KV seeria tankid

[fossiil]

Eelmine nädal möödus suuremalt jaolt käiguosa elemente puhastades. Tundusid teised muidu täiesti tavalised, aga kuna ma seekord ei kavatsenud rattaid pinki panna ja sellega protsessi mehhaniseerida, siis võttis kõikide nende konnektorite lõikamine ja silumine ikka üksjagu aega. Aga tehtud see sai ja hetkel on pilt enam-vähem selline:



Nagu näha on veo- ja pingutusrattad ning tugirullikud juba kuivalt külge pandud, isegi porilaudu olen passitanud ent nendega tuleb veidi mõelda. Aga kõigepealt tugirataste küsimus - SMK-l oli neid kolme tüüpi, mõlemal pool esimesed ilma aukudeta ja ülejäänud suht läbisegi väikeste ja suurte aukudega. Aga et jutt tühi ei tunduks, siis pildid kah:



Siin on siis masina parempoolse külje rattad, esimene ilma aukudeta, järgmised viis suurte aukudega, kuues väikeste aukudega ja viimasest ei saa aru - nagu oleks poolest saadik suured ja poolest saadik väikesed augud. Aga eks pakkuge - kellele kuidas tundub?



Ja siin vasak pool - esimene jälle ilma aukudeta, teine väikestega, kolmas suurtega, neljas väikestega, viies suurtega, kuues väikestega, seitsmes suurtega ja viimane jälle väikestega. Ehk siis üle ühe. Tundub et selle masina ehitamine käis küll nii, et üks rattavalmistaja ei teadnud, mida teised teevad ja nii edasi.
Kuna mudelil on kõik rattad ühesugused, ehk siis väikeste aukudega, siis suuremate saamiseks tuleb lihtsalt osa rattaid üle puurida, millega kavatsengi lähiajal tegelema hakata. Esimese kahe osas sügasin kukalt - no ei viitsinud hakata uut siledat ketast sinna treima hakata, üritasin kuidagi "väiksema verega" hakkama saada. Võtsin abiks vanast põletusaparaadist valmistatud improviseeritud vahanoa ja täitsin ühe rattapaari avad modelleerimisvahaga ära. Sellised siis jäid:



Nüüd, kus ma neid ridu kirjutan, on ühe rattapoole vorm valmis ja teise oma lõppfaasis tardumisel. Nii et homme õhtul teen ilmselt esimese valu ära.
Aga et hulk kallist aega niisama raisku ei läheks, võtsin vahepeal ka suurema torni käsile. Siin on tähtis, et ees ja taga paiknevad liitekohad oleksid täiesti ühtlased, nii et sain ka veidi pahteldada ja siluda. Aga nii see jäi:



Torniga ei saanud hetkel kaugemale minna, sest kui vaadata kahuri maski, siis eestvaates tunduvad kinnituspoldid päris kobedad, ent küljelt .. no ikka paras porr. Ma saan aru küll, et plastivalu tehnoloogia ei võimalda, aga ehk oleks võinud siis need paar poldipead eraldi detailidena anda. Tegelikult on äärmiste poldipeade pesad samuti ovaaliks venitatud, nii et seal tuleb üksjagu korrigeerimist ette võtta. Selline see hetkeseis siis on:



Järgmise korrani.

[Karl XII]

Mina pakuksin, et viimase ratta augud on suured. Tundub, et see mis läbi aukude paistab tekitab mulje väikestest aukudest. Olen ka mõelnud SMK soetamisele, aga teades siinse teema põhjalikkust siis pean veel veidi ootama, et saaksin siit malli võtta. Igatahes väga äge masin.

