Autotehnikateema

[Walter2]

Minge seenele oma "ehituskaubikutega" - väikefirmade üldkaubaveoks on kaubikud asendamatud. Ma vean Masteriga sageli kangarulle, millede saatmine näit. teenusepakkujate sõidukitega on üle mõistuse kallis kuna nad lähevad mittestandardsete kaupade alla just oma pikkuse pärast. Nii tasubki juba alates 4-5 rulli vedamine Narva ja Tartusse igal juhul ära. Ning kaaluvad need sunnikud ka piisavalt - ainult veerand kongist täis ja juba passikaal lõhki kuigi mahuks veel ja küll ning patuga pooleks on ka rohkem veetud sest töö tahab tegemist ja suguelu elamist ja kestab buss ning ka väljast vaatajatele/kiibitsejatele on pilt veel ilus.

[Che Latino]

Kui juba kaubikujutuks läks, siis minu kabriolettkaubik kaponiiris:

[klemmikas]

Nendel suurel kaubikutel on enamikul see kandejõud piiratud kommertsotstarbel - et kasutaja saaks sõita B-kati lubadega, sest C-kati load on tänapäeval juba haruldus. See on kõva müügiargument. Kaubikute juhid on meil 18-a tattninad, kellel 95% ei ole mingeid C-lube ja C-lubade omanik küsib piisavalt palka, et kaubiku peale seda ei jaksa keegi maksta.

Loomulikult ei osta omanik 9 m3 veoruumiga Sprinterit või Daily't selleks, et seal 700 kg vedada (kui ta kogemata soojustusmaterjale ainult ei vea). Sõidavad need kõik tegelikult normaalkaalus, kuid juriidiliselt ülekaalus. Trahv muidu üle 3500 sõitmise eest on sama, mis vastava kategooria puudumise eest. Aga vahele jäämise võimalus on väike. Politsei vaatab liiklust visuaalselt - kui sa just auto tagaotsa vastu maad ei koorma, ei hakka sulle keegi hõlma.

Tegelikult võik antud lolli mängimise lõpetada (probleem ei piirdu ainult politsei bussidega) ja teha seaduses teatud mööndusi (nt kaubik kuni 4200 kg vms), sest praegu teevad juhid nägu, et nad pakivad oma 9 m3 kaubikusse 500 kg ja politsei teeb nägu, et ei näe.

Politsei kontroll on praegu nii lõdvaks muutunud, et Tallinna ringteel naljalt ei sõida normaalkaalus ükski metsaveoauto. Sõidan igapäevaselt mööda ringteed - 90% metsaveokitest on laetud täis "ääreni", st seal on nii 10 tonni ülekaalu. Eesti oludes normaalkaalus metsaveok saab täis olla ca 2/3 tugede kõrguseni.

Nüüd sa paned küll ikka väga mööda omadega.
Kuna ise töötan autojuhina, siis tean väga hästi, kuidas kaalubussid puistavad ja ei ole siin mingit väikest vahelejäämise tõenäosust.
Kaalubusside politseinikud teavad väga hästi, et mitmed kaubikud sõidavad ülekaalus ja seetõttu nad neid ka hoolega maha võtavad, mitte mingit kontrolli puudumist ei ole.
Samamoodi võetakse maha metsaveokeid, killustikuveokeid ja leiab veel ridamisi igasugu vedusid ja veokeid, mida võetakse maha.
Politsei teab täpselt, mis toimub ja võetakse isuga maha autosid ja trahvitakse, lihtsalt kuna kaalubusse ei ole väga palju, siis jah ei jääda väga tihti vahele.
Kuid need kaalubussid on piisavalt usinad ja targad, et teada, kus passida jne, ehk siis rikkujaid võetakse hoolega maha, pole mingit juttu, et silm kinni pigistatakse, ei pigistata ühti.
Ülekaalus vahelejäämise korral ei ole trahv sama, mis ilma juhiloata sõidul, kõik oleneb, mitmes kord see on ja kui suur on ülekaal ning kas on ületatud ka teljekaal.
Kui piisavalt vahele jääda on olemas ka aresti oht.

