TUVASTADA tükk tehnikat

[desert eagle]

pildil olev hammasratas on kuidagi hästi tuttav,kas mets kus käisid asus saaremaal?

[PANZER]

Tere


Roomik ma kaldun arvama, etSaksa oma aga mille üritan pildid kokku viia valituga mis netis.


Vahur

[fossiil]

Tervist!

Roomikulüli on nn. ostkette/winterkette osa, neid oli nii ühes tükis valatud laiendusega, nagu pildil, kui ka juurdekeevitatud labaga.

Urmas.

[fossiil]

Tervist!

See rauatükk paistab päris huvitav - kas rohkem ja detailsemaid fotosid ei saaks teha?

Urmas.

[Panzergrenadier]

Tere,

Täpsustaks natuke Fossiili juttu. Metsas leitud lüli on täpsemalt ostkette tüüpi.
Väike illustreeriv pildike siia juurde:




Siim

[PANZER]

Tere


Seda parempoolset ma mõtlesingi aga häid pilte ei tabanud.



Vahur

[r@ndur]

Tänud vastajatele!
Aidake lihtsal inimesel mõista, kuidas sattub tankiroomik nii sügavale metsa... Praeguses mõistes on tegu võpsikuga, ka sõjaajal ei olnud see koht miski maantee (lähim võimalik talutee viib sealt paarsada meetrit mööda).
Milline liikur neil muldteedel (kus jupiti mädasemaidki lõike leidub) üldse liikuda saab (va ehk talvel)? Mark III - IV?
Tegu on Jõgevamaa osaga, kust Ida-Virumaale on kiviga visata, mingit tehnikat sealkandis liikus - aga nii sügaval metsades?

Tervitustega

[valdo]

Milline liikur neil muldteedel (kus jupiti mädasemaidki lõike leidub) üldse liikuda saab (va ehk talvel)? Mark III - IV?
Tegu on Jõgevamaa osaga, kust Ida-Virumaale on kiviga visata, mingit tehnikat sealkandis liikus - aga nii sügaval metsades?

Nagu ma Su kirjeldustest aru saan, käib jutt metsasest alast, mis jääb Sadalast kirdesse, st Tuimõisa, Lilastvere, Näduvere jm ümbrus. See on ainus kaasaegse Jõgevamaa nurk, kust on Ida-Virumaa kiviga visata.

Minu versioon asjast on, et mingi soomuk püüdis Avinurme kandist mööda ajaloolise metsatee kanti otse Tähkverre või Sadalasse välja jõuda. Nimelt suur maantee on sajandeid käinud Mustvee-Võtikvere-Kõnnu-Torma-Kaudu, samal ajal kui kohalik hobustee on vähemalt alates 17. sajandist olnud ka Avinurmest otse Tähkvere (vanades ürikutes Laius-Tähkvere) peale üle Oti ning teine samasugune haru üle Tuimõisa Reastvere peale.

Arvestades 1944. aasta taganemise logistikat, on need mõlemad üsnagi tõenäolised kulgemisteed. Sõja-ajaloolased peavad siin vastama, kas neid ka TEGELIKULT kasutati, mina vaid tean, kus on ajalooliselt mingit tee moodi asjad olnud ja kus mitte.

(Tunnen veidi Eestit, kuna olen selle mõisatäpsusega läbi käinud.)

[r@ndur]

valdo on liikumisteedest hea ülevaate andnud. Ida-Virust Oti kaudu tulev tee on ajalooga tee ja küllalt hästi läbitav tänagi. Aga see roomikuomanik on tunginud sellest teest laias kaares kõvasti loode-põhja poole - sinna, kus teoreetiliselt selliste asjandustega ei saaks väga julgelt liigelda.

Kuna juures ka mürsuhülss (37-45 mm AT-kahurit pakkus sõber), siis viitab see isegi mingile lahingutegevusele? Sadala lähistel on olnud küll lahingumasinate tegevust (kohalike mälestusi).

[Abramis]

Ühe metsa väljaveo traktori lindi lüli leidmisest, mis sobiks võib-olla ka tanki alla, (ja vastupidi) ei ole tarvis liiga pöördesse minna...Isegi siis, kui seda illustreerida ühe mürsukestaga. Metsaküla ja Oti kant on vana metsatöö tegemise koht.