[fossiil]

Tänud pakkumast, eks ma siis üritan need kõik suureks puurida. Tegelikult on puurimine paras jama - teoorias jah, et lase ainult üle ja voila! Algselt on augu läbimõõt 1,3 mm. Proovisin siis järjest 1,5 mm ja siis 1,6 mm puuriga - õnneks jäävad mõned rattad üle, nii et oli, mille peal katsetada. Selle mudeli plastik ei ole just kõige parema töödeldavusega: kipub lõigates kihiliseks kooruma. Pidin puuri negatiivse nurga alla teritama, muidu vedas liiga kiiresti materjalile sisse ja tulemus oli porr. Lisaks on äärikute vahel ruumi suht napilt, kipub ikka sisemisele äärikule sälke tegema, kuigi hoian vastu, nii et näpud tuimad.
Alguses mõtlesin et lasen pingis üle, aga see ei olnud hea mõte ja nii tuli kõigi 216 auguga niisama näpu vahel tuttavaks saada. Ei olnud just lõbus ajaviide. Aga tegin ära ja liimisin rattad kokku, hetkeseis:



Seejärel tekkis huvi võrrelda KV-ga, et palju siis vahet on? Kuna mul on too esimene, 1939 aasta kirjaga KV-1 juba ammu ootel, siis ladusin mõned jupid kiirelt kokku ja pilti tegema. Mingi aimduse ikka saab, vähemalt mahtudest:



Siin on näha pikkuse erinevus, mõlema mudeli tagaosa on ühel joonel:



Ja siin saab võrrelda kere laiuse erinevust, mõõtes tuli SMK kere 4 mm laiem.



Aga augud ratastes tunduvad ikka veel väikesevõitu, üritan need nüüd 1,7 mm peale ajada, nii et järgmise korrani.

[fossiil]

Puhh, lõpuks said kõik tehtud, rohkem ma neid auke näha ei taha, kuigi tegelikult võiksid need veel tibake suuremad olla. Aga aitab, jääb nii. Sellised siis jäid teistega võrreldes:

[fossiil]

Paar nädalat läinud nagu niuhti ja minu teemas ainult kangelaslik vaikus...
Aga nii hull see asi ka nüüd ei ole, enamus ajast on kulunud tüütute pisiasjade kallal nokkimisele. Nagu näiteks turell – keerasin sinna paar vedru, originaal meenutas rohkem nagu liblika tõuku, paigaldasin perimeetrile mõned poldipead ja edasi hakkasin nokkima seda osa, kuhu juba kuuliprits külge käib. Mõistlik oleks vist olnud kohe ets tellida, aga kui olen selle juba nii kaugele ajanud, siis ajan ilmselt lõpuni. Aga asi ise siis sellises seisus:



Järgmisel etapil võtsin ette vaateseadmed, neid jagub nii mõlema torni laele, kui ka kere esiosale, kokku üheksa läbipaistvast plastikust prismat.
Tegelikult ajasid need prismad mind üksjagu segadusse – ma ei saanudki selgust, mis asjanduse pealt need võeti, igatahes KV jaoks aretatud need olla ei saa – KV periskoobid olid ilma klaasplokita, lihtsalt poleeritud terasest peeglid raami sees. Pealegi on KV omad tüki maad laiemad. Aga mine sa tea – ehk hangiti sõbramehe poolest Saksamaalt - seepärast kasutasin sinist värvi, äkki olidki Zeiss-i optikaga varustatud?
No tore ju, et tootja on viitsinud mudeliehitajate suunas sellise kummarduse teha, teipisin kõik prismad osaliselt ära ja värvisin mustaks. Seejärel kleepisin need pesadesse – need tuleb eelnevalt üle käia, sest osad on veidi väikesed. Edasi tilk sinist värvi „peegli“ kohale ja jälle teibitükk ette ning kate peale.

Et vahepeal pilte ei teinud, siis tuleb jutuga leppida. Ja piltidega, kus prismad on juba värvimise ootel kinni teibitud:



Ahjaa, tornidele kleepisin laed peale ja keevitasin ümberringi kinni. Tükk mässamist oli, sest keevitus peab olema ikka üsna peenikene. Eriti suuremal tornil, sest seal on lae ja kere liitekohas madalama aste. No ja siin on siis fragment väiksema torni keevitusest ja periskoobist:



Edasi nokkisin tükk aega kahe periskoopilise sihiku (no vähemalt üks neist on sihik) kallal, üritasin neile samuti mingisuguseid peeglite moodi asjandusi sisse aretada, ehkki need on näha ainult siis, kui spetsiaalselt vaatad, aga sellised siis tulid:



