. aga lend selle väikese Jak-ga oli ikka väga piinarikas. no oskas ju frantzus selles eesti suvelõpu kliimas aklimatiseerumise käigus endale ikka korraliku nohu külge haakida, nina ikka korralikult kinni. õhkutõusul polnud häda, saanud arugi, aga vot mägede kohal hakkas seda väikest teraslindu ikka korralikult pilduma turbulentsiga ja äkilised rõhumuutused olid ikka väga häirivad mis kajastus valuga kõrvades, ja kõige hullem oli maandumine, siis oli valu nii tugev et tee või tilk püksi, kuigi kasutasin vanu lendurite võtteid et suu pärani lahti ja lõug vastu rinda! kas oli selle Jaki glissaad väga järsk Termezi maandudes või oli nohu hullemaks läinud, suure lennukiga maandudes oli ainult kerge ebamugavuse tunne kõrvades 
. olin neid mägesid ka korra varem lennukiga ületanud aasta tagasi, ei olnud mingit pildumist vaid sujuv lend. siis oli lennuk ikka suurem kah, marki ei mäleta aga neljamootoriline turbopropp sõjaväe transpordilennuk kus ainult üks pikk istepink piki mõlemit parrast, ja suht samal marsruudil; Nilki sõjaväelennuväljalt Tcirtciki lennuväe baasi mis kohe Taschkendi kõrval. maandumine ikka väga valus, aga terminali uksel ikka tohutu äratundmisrõõm, tõmbasin läbi kinnise nina seda kuuma kõrbelõhna(mitte kõrbemise ) ja tuju läks kohe paremaks! ennelõunane aeg, temperatuur oli vaid veits üle kolmekümne, igati talutav et väeosani jalutada ca 10+km. lennujaam oli ju linnast väljas, aga sealt viis otsetee meie väeosani, nn Termezi ringtee; põhimõtteliselt sama nagu Tallinna ringtee Peterburi maanteest Pärnu maanteeni, aga ikka külatee oma erinevate käänakutega mida pidid teadma. isegi kottpimedas öös, ja ööd olidki seal ikka kottpimedad kui just kuu ei paistnud; ja kinniseotud silmadega käsikaudu astudes oleks frantzus oma väeosa üles leidnud, majakateks oleks olnud diiselmootoriga veepumbad mis arõkkides vett kõrgemale pumpasid. airportist välja astudes lasin muidugi pilgu üle lennujaama parkla, aga muidugi oleks ju palju loota et Frantzusi mitteametlikult kinnitatud parkimiskohal keegi frantzusi ootaks ja vastu võtaks . parkla tühi mis tühi, pühapäevane päev ka ju! isegi taksot polnud; ainult liinibuss aga Termezi mul ju asja polnud. väeosa vabanduseks võib muidugi öelda et ega keegi ju teadnud millal reamees frantzus tagasi tuleb puhkuselt, ja kas üldse tuleb ja millega? oleks muidugi variant olnud et lennujaama taksofonist kohaliku diviisi staapi helistada ja sealse kommutaatori kaudu ka oma väeossa, aga selleks pidi mingeid paroole teadma mida ma hetkel ei teadnud veel; telefoniühendus väeosaga käis ainult kommutaatori kaudu. muidugi täitsa huvitav oleks teada kas frantzus oleks pikalt saadetud kui olekski väeossa helistanud ja transporti nõudnud? tõenäoliselt mitte, kas valveauto või pealiku willis oleks vastu saadetud, ehk . igatahes keris frantzus lipsu taskusse, lasi paar pluusinööpi vabaks, kittel üle õla ja võttis suuna väeosa poole, muidugi lootes ka pöidlaküüdile! ja oli ka põhjust sest seal toimis see väga hästi! tänapäeval nimetatakse seda "sõidujagamise teenuseks", Bolt jne, aga seal toimis see juba 35 aastat tagasi. pöidlaküüt oli tasuline, kõik viskasid raha, ja alla rutsi mitte kunagi, oli ka frantzus sellega raha teeninud kui üksi sõitsin, näiteks Nilki baasist Termezi,; ja hääletajaid tee ääres piisavalt, tavaliselt pereemad koos lastega kes tahtsid järgmisesse külla-linna transporti. seega polnud frantzusil mingit kahtlust et kui keegi väeosa suunda sõidab siis kergendab ka frantzusi jalavaeva ja rahakotti! edasiseks kribamiseks pean alustama kohe järgmiselt realt! aga seda homme kui munad värvitud saan, ehk...
. krt, willis kimas frantzusist mööda ja siis pidurid plokki; väike armeen kargab masinast välja ja tahtis frantzusi pikali joosta! õnneks Newtoni seadused toimisid ka Termezis vähemalt meie väeosas kuna reamees Frantzus oli need seadused kohe esimesel päeval kehtestanud kui teist korda pealiku autojuhi ametisse astusin; ja pikali ei kukkunud, isegi ei kõikunud mitte kuna kaaluvahe oli +30kg Frantzusi kasuks! väike armeen ulatus mulle vaevalt kaenla alla, aga hingelt oli ta suur, ja seda nii otseses kui heas mõttes! ikka väga emotsionaalse hingega poiss oli; kui temaga veits karmima tooniga rääkisid siis kohe pisar silmas; ja kui kiitsid siis kukkus ka kohe vett valama!! igatahes kargas ta hooga willisest välja, õnneks tõmbas ikka käsipiduri ka peale, ja ikka otse frantzusi kaenla alla pisaraid lahistama; et frantzus tuligi tagasi 
pillima ei hakanud, kandis ette et järgib täpselt frantzusi instruktsioone? et tõi hommikul "tsooru" väeossa, too kontrollis et väeosa tiksub ikka pühapäevasel reziimil ja kõik sõdalased on hommikul oma kaks värvimata keedumuna kätte saanud; ja peale seda tahtis koju tagasi saada! ja sellel trassil on ta sellepärast et frantzus ju isiklikult näitas talle Termezist väljumise "backdoori" mida kasutada keeluajal sõitmiseks et VAI-ga sekeldusi poleks! no jumal tänatud, vähemalt midagigi oli ta frantzusi õpetusest kõrvataha pannud! keeluaeg oli jah peale laupäeva lõunat kuni esmaspäeva hommikuni 6.00. eriluba oli küll olemas aga kuna muud tehnikat sel ajal üldse ei liikunud siis üksik willis oli sihtmärk; seda enam et meie väeosa numbriga! termezist väljus kolm maanteed, ja kõik olid VAI patrullidega mehitatud; frantzusil sellest täitsa eraldi teema plaanis! no kutil õnneks silmad lõpuks kuivad, ja koukisin oma kohvrist "Kalevi" schokolaadi välja mis oli just talle mõeldud, polnud õnneks veel eriti sulama hakanud; Vanakat oli ka pakkuda aga mitte hetkel! poisil jälle vesi lahti, hammustab schokolaadi ja pühib pisaraid! krt, jäta nutt ja hala; aeg willis käima lüüa sest frantzus tahab koju saada! pisarad hetkega pühitud ja suund väeossa! ja vot siis frantzusil ikka krutskid mõttes, no kuidas sa laekud väeossa peale 4 nädalast eemalolekut ilma mingi jamata, pole ju frantzusi stiil 
