REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[hjl85]

Esimest korda kõlas vale, et tööandja võib muuta töötajate vaktsineerimise kohustuslikuks ja keeldunutele kinga anda, „Aktuaalse Kaamera" 21.02.2021 saates. Jüri Ratase valitsuse viimasel päeval. Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarepi sõnade kohaselt võiks tööandja üksi muuta töökoha „nõudeid" ja kui töötaja ühepoolselt muudetud nõuetele ei vasta, siis võib talle ust näidata.
Sama eksimus lipsas ennetusosakonna juhatajal sisse uuesti 25.03.2021 „Aktuaalse Kaamera" saates. Väidetavalt on eriti meditsiinisektoris vastsündinute või raskelt haigete osakondades vallandamine võimalik.

Sassis mis sassis. Kui me jätame kõrvale inimväärikuse ja mõtte, et inimese keha kuulub talle, mitte riigile või tööandjale, siis võiks vaktsineerimine olla eesmärgipärane vaid siis, kui vaktsineerimine vähendab viiruse levikut. Juuras on nimelt selline põnev „proportsionaalsuse" test, millel on kolm lihtsat küsimust.

Pole „sobiv"

Esimene küsimus kõlab: kas abinõu on „sobiv"? Sobib kõik, mis aitab soovitud tulemusele kaasa. Vastupidiselt ei sobi abinõud, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Seega on vaktsineerimise kohustuslikuks muutmine ebasobiv, sest siiani pole suutnud keegi tuvastada, et vaktsineeritud kannavad viirust „vähem" edasi. Tihtipeale kõlab samast uudistesaatest mure, et kõige rohkem kannavad viirust edasi need, kes ise viiruse tulemusel pole haigestunud.

Olgugi et oleme seda infot juba mitu kuud oodanud, tundub, et riigil selliseid teaduspõhiseid andmeid pole. Tegin juba 22.01.2021 hommikul tööinspektsioonile, terviseametile ja sotsiaalministeeriumile teabenõuded ja küsisin lihtsa küsimuse: palusin väljastada ükskõik missugused dokumendid, milles leidub teaduspõhine kinnitus, et ükskõik missuguse COVID-19 vaktsiini nõuetekohane manustamine inimesele välistab või vähendab olulises ulatuses (st üle 50%) vaktsineeritu poolset COVID-19 edasi levitamist (levikut). Lihtsas keeles: küsisin, kas vaktsineerimine vähendab viiruse levimist. Ikka selleks, et abinõu sobivust ja tööinspektsiooni soovitusi õigesti hinnata.

Kummaline lugu. Kirjutasin teabenõudesse, et mõistan teabevaldajate suuremat töökoormust, kuid samal ajal on tegemist informatsiooniga, mis ei vedele kasutuna kuskil arhiivi tagumises pooles paksu tolmukorra all, vaid tegu on informatsiooniga, mida teabevaldaja pidevalt täiendab, analüüsib ja jagab selle pinnalt vastavalt ka avalikult teistele soovitusi.
Mille pinnalt soovitate?

Tööinspektsioon vastas 21.02.2021 loetud tundide jooksul: „Anname teada, et Teie küsimustele vastamine ei kuulu tööinspektsiooni pädevusse". Aga soovitusi ju jagate? Mille pinnalt siis? Ükski teine riigiasutus pole suutnud siiani (ehk üle kahe kuu) vastata. Ka meeldetuletused pole abiks olnud.

TÜ meditsiiniteaduste lehel on avaldatud 18.01.2021, et COVID-i vaktsiinid ei pruugi takistada viiruse levitamist, vaktsineeritu võib olla nakkuse allikas. Enamik vaktsiine, nt gripivaktsiin, kaitsevad inimest haigestumise eest, kuid ei hoia täielikult ära nakatumist ja viiruse levikut teistele. Kuidas on lood COVID-i vaktsiinidega, vajab veel uurimist. Ometi paneb riik enda soovitustega töötajad ebavajaliku surve alla.

Diskrimineerimise meistriklass? 21.01.2021 eetris olnud AK saates rõhutati, et eelkõige võib kinga anda neile, keda ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida. Need inimesed vajavad aga just nõutamist ja tuge, mitte hirmu vallandamise ees.

Enda teadmata lahti lastud

Samuti võivad ilmselt kümned inimesed, kes ei oska või suuda enda õiguste eest seista, olla juba „vabaagendid" ehk lahti lastud. Sest nad ei teadnud, et neid ei või ilma hüvitisteta lahti lasta.

Seega ei ole võimalik inimest vaktsiinist keeldumise tõttu lahti lasta, sest tema „ohutase" on sama nagu vaktsineeritutel. Vallandamine pole lubatud siis, kui tööandja muudab ühepoolselt mängureegleid, kui ka siis, kui inimene keeldub vaktsiinist ükskõik missugusel muul isiklikul põhjusel. Nii veider, kui see ka ei tundu, siis inimesel on õigus enda keha üle otsustada – ka „koroonaajastul". Vähemalt põhiseaduses on nii kirjas ja loodetavasti jääb see nii ka edaspidi. Tööandjal pole isegi õigust küsida töötajalt, kas ta on vaktsineeritud, sest see info kuulub delikaatsete isikandmete hulka.

https://epl.delfi.ee/artikkel/93018301/ ... tte-kusida

[Siki]

Natuke opakas aprillinali:

https://online.le.ee/2021/04/01/noarootsi-laheb-lukku/

Seepoleokei.