Aga edasi kõige suurem väljakutse – kahurid. Plastikust torud on ju enam-vähem OK, kuid nagu ikka plastik, siiski veits ilmetud. Kõigepealt kiire mõte – tellin – tuli välja, et Aber pakubki SMK jaoks kahureid, nii et milles küsimus... Aga siis uurisin veidi pilte ja ei tahtnudki, sest Aberi komplektis pakutakse 45-mm kahuri pähe hoopis hilisemat versiooni, ent SMK puhul on tegu 20K-ga, mille toru erineb hilisemast kuju poolest. No ja konstruktsioonilt loomulikult samuti, sellel oli vintsoontega torule ümbris kuumalt peale tõmmatud, nii et seda ei saanud lahti võtta, mis oli remondi mõttes kulukas. Kõige jamam on muidugi see, et antud versiooni ei valmista 1:35 mõõtkavas MITTE ÜKSKI afteri tootja. Nii et toorik pinki ja toru valmis tinistama. Saingi hakkama, siin see siis on:



L-11 tundub Aberil nii enam-vähem olevat, aga selle ühe pärast ka ei ole mõtet oodata, homme üritan K-rauast materjali kätte saada ja siis alustan selle treimist.

Järgmise korrani.

[vaoinas]

No nende detailidega ja keevistega oled küll head tööd teinud, lausa lust vaadata.
Ja no ise metalltoru treimine on kõrgem saavutus, mis eeldab nii vahendeid kui oskusi. Kuidas sa talle vintsooned sisse saad?

Jään järgmist ootama.

[fossiil]

Noo krt, nüüd tahetakse juba vintsooni kah veel... Aga no eks tuleb siis punnitada, jamasin mis hirmus ja kuigi kulutatud aeg ei ole tulemust väärt, siis vähemalt mingisugused sooned ma tehtud sain. Et objekt on küllaltki väike - 45-mm kahuri rauaõõne läbimõõt tuleb 35 mastaabis ligikaudu 1,3 mm - siis on neid ikka suht raske märgata. Aga midagi õnnestus isegi pildile püüda, selline siis jäi:



Aga nüüd edasi roomikute kallale - mingid tühised 80 lüli on veel jäänud...

[Karl XII]

Peab ikka ülihea silm olema, et 1,3mm torus seda näha. Saaksin veel aru 1/35 skaalas 75-76 mm suurtüki toru sees vintsoon, aga see on juba liig

[vaoinas]

Vintsooned näevad lausa uskumatult head välja. Suurepärane töö.

Eks ta ongi oluline eelkõige seepärast, et fotosilmale ette jäädes midagi paistaks ja et silm registreeriks, et seal midagi on.

[fossiil]

Eks tuli siis edasi aretada, selle asemel, et roomikuid puhastada... Aga vahelduseks võtsin ette suurema kahuri maski, millega ma rahul ei olnud, sest poldipead on viltused ja nende pesad välja venitatud. Alustuseks pressisin portsu sobivas mõõdus koonilisi poldipäid valmis, seejärel lõikasin olemasolevad maha. Väljavenitatud pesad pahteldasin Tamiya kahekomponendilise putty-ga täis ja tegin pesale kuju andmiseks spets. instrumendi. Järgmisel päeval saigi pesad ära süvistatud ja poldid paika kleebitud. Sellised siis jäid:



Edasi toorik pinki ja L-11 toru treima. Seoses asjaoluga, et järgmine projekt KV tankide teemal on juba ammuilma vaikselt susisenud, tegin sama soojaga sinna kah toru valmis. Et SMK on praegu aktuaalsem, siis hetkel tuleb pilt ainult selle kohta:



No ja see vintsoonte värk, nüüd tuli nüüd lausa abinõu valmis nõiduda ja erinevaid tehnoloogiaid proovida. Lõpuks sai mõlemale torule sooned ka sisse. Aga kuna peenemale kahurile olid sooned juba valmis tehtud, siis kasutasin SMK jaoks sama tehnikat, tulemus oleks võinud parem olla, aga hetkel jäi nii, sest palja silmaga defekte eriti näha ei ole:



Järgmise korrani.

[vaoinas]

No see torudega majandamine on ikka üle mõistuse.
Tundub et Fossiilil ei olegi põhjust erinevate relvaraudade puhul aftermarketi poole vaadata - treipingile hääled sisse ja tuleb.

