 protsenti testide koguarvust.

Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 104, haiglaravi vajab 709 patsienti. Seda on 16 patsiendi võrra vähem kui esmaspäeval.

Intensiivravil on 72 patsienti, neist juhitaval hingamisel 46. Ööpäev varem oli intensiivravil 71 ja juhitaval hingamisel 51 patsienti.

https://www.err.ee/1608159919/oopaevaga ... roonasurma

[mart2]

Ööpäevaga lisandus 17 koroonaviiruse tõttu surnud inimest, kellest ühe surm registreeriti tagantjärele.

... Seda on 16 patsiendi võrra vähem kui esmaspäeval.
Intensiivravil on 72 patsienti, neist juhitaval hingamisel 46. Ööpäev varem oli intensiivravil 71 ja juhitaval hingamisel 51 patsienti.

https://www.err.ee/1608159919/oopaevaga ... roonasurma

Saan aru, et samapalju kui suri, tuli haigeid haiglasse juurde? Tühi koiku täidetakse kiiresti ...

[Peeter]

Teen siia ka statistika kokkuvõtte tehtud eilsetest testidest: Kolmes haiguskoldes, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, tehti eile 63% kogu eestis tehtud testidest, neis kõigis maakondades on positiivsete esmatestide arv 22%. Kõigist testidest 50% tehti Harjus, positiivne esmane näitaja 21,75%. Lääne-Virumaa esmaste positiivsete näitaja on 21,98% ja Ida-Virus 22,36%. Edasi Läänemaal 18% ja Raplamaal 16,6%. Kui valime need viis koldemaakonda, siis on numbrid sellised: 4401 testi, neist 948 esmast, kokku 66,9% testidest, positiivsete esmaste protsendiks 21,(54)%. Kogu ülejäänud Eestis tehti 2179 testi (33,1%), neist esmaseid positiivseid 254, protsent siis vastavalt 11,65%. Selline on ametlik statistika. Põhja-Eestis olukorra muutust selles näitajas ei ole mitte mingisugust.

[loomake]

Ida-Virumaa ja Harjumaa vaktsineerimine ka kõige madalama protsendiga.

[Peeter]

Jällegi matemaatikat, statistikat ja analüüsi. Päevaste uute fikseeritud haigusjuhtumite arvu number meil aprilli lõpus-mai alguses, säilitades R-i 0,9 tänastest näitajatest alates 6 5-päevase tsükli korral on keskmiseks 650-730 uut nakatunut päevas. (suur vahemik on sõltuv algandmete valimisest, st millist tänast taset arvestada, ja et kas arvestada 7 tsüklit, või 6, ja et kas nakatumisperioodiks kas 4, 5 või 6 päeva. See on uute haigusjuhtumite prognoos R0,9 korral. Arvestamise aluseks ma R0,9-st allapoole ei riskiks (vähemalt veel) võtta, ka meie esistatistikud pole seda veel välja öelnud, et võiks ehk võtta R0,8-t. See on ainult uute juhtumite prognoosanalüüs. Keskmine 14 päeva näitaja (number, mis on laialt kokku lepitud) tuleb alla oluliselt aeglasemalt, sest tema aluseks on kolm tsüklit eespool olevad nakatunud. St keskmine 14 päeva nakatumisnäit peaks olema 830 +/- 40. Kõik eelnev kehtib arvestusel, et näitajate alanemise tuhinas ei hakataks tegema midagi sellist, et R seisma, või ka uuesti kerkima hakkab. Siis tehted muutuvad. Kui R-i saaks arvestada 0,8-ga, siis võiks tulevik kuu aja pärast olla hoopis optimistlikum. Näide: kaks esimest tsüklit 0,9-ga neli järgmist 0,8-ga, algnumbriks tänane 1364 ja kordajaks 5 päeva- tulemuseks 466. See siis kuu aja pärast prognoos keskmiseks uuteks nakatunuteks päevas 2*R0,9+4*R0,8. Keskmine 14päeva näit on sel juhul aga veel kaugel 700 taga. See on puhas matemaatika, aga mitte mingi õhust pakutud müstika.
NB! See pole veel tase, milleni lasi eelmine valitsus asjal kulgeda ja millelt siis päikesevalitsus oma avantüüriga alustas. Ja see on veel klauslitega "juhtumil kui".. R, jne.
Haiglakoormus saabub ca kahe nädala pärast peale haigestumusi, nii, et haiglakoormus ka taandub nihkega. Nb tänu haiglate tulemuslikule (staabi)tööle, siis prognoositud suurenemine/surve on suudetud kaks nädalat kuu keskpaigast edasi lükata. Ka suremusega tundub olema sama lugu. Hetke statistika lubab jällegi öelda, et Eestil on läinud kergemini, kui meile kuu aega tagasi stsenaarium pakkus.
Toodud kriisi taandumise matemaatika on määratud esmajoones neile, kes ei mõista kriisi olemust, ja hakkavad varsti-varsti jahuma kuidas kõike võiks uuesti kohe juba lahti hakata tegema.
Arvestuste aluseks on ametlik ja avalik statistika.

Ja mõningatele erilistele: Palun mitte plõksida, et "ma ei viitsi lugeda!", ja siis paar aega hiljem uurida, et "kust neid andmeid saaks?"

[Peeter]

Ida-Virumaa ja Harjumaa vaktsineerimine ka kõige madalama protsendiga.

Kuulates siin vahel neid "seiklusjutte Tallinnast, Lasnamäelt, Maardust jne", siis vahel on küll tunne, et tahaks hüüda nagu Kreisiraadio algsignatuuris:
"Sa vaata kui toreda asja ma endale ostsin (hmm sain, praegu)!"
"Sellise raha (omalolluse) eest said sellise asja? Kus mu püss on!"
Aga vaktsiini ei taha!