[Kriku]

Ebaseaduslik meeleavaldus: https://www.delfi.ee/artikkel/93016407/ ... streerinud

[gooligan]

oskab keegi seletada -

Lätis on olnud al. koroonakriisi algusest kokku
102 000 diagnoosi saanut ja 1900 surnut

Leedus
216k nakatunut, 3600 surnut
---

Eestis kokku 106 000 nakatunut, ja ainult 902 surnut.

Nt tänagi, oli Lätis 680 nakatunut aga 14 surnut (ja nakatumismäär olnud madal juba nädalaid, hetkel 370 ümber). Positiivseid teste on ca 3,5% kõikides testitutest.
Hea, et me enda nakatumise kõrgpunktis viisakalt lätlaste-leedukate raviabipakkumisele ei ütlesime. Midagi on seal ikka väga mäda või teeme meie midagi väga õigesti.
----

Järsku olekski aeg võtta aluseks väheke teistsugused võrdlusstatisika numbrid, kui vaid anonüümne keskmine nakatumine 100 000 elaniku kohta?
See number ei näita suures plaanis mitte midagi - vaatamata 5x suuremale levimismäärale Eestis, on Lätis-Leedus COVIDisse suremise tõenäosus 2-3x kõrgem...

[Kriku]

Järsku olekski aeg võtta aluseks väheke teistsugused võrdlusstatisika numbrid, kui vaid anonüümne keskmine nakatumine 100 000 elaniku kohta?
See number ei näita suures plaanis mitte midagi - vaatamata 5x suuremale levimismäärale Eestis, on Lätis-Leedus COVIDisse suremise tõenäosus 2-3x kõrgem...

Selle problemiga tullakse umbes iga 10 lk tagant välja.

Jah, positiivsete testide arv on korrelatsioonis testide hulgaga.

Jah, nii juhuvalimi uuringu tulemused kui haiglapatsientide arv on paremad näitajad.

[loomake]

Pakun, et neil on tonnide viisi radari alt läbi käinud nakatunuid või on neil surmade arvestuses midagi teisiti. Saaks võrrelda liigsuremust.

[gooligan]

Järsku olekski aeg võtta aluseks väheke teistsugused võrdlusstatisika numbrid, kui vaid anonüümne keskmine nakatumine 100 000 elaniku kohta?
See number ei näita suures plaanis mitte midagi - vaatamata 5x suuremale levimismäärale Eestis, on Lätis-Leedus COVIDisse suremise tõenäosus 2-3x kõrgem...

Selle problemiga tullakse umbes iga 10 lk tagant välja.

Jah, positiivsete testide arv on korrelatsioonis testide hulgaga.

Jah, nii juhuvalimi uuringu tulemused kui haiglapatsientide arv on paremad näitajad.

Lätis testitakse stabiilselt ju 2-3x rohkem inimesi (nt eile tehti üle 18000 testi), kui meil igapäevaselt. Niiet testimise sõel on tihe (eeldades, et õigete sümptomitega inimesi ikka testitakse, mitte niisama igavusepeletajaid).

[Kriku]

Jah, testimine 1000 elaniku kohta on olnud umbes võrdne:

Ju siis on surmade registreerimise kord erinev. Nagu öeldud, liigsuremust peaks vaatama.

[tuuba]

Martin Helme vastus tänase EPL/delfi paskvillile:

Delfi/EPL on läinud liberaalidele taas appi propagandat tegema, seekord üritatakse püsti panna lugu, et tegelikult on vaktsineerimise halvas edenemises süüdi hoopis EKRE, kuna me “jaurasime” eelmisel sügisel Tanel Kiigega, kui ta tuli oma vaktsiiniplaanile raha küsima.

Jaurasime jah. Aga isegi Raimo Poom jõuab oma kirjutises järeldusele, et novembri lõpuks lepiti kokku nimekiri vaktsiinidest, millega Eesti liitub automaatselt. Et vaktsiinid on inimestele tasuta ja et vaktsiinide rahaline kate tuleb suures osas eurovahenditest. November oli aeg, kui turule ei olnud tulnud veel ühtegi vaktsiini, kasutuslube ei olnud veel.

Vaktsineerimine oli sotsiaalministeeriumi poolt totaalselt üle jala tehtud algusest peale. Kiik tuli valitsusse suvalise udujutuga, oskamata vastata kõige lihtsamatele küsimustele, nagu millal vaktsiin kasutusload saab, millal meile tarned tulevad, mis kogused meile millal jõuavad – kõik see oli kas “ei tea” või “umbes”.