[fossiil]

Vahepeal tegelesin roomikulülide puhastamisega. Tegelikult väga hull töö ei olnudki, sest ka Friulit ja MasterClub-i tuleb samuti puhtaks nokkida. Ainult et nii monotoonse töö juures tulevad ikka mingit sorti imelikud mõtted pähe. No ja ega sel korral midagi teisiti olnud - tulidki. Kõik lõppes ühe suure ajaraiskamisega, kõigepealt mõtlesin välja konduktori, siis tegin selle valmis ja rihtisin paika ning hakkaski peale: ettevalmistatud lülid ükshaaval konduktorisse ja auke puurima.
Ülemõtlemise tulemus:



Üks roomik on täies kooosseisus ja ka peale tõmmatud, teine koostamise lõppfaasis. Tegelikult hetkel, kui praegu klaverit toksin, on ka see koos ja samuti peale venitatud.
Nüüd tuleb siis otsustada, kas tuleb Soome sõja variant või varasemalt polügoonil kimanud eksemplar. Vahe on porilaudades - enne nende paigaldamist tuleb polügooni variandil kõik tööriistade jaoks vajalikud tihvtide augud kinni pahteldada ja kastide soklid pinnaga siledaks lõigata. Samas tähendab polügooni variant veidi võimsamat relvastust - suure torni tagumiseks kuulipritsiks saab siis panna suurekaliibrilise DK. Kui masin Soome saadeti, asendati see tavalise 7,62-mm DT-ga.
No ja polügooni variant saab veidi laisem ning kiirem ka olema - ei mingeid tööriistu, isegi mitte trosse - ainult paljad ja siledad porilauad.
Eks ma nüüd mõtlen...

Järgmise korrani.

[Bodyguard]

Mulle meeldib see lahe tempo, mis viimaste mudelitega on tulnud. Ja üldse ilma irooniata!

[fossiil]

See on nii ja naa - kui varem sain heal juhul aastas ühe mudeli valmis, siis möödunud aastal juba kaks - nii et tõepoolest, minu jaoks progress missugune..
Eks vaatame, palju siis neid selle aasta lõpuks koguneb.
Aga vahepeal tegin paar sammu edasi - mõlemad roomikud tõmbasin peale, porilaudadega jõudsin otsusele, et ei hakka Soome sõja variandiga vaeva nägema - masin osales selles konfliktis ju reaalselt ainult kaks päeva. Nii et mittevajalikud augud täis ja edasi!
Selles tuules panin porilauad kokku ja roomikutele peale. Hetkeseis:





Tegelikult otsisin nii igaks juhuks veel, et äkki keegi kusagil pakub SMK jaoks porikaid, aga ei leidnud. Ega nendelgi suurt viga ei ole, aga need kronsad võiksid tüki maad õhemad olla. Mõtlesin korra isegi sellise nullist variandi peale, aga ei jäänud seekord konksu otsa - seal on neid pisikesi polte ja neete liiga palju, et kõike ise tegema hakata:



Jääbki nii, vähemalt selle mudeli juures. Aga järgmise edasimineku asemel tegin hoopis paar sammu tagasi, sest kui nüüd veits tagasi vaadata, siis sai ju kahuritele vintsooned sisse aretatud. Tuli välja nii enam-vähem, selle mõõtkava jaoks küllaltki söödav. Ja veidi aega hiljem sattusin L-11 kahuriga KV tanki fotole, kus on selgesti näha, et tegelikult oli L-11 vintsooned keerdus hoopis teises suunas... Oli seda nüüd veel vaja..
Esimese hooga rabelema ei hakanud, mõtlesin, et olgu pealegi, aga hiljem hakkas see mõte mind segama. Lõpuks tuli teise käe šabloon valmis teha, mis võttis jälle üksjagu aega. No ja siis mõlemale torule uued sooned sisse, sellised siis jäid:



Järgmise korrani

[Sho]

Sina jeerum.. toru sees olevate nähtamatute vintsoonte suund on ka oluline.
Te Vaoinaga vôistlete selles, et kes teeb paremini tankisiseseid asju, mida keegi pärast ei näe?
Igatahes, laske aga samas vaimus edasi, põnev on jälgida..