B kategooria juhti on muidugi lihtsam leida, aga see on üksnes jäämäe tipp, miks kaubikuid eelistatakse.
Sellel on palju olulisemad põhjused.
Alustame sellest, et kaubik on tunduvalt odavam, kui veok, kõiges.
Nüüd lähme edasi, kui kaubik teha C1-ks, siis tuleb koheselt teekasutustasu maksta, samuti on vaja paigaldada sõidumeerik ja juhile teha ka vastavad sõidumeeriku koolitused, me räägime päris korralikest summadest.
Teine asi on see, et kas kaubik kannatab üle 3500kg või mitte, see ei ole reegel, et kannatab, kõik oleneb kaubikust, C1-na arvele võtmine ongi ühtlasi ka tõend, et see auto kannatab rohkem, eks tehasest tuleb vastav info selle kohta.

[klemmikas]

Akf Kapten Trumm, küllap me tunneme siis lihtsalt erinevaid omanikke.
Neid, keda mina tean, need küll ei annaks oma sõidukit vastava kategooria lubadeta isikutele. See sääst ei ole nii suur.

Lihtsalt huvi pärast küsin, mida rasket sa tahad kaubikuga tassida, et sellest 700-1000 kg kauba kaalust väheks jääb? Ma ise oma aastate jooksul kogetuna ei suuda midagi välja mõelda.
Sest oma kogemuse põhjalt julgen öelda, et kõik mis on raskem, on siiski mõttekam veoautoga transportida. Parem peale laadida ja parem maha laadida.

Mida rasket?
Võetakse kaubik, millel on peal suur kong ja hüdrauliline tagaluuktõstuk, ehk siis väike veok, aga arvel b kategooriana ning ametlik kandevõime 400-1000kg, olenevalt kaubikust.
Selle paneb autojuht ise roclaga aluseid täis ja ongi lupsti 2 tonni veost peal ning, kui kaalubuss vahele võtab, siis trahv käes.
Sellist vedu tehakse, kuna see on kordades odavam, kui pidada suurt veokit ja sellega sõita ja selle jaoks juhti tööl hoida.
Teinekord kaalubussid võtavadki ette konkreetselt kaubikud ja peavad neid ridamisi kinni ja kaalule.
Ma olen teemaga vägagi kursis.

[klemmikas]

Kui kaubiku veermik kannab, siis ei ohusta see ülekaal kedagi. Veokatel peaks tugevusvaru piisavalt olema - mingid riigid lubavad vist 60 tonni, aga Eestis ei pea maanteed sellele vastu.

See kaubiku veermiku kannatamine on selle kahe otsaga asi, paljud ei pööra sellele tähelepanu ja pannakse peale nii, et vedrud lookas ja ilmselgelt enam asi ohutu pole.

[klemmikas]

Akf Kapten Trumm, küllap me tunneme siis lihtsalt erinevaid omanikke.
Lihtsalt huvi pärast küsin, mida rasket sa tahad kaubikuga tassida, et sellest 700-1000 kg kauba kaalust väheks jääb? Ma ise oma aastate jooksul kogetuna ei suuda midagi välja mõelda.
Sest oma kogemuse põhjalt julgen öelda, et kõik mis on raskem, on siiski mõttekam veoautoga transportida. Parem peale laadida ja parem maha laadida.

Kõige levinum kasutus sellistel suurtel kaubikutel on ehitusmaterjalide vedu. Raske kraam tõstetakse kahveltõstukiga uksest sisse ja objektil välja. Üks tahvel standardset kipsplaati kaalub 30,4 kg, alusel on 54 plaati, üks alus on ca 1700 kg koos puidust alusega. Samad arvestused võid ise teha fibo plokiga, suurte valmissegu kottidega jne.

Veoautot tellida, kui endal on kaubik olemas, viljelevad need, kel raha palju, veoautoga vedada sama 1,7 tonni kipsplaati 30 km Tallinnast maksab peaaegu samapalju kui see kips ise. Kui ei usu, mine hommikul Puumarketi järjekorda, siis näed, kes ja millega seal veab. Samal kaubikul on tihti veel 4 m haagis ka järgi.