... ja kas seal esimese pildi peal, kulu sees, mitte üks vana saksa vindi toru ei vedele...

Häid leide edaspidisekski!

[r@ndur]

See pigem puuoks, mis rohu sees kutsuvalt särab. Iseenesest pööret pole aga huvi tekkis küll.
Muide, sama küsimus tekkis kunagi Tapiku lähistel (ca 4-5 a tagasi, tulles Jõeküla poolt, pöörates Tapikult vasakule metsade vahele), kus suvalisel metsasihil (veneaegne) sattusin väikesele hunnikule mürsukestadele, mis näisid olevat justkui metssigade poolt maa seest välja tuhnitud - labidajälgi polnud (enam?) võimalik tuvastada.
Situatsioon muidu sama - sügaval metsas raskerelvade moon. Lihtsalt tekkivad küsimused...
Iseenesest tunnen rohkem huvi rändamise kui militaaria vastu, kuid foorumlaste lahkel loal raporteerin leidudest ka edaspidi

[PANZER]

Tere

Panen siis oma huvitava kogemuse, kuidas fantaseeritakse.

Mõni aasta tagasi, sain kokku jälle mingi kundedega, kes kukkusid seletama, et nad teavad kus on tank soos või rabas. Ise üritavad nad olla väga tähtsad, pidades mind vist tankide äratundmises nohikuks. Seletavad ja seletavad. Kui palju ikka see torn paistis ja toru pikk oli. Mõtlesin, et krt... kui te juba tanki torni nägite siis oskate ka öelda milline ta väja nägi. Kas ümmargune, kandiline või siis ei tea veel milline. Kus luugid paiknesid?
Peale seda nad nagu ei kippunudki rohkem seletama. Äkki küsisin midagi valesti. Vajuti vaikselt laiali ja peale seda ei ole keegi kiitlema tulnud. Poleks nad selle nägemisest rääkinud vat oleks veel uskuma jäänud.

Seda on ennegi räägitud, et Vana-Vigala ja Lihula vahel on nähtud tanki kusagil soos aga kui ikka ise ei näe.....ei usu. OMA SILM ON KUNINGAS!!!

Mis siis ikka. Jõudu otsimisel ja leidmisel.


Vahur

[krizz]

Jaa,jaa,jaa...Tankid ei vedele lihtsalt kuskil soos,vaid tegelikult tiirutab mõõda eesti soid ja rabasid ringi terve II MS ajal ära eksinud tankibrigaad (suure tõenäosusega SS-i oma,mõni üksik pakub,et vene üksus).Vaja vaid hääletada ja tank omale orgunnida.Nii lihtne see ongi

[Q]

Poetan ka mõne sõna Tapiku raba kohta. 1941.a. sõitis sinna tõesti suur vene väeosa sisse. Paraku lõppes kaardil märgitud tee tegelikkuses tunduvalt varem. Taga olid aga juba sakslased, siht tule alla võetud ja taganemistee ära lõigatud. Nii jäeti kõik mida raba ei kandnud sinnasamma ning põgeneti üle raba. Sakslased vedasid hiljem 98% tehnikast minema. Osa kraamist ja tehnikast saadi ka külameeste käest kätte. Kui seal tehnikast midagi on siis mõni rappa vajunud hoburakend, mis iganes seal siis järgi oli. Pildil oleva asjanduse pakun mõne liikuva remonditöökoja varustusse.

[r@ndur]

sellest, et sealt hulgem väge läbi liikus, sain tunnistust ühe piirkonna taluvareme juures (Koeru poole jõge) - nimelt vedeles seal veel mõni aasta tagasi ca 7 roostetanud vene kiivrit.
Rahvasuu teab rääkida, et ühes sealsetest taludest olevat üks või mitu vene sõdurit elanud terve saksa aja (tundub küll uskumatu).
Lisaks olen näinud Linnusaare rabas ühte vene kiivrit, mis algselt tähistas (haavadesse surnud?) vene sõduri hauda. Üks Koeru jahimees sattus piirkonda nii 30-40 aastat tagasi ning siis oli kiiver veel toki otsas ja sõduri nimigi küljes - olevat olnud Sergejevitš või Sergejev... Mees (nüüdseks manalas) rääkis lugu mulle ise - oli ise sealtkandist pärit ja tundis kohta nagu viit sõrme.