head töörahva püha! täna kannatab kribada, peaks ju topelttasu olema...
Paide arvamusfestivali korraldajad arvavad et said millegi innovatiivse asjaga hakkama, aga tegelikult taasleiutasid jalgratta! isegi frantzusi vanaemal oli jalgratas olemas, uhke nimesildiga, "Dürkopp" nimelt. vot ei teagi kas see oli tsaari- või Pätsu aegne, või kogunisti trofee mis wehrmachtilt sõjasaagiks saadud; igatahes arvamusfestivali juured ulatuvad sügavasse nõukogude aega, algus oli meiereist, jätkus piimapukil kuni vabariigi taasloomiseni, ja siis veel mõned aastad kuni viimane lehm tapamajja viidi! paarkümmend aastat oli unustatud see foorum aga siis jälle taaselustati Paides! igatahes oli väike frantzus igati vanaemale abiks piima kärutamisel meiereisse hommikuti, eriti pikk maa ka polnud, ca 1km. olin tol ajal 8-9a vanune, isegi oktoobrilaps, seega poliitiliselt juba väga hea algharidusega, ja kuulasin ikka huviga seda meierei foorumit kus oli vaba mikrofon! "hommik Anuga" lausa kahvatub selle kõrval, hommikut juhtis korpuseveteranist meier kellele jumala poolt oli antud sellised häälepaelad et kui sosistama hakkas siis oli ka teise külaotsa kuulda! ja nii iga hommik kuus päeva järjest; pühapäeviti oli meierei kinni sest lehmad kõik kirikus. igatahes osales frantzus ikka aktiivselt iga hommik sellel festivalil. seltskond oli vägev, ümberkaudsed talupidajad, ja juba mitmendat põlve; enamus muidugi pensionärid! ja väga huvitava taustaga; paar korpusemeest, soomepoiss, endised kulakud kes siberis ümberõppel käinud jne. seinast seina, ikka väga huvitav frantzusile! no millest siis räägiti; ikka kiruti parteid ja valitsust, eriti olid neil kommunistid hammaste vahel ja vot siis ei saanud väike frantzus ka mitte vaiki olla! et meil koolis ikka räägitakse kommunistidest ainult head, kõige paremad inimesed maailmas! vaikus meiereis, ja pärast pidin vanaema koju talutama sest ta häbenes oma silmad peast lapselapse pärast

. ja mis kõige huvitavam et viinavõtmine oli tihti varahommikul meiereis kuigi pood oli kinni veel! eks takkajärgi saan ka sellest aru; mõõdutokk oli ju meieri käes ja ta oli ikka kõva viinamees

. ja siis hakkas meieri suust ka puhast kulda tulema! et tal on ikka korpuse ajast mitu medalit, aga need on katusel naela all seibideks ja hoiavad eterniiti kinni! et kurat kui poleks Luki all omade tule alla jäänud siis oleks 1942a jõuludeks kodus olnud. sääremari tal sinna läkski. aga sõjaväest teda ka lahti ei lastud, ikka võiduka lõpuni Kuramaal! kaevikusse teda enam ei aetud, oli voorimees tagalas. no mingi aeg pandi see meierei kinni ja keset küla tehti piimapukk. frantzus siis juba 10 aastane ja täitsa iseseisvalt kärutasin piima käruga pukile. piimaauto tuli kuuest, seega löödi frantzus juba viiest maast lahti. väetike nagu ma olin aga hakkama sain üksinda, mannergu sikutasin ka kärust välja aga puki otsa tirisid selle ikka vanemad mehed

aga piimapuki jutud olid ikka samad mis meiereis; ja kõige värskemad uudised muidugi! raadiost räägiti neid alles peale lõunat, kui üldse räägiti! ameerika hääle kuulamine oli tol ajal ikka au sees! tuleb siis piimaauto, laborant kargab välja mõõtma ja rasvaproove võtma, autojuht on kallaja. vastavalt rasvasisaldusele oli ka piima kokkuostu hind. võisid ju veega lahjendada aga polnud mõtet, rasvasisaldus langes! igal mannergul oli number peale maalitud, vanaema number on siiani meeles, 34! võtab siis laborant järgmise mannergu ette ja karjub numbri, väike frantzus pidi vastu karjuma vanaema nime. perekonnanimest jäi väheks sest vanaonu oli ka oma mannergutega kohal! noh õnneks kuskilt märkmikust ma seda nime ei pidanud otsima, perekonna nimi oli sama mis frantzusil ja vanaema eesnime suutsin ikka meeles pidada! mingit kviitungi muidugi ei antud, pidin lihtsalt meeles pidama mitu liitrit see petturist laborant avalikult deklareeris ja vanaemale pärast ette kandma. tühja mannergu tirisin ise pukilt maha kärusse ja siis vutt-vutt kodupoole, väike ettekanne vanaemale ja siis lubati jälle tuttu minna, koer puges kah kaissu! vot selline pisike lugu piimapukist, oli see nüüd hea või halb nõukogude ajal ei oska öelda, aga tegelikult oli see ikka korralik äri maal, sest enamus kulutusi kirjutati ju kolhoosi korstnasse

. ja ega piimaauto ei sõida ju mööda talukesi et 20 liitrit piima pütti valada! piimapukk oli igati ratsionaalne lahendus lehmapidajale vene ajal, tegelikult maksis ju riik sellele ikka räigelt peale!
jelagu juks mai!