Ühesõnaga, see 700 kg pelab siis, kui sa vead soojustusvilla või plastiktorusid.

1,7 tonni alus on ilmselgelt palju, mistahes kaubikule peale panna, konkreetse koha peale tekib lihtsalt tohutu raskus, mis on liig nii põrandale, kui veermikule, sealhulgas teljekaalu ületamine.
Ma tean, kuidas mõjutab juhitavust ja sõitmist juba tonnine alus, suure reaalse kandevõimega kaubikuga, 1,7 tonni võib jõhker olla.

[Tegelane5]

Kipun arvama, et ju mingi jõustruktuuri omad aga ei tea kellele. Tavaliselt võtavad nad ju automaate, need Golfid olid aga manuaalid

Miks manuaal halb valik on? Uue Golfi kkast on täitsa OK kasutada ja kui ei lõhu peaks vabalt auto eluea ära kestma. Erinevate kasutajatega või kroonu teenistuses pmtslt ilma omanikuta DSG oleks palju tõenäolisem peavalu.

[Crispy]

Ei ütlegi, et halb valik. Lihtsalt et mulle on tunne jäänud, et pea kõik PPA autod on juba päris mitu head aastat kõik automaadid.
Enam ei ole manuaal vs. automaat hinnavahe ka enam mingi ahastamapanev nagu aastaid tagasi, seega lihtsalt oli huvitav avastada, et tegu manuaalidega.

[OLAVI]

Vanemate autode (viletsamate teede jaoks ehitatud) tugevusvaru oligi suurem.
Kunagi võttis ennast muigama, kui õppejõud väitis et GAZ51 raami ja veermiku tugevusvaru on seitsmekordne.
Aga kui aastaid hiljem ühe paneelitehase hoovil nägin 51´e triiki täis betoonikastiga sõitmas, siis jäin uskuma. (Muidugi hüdraulika seda kasti ei kallutanud, selle jaoks oli sihtkohas suur sildkraana.)

Aegu tagasi kurtis üks Toyota Dyna (B kat. kastikas ja odav laevapilet) omanik, et Soome toll rikkus tema hea metalliveoäri ära sellega, et saatelehtedelt leidsid koormaks olevat 6,5tonni raualatte.

[Manurhin]

Sai kunagi Gaz 52-04-ga koorem silikaattelliseid koju toodud. Kast sai lihtsalt porteluukide kõrguseni käsitsi kive täis laotud, st. mitte suvaliselt hunnikusse, vaid ikka ilusasti üksteise otsa virna. Mitu tonni seal võis olla, ei kujuta hästi ettegi. Igal juhul kaugelt üle lubatud 2,5t. Tagavedrud olid tagurpidi, mootor kolmanda käiguga tasasel teel veel vaevu-vaevu jaksas vedada .

[OLAVI]

Sai kunagi Gaz 52-04-ga koorem silikaattelliseid koju toodud. Kast sai lihtsalt porteluukide kõrguseni käsitsi kive täis laotud, st. mitte suvaliselt hunnikusse, vaid ikka ilusasti üksteise otsa virna. Mitu tonni seal võis olla, ei kujuta hästi ettegi. Igal juhul kaugelt üle lubatud 2,5t. Tagavedrud olid tagurpidi, mootor kolmanda käiguga tasasel teel veel vaevu-vaevu jaksas vedada .

Teatmik annab kasti pindalaks 8,1m2 ja porte kõrgused 61 või 68cm, savitellise erikaal 2100kg/m3 ja silikaat 1900kg/m3.
Ehk umbes 10 tonni.

[Kapten Trumm]

Sai kunagi Gaz 52-04-ga koorem silikaattelliseid koju toodud. Kast sai lihtsalt porteluukide kõrguseni käsitsi kive täis laotud, st. mitte suvaliselt hunnikusse, vaid ikka ilusasti üksteise otsa virna. Mitu tonni seal võis olla, ei kujuta hästi ettegi. Igal juhul kaugelt üle lubatud 2,5t. Tagavedrud olid tagurpidi, mootor kolmanda käiguga tasasel teel veel vaevu-vaevu jaksas vedada .