Küll aga teadis ta, et raha tuleb kohe kanda tema ministeeriumi arvele, mis sest, et ei olnud selge, kas ja millal üldse tehinguks läheb. Lisaks küsis Kiik iga nädal tuimalt raha kõikvõimalikele muudele asjadele. Küll vanadekodudele selle katteks, et koroonasurmade hirmus kippusid kliendid kaduma, küll mõnele allasutusele palgatõusuks, sest töökoormus suur, küll sügavkülmikute ostuks polikliinikutele, küll mingile neljandale või viiendale asjale, millele oli vahel veenvamalt, vahel üsna ebaloomulikult juurde kirjutatud silt “koroonakriisi kulu”. Tuli ka ette, et küsiti raha üheks asjaks, kulutati see mujale ja siis tuldi uuesti raha küsima asjaks, millele korra juba eraldati, aga mis jäi tegemata.

Nii läks näiteks hingamisaparaatidega, millele me raha eraldasime. Pool aastat hiljem teatas sotsiaalministeerium möödaminnes, et nad ostsid siiski oluliselt vähem hingamisaparaate ja raha kulutasid mujale. Ja nüüd, üllatus-üllatus, on hingamisaparaatide juurde soetuseks summad jälle lisaeelarves. Taotluste summad ikka kas viis miljonit, kaheksa miljonit, 20 või 100 miljonit. Silm ka ei pilkunud, kui jälle käsi pikalt ees oli.

Muidugi ma jaurasin. Koroonakriisis, kus me teeme lisaeelarveid sadades miljonites ja võtame laenu miljardites, võib tunduda, et mis see viis või kaheksa miljonit ikka on, saiaraha. Tegelikult tuleb seda raha ka lugeda. Eriti, kui sa tead, et järgmisel nädalal tuleb sama minister järgmise viie või kaheksa miljonise sooviga.

Mitte kordagi ei olnud aga nii, nagu üritab muljet jätta Poom oma artiklis, et me ei toetanud vaktsiinide ostmist või oleks tahtnud, et ostame ainult esimesest portsust ja rohkem mitte. Me saime väga hästi aru, et riske tuleb hajutada ja ülekate peab olema. Lihtsalt kui me oleks Kiige esmaste soovidega kaasa läinud, oleks meil vaktsiine olnud nii, et kevadel suurt mitte midagi ja sügisel 3-4 miljoni inimese vaktsineerimiseks. Ja kõik see meie enda raha eest, mitte euroraha eest.

Martin Helme

uueduudised.ee/uudis/eesti/martin-helme-miks-ekre-jauras-sest-sotsiaalministeerium-lasi-ule-jala-tanel-kiik-ajas-udu-ja-meil-tuli-lugeda-raha/

[Kriku]

Kui need faktiväited vastavat tõele, siis ei ole sellisele käitumisele rahandusministri poolt õigustust. Kui ei vasta tõele, siis oleks loogiline oodata, et endine rahandusminister need ümber lükkaks. Minu teada ei ole ta seda seni teinud.

Nagu ülalt näha, ei lükka ta neid väiteid ümber, vaid tunnistab põhimõtteliselt õigeks.

Euroraha eest ei osta me ju vaktsiine ka praegu?

[tuuba]

Kriku

ostame ju! see tuleb sellest koroona-paketist, miskit 160 miljonit või nii.

[Kriku]

Kui nii, siis kõige rohkem 55% ulatuses, sest me maksame sisse ka: https://www.delfi.ee/artikkel/90040329/ ... ardit-tulu . Aga ma ei tea, kas see on nii. Võimalik, et on.

[tuuba]

Kriku

Kiik tuli valitsusse suvalise udujutuga, oskamata vastata kõige lihtsamatele küsimustele, nagu millal vaktsiin kasutusload saab, millal meile tarned tulevad, mis kogused meile millal jõuavad – kõik see oli kas “ei tea” või “umbes”.

Küll aga teadis ta, et raha tuleb kohe kanda tema ministeeriumi arvele, mis sest, et ei olnud selge, kas ja millal üldse tehinguks läheb.

siin on selge sõnaga öeldud,kuidas asjad käisid. see jutt, et kui nii ,siis oleks olnud naa--nagu paskvillis kirjas, ei päde. kui Kiigelt küsiti konkreetselt, et mis,millal,kui palju ja kuhu, siis oligi mök-mök.
ja loe veel edasi, näiteks hingamisaparaatide ostmise kohta käivat.

[Kapten Trumm]

Vaene Netanyahu, kui palju pidi ta valitsuse ees udutama, millal hangitavad vaktsiinid kasutusload saavad ja veel see kõrge hind - Iisrael maksis vaktsiinidoosi eest 2-3 korda rohkem kui EL.

Praegu tundub, et SAS-i motoks olev "Who dares, wins" kehtib ka tänapäeval ja muudes asjades.
Aga väike Helme ajab selget jama, olukorras, kus terendavad ees järgmised miljardikulud, on 10-20 miljoni suurusjärgu pärast vaksiiniostu põhjalaskmine ikka masendav lolluse demo.

[Kriku]

siin on selge sõnaga öeldud,kuidas asjad käisid.

Ei, siin ei ole öeldud, kuidas asjad käisid. Siin on Martin Helme eneseõigustus. Seda, et ta oli hankimisele vastu ning Kiik poolt, ta ei vaidlusta.