Eesti rekord peaks olema Gaz-53A-ga 12 tonni, veetavaks materjaliks olid kilerullid kolhoosi aiandi kasvuhoonete tarbeks, Tartust Põhja-Läänemaale. Katki ei läinud. Auto enda lubatud kandevõime peaks olema 4,5 tonni.

NSVL veoautod konstrueeriti üldiselt selliselt, et neid saaks rekvireerida armee tarbeks ja põllumajandusele poleks vaja täisveolisi veokeid (et ka maastikul liiguks). Seepärast olid need küllalt soliidse kliirentsi ja universaalmustriga rehvidega, jaotuskasti asendas üliaeglane 1. käik (tavaoludes võeti kohalt ju 2. käiguga). Seepärast tava Gaz omab täiesti soliidset läbivust, võrreldes sama kaaluklassi tänapäeva veokitega, millel pole üldse mingit läbivust.

Praktikas on neid tsiviilveoautode rekvisitsioone ka läbi viidud vähemalt kolmel korral - Ungari ja Tsehhi "vabastamiseks" (sellega tegelenud sõjaväeringkonna piires) ja Tsernobõli jaoks (siis käis üle riigi).

[Kapten Trumm]

Need Skodad pole mitte automaadid vaid robotiseeritud mehhaanilised käigukastid, mis suudavad ka automaadina töötada. DSG VWA puhul.
Vahe on selles, et seal asub mootori ja käigukasti vahel endiselt hõõrdkatetega sidur ja käigukastis liigutatakse hammasrattaid.
See võimaldabki tuua hinda alla ja teha dünaamika paremaks. Traditsiooniline hüdrotransformaatoriga ja planetaaridega automaatkast lisab 0-100 kiirendusajale 0,5-1 sek (80ndatel isegi 2 sek) ja on raske kui kurat ning lisab omajagu kütusekulule.

[Walter2]

Vahe on selles, et seal asub mootori ja käigukasti vahel endiselt hõõrdkatetega sidur ja käigukastis liigutatakse hammasrattaid.
See võimaldabki tuua hinda alla ja teha dünaamika paremaks. Traditsiooniline hüdrotransformaatoriga ja planetaaridega automaatkast lisab 0-100 kiirendusajale 0,5-1 sek (80ndatel isegi 2 sek) ja on raske kui kurat ning lisab omajagu kütusekulule.

DSG on suisa 2 sidurit sees ja dünaamikat parendab asjaolu, et sõites mingi käiguga on juba järgmine käik sisse lülitatud ning käigu vahetuseks piisab vaid sidurite ümberlülitamisest mis toimub kiiremini kui toimuks klassikaline käiguvahetuse protsess. Ning hammasrattaid liigutati viimati vast eelmise sajandi alguse käigukastides, edaspidi ei liigutanud keegi enam hammasrattaid - need olid kõik juba hambumises ja lülitused teostati hammasmuhvidega, millega sidestati vastava käigu hammasratas võlliga.
Aga ilmselt sa tead seda isegi.

[AMvA]

Need Skodad pole mitte automaadid vaid robotiseeritud mehhaanilised käigukastid, mis suudavad ka automaadina töötada. DSG VWA puhul.
Vahe on selles, et seal asub mootori ja käigukasti vahel endiselt hõõrdkatetega sidur ja käigukastis liigutatakse hammasrattaid.
See võimaldabki tuua hinda alla ja teha dünaamika paremaks. Traditsiooniline hüdrotransformaatoriga ja planetaaridega automaatkast lisab 0-100 kiirendusajale 0,5-1 sek (80ndatel isegi 2 sek) ja on raske kui kurat ning lisab omajagu kütusekulule.

Mis vahet seal on kuidas kast toimetab? Kui kast vahetab automaatselt käike, siis on ta ka automaat, olgu ta siis kahe siduriga robot, klassikaline planetaar või variaator.

Mu rootslasel on 8-käiguline klassikaline automaat, ei lisa see ei kiirenduse aega ega kaalu kah rohkem, kui DSG kast ning kütusekulu on kah pea olematu nii suure ja raske auto kohta