Kliimamuutustest

[Kriku]

See on 1999. aasta artikkel, võiks arvata, et praeguseks on täpsus suurem. Ma saan aru, et seal põhiline raskus on mulli sisu ilusti jääst kätte saamine. AMS, kust lõpuks läbi lastakse, põhimõtteliselt tuvastab ka üksikuid aatomeid.

[croman40]

Keskenduks pigem sellele, et mõni idikas punase nupuga ei mängiks ja me globaalse jahenemise ja radioktiivse saastusega rinda pistma ei peaks või, et, kui mõni neist, maa lähedastest asteroididest, mida väidetavalt kõiki jälgitakse, ikka meie poole lendama satub, me sellega midagi reaalselt teha suudaksime või mis siis saab, kui üks korralik magnettorm siit üle käib.

Loetelus on muidugi ulatusliku mõjuga kuid siiski (väga) väikese tõenäosusega esinevad sündmused.
Kliimast tingitud probleemide mõju on samuti üldine, aga lähemas perspektiivis saabumise tõenäosus erinevalt eelmistest sündmustest on 99%.

[Kilo Tango]

Kogu see vesinikuunistus lasti viimase raportiga pilbasteks:

https://newatlas.com/energy/blue-hydrog ... -gas-coal/

[Gideonic]

Kogu see vesinikuunistus lasti viimase raportiga pilbasteks:

https://newatlas.com/energy/blue-hydrog ... -gas-coal/

Ja ainuke kuluefektiivne roheheline vesiniku tootmise viis on muidugi jäänud artiklis täiesti mainimata:




Kahjuks tundub et James Lovelock'il on ikka täiega õigus:

“We may be the only source of high intelligence in the cosmos, but our act of avoiding nuclear power generation is one of auto-genocide. Nothing more clearly demonstrates the limits of our intelligence.”

[logistik76]

No seda tabelit vaadates.
Praegu on biogaas tanklas ainult suti kallim Vene gaasist.
Sellest vesinikku toota oleks isegi neljanda põlve tuumareaktoriga vesiniku tootmisest odavam.
Hea teenimisvõimalus Eestilegi.
Kas on midagi, mis sellise plaani välistab ?

[Kilo Tango]

...
Kas on midagi, mis sellise plaani välistab ?

Biogaasi, kui toorainet, tuleb lihtsalt liiga vähe peale. Slelest on siin teemas ka juttu olnud.

[nimetu]

Tõenäoliselt jääb vesinikule mõni nišš mida puhta elektrifitseerimise või akudega ei ole võimalik täita. Peamise energiakandjana see kasutust ei leia - liiga suured kaod ning logistiliselt problemaatiline.

[Kapten Trumm]

15 minutiga laadida autosse 500 km läbisõitu ja seda umbes tänase bensiini hinnaga oleks asi, mida tarbijad ostaksid. Mina kah. Vesinikuga on see täna Eestis tõestatud katseliselt. Enamik valgest ilmast on valmis maksma km eest rohkem, kui autot saaks kasutada sama vabalt nagu praegu. Muretsemata sõiduulatuse üle ja vajadusel seda kiiresti lisades. Ok, täispaagi tankimisele kulub 3 minuti asemele 15 min (usun, et ka see aeg kiireneb tulevikus), aga vähemalt pole see tunde.

Akumajandus on tänaste tehnoloogiatega oma võimete piirile jõudmas ja akuautot, millesse saab kasvõi 200 km laadida 15 minutiga, teha võimalik ei ole.

Suure roheogaruse taustal võiks natuke mõelda, milliste omadustega auto vastab kõige paremini tavainimese/ettevõtte vajadustele.
Mitte, et roheröökurid visioneerivad ja tarbijad närigu muru.

Mina küll pole nõus Strandbergi visioneeritud mõnesaja W elektritranspordiga sõitma ja kui valimised tulevad, siis sellise jama poolt ei hääleta.
Sestap arvan, et selle vesinikuga tuleks tegeleda, kasvõi päikeseelektri abiga. Sest selle juurutamisel on kõige vähem probleeme ette näha ja kõik pole põhimõttelised elektrihipsterid. Ainult akuautodega hakkama ei saa.

[Kapten Trumm]

...
Kas on midagi, mis sellise plaani välistab ?

Biogaasi, kui toorainet, tuleb lihtsalt liiga vähe peale. Slelest on siin teemas ka juttu olnud.

Hetkel pole ka selle tootmismahu olulise suurendamisega eriti tegeletud - Alexela nt tegeleb ainult sellega, mis lihtsalt kätte jookseb (sõnniku kääritamine).

[OLAVI]

Kogu see vesinikuunistus lasti viimase raportiga pilbasteks:

https://newatlas.com/energy/blue-hydrog ... -gas-coal/

See "laseb pilbasteks" ainult maa seest võetud toorainest "odavalt", energiat kandva gaasi (H), tootmise tehnoloogiad.

Nagu näha, siis "R aktivistidel" on olnud olulisi puudujääke loogilises mõtlemises, mis ei luba mõista et ükspuha millist maakoores ladestunud keemilist elementi väljakaevates ja atmosfääri paisates, muudetakse atmosfääri keemilist ja protsentuaalset koostist olenemata sellest kuidas seda elementi töödeldakse ning kui roheline see element alul paistab.

Ehk ainuke "päris puhas" atmosfääri muutmise mõjuta energeetika on see kus energiakandjaks on juba õhus olev keemiline element ringtsüklis või mittelenduv mittegaasiline aine.

[logistik76]

Trummiga põhimõtteliselt nõus, mõnisada vatti autole või autosarnasele asjale on lollus.
Paarsada vatti klassikalisele jalgrattale pedaalidele lisaks oleks juba jumekas. Ilmastik jälle pärsib jalgrattasõitu tublisti.
Nelja kilovatine elektriline maastikujalgratas eeldab sõitmiseks juba mootorratturi turvavarustust või hulljulgust.

[OLAVI]

No seda tabelit vaadates.
Praegu on biogaas tanklas ainult suti kallim Vene gaasist.
....
Hea teenimisvõimalus Eestilegi.
Kas on midagi, mis sellise plaani välistab ?

Siin on ainest väikseks mõtteharjutuseks, et miks on kohalikust prügilast kerkiva "auru" kokkukogumine kallim kui maakoorde aukude puurimise, pikkade torustike ehitamise ja kogu ahela logistilistest kuludest.
Kui ostjaid on, siis teenib iga lüli niigi ja küll tarbija kõik lõpuks kinnimaksab.

[Kriku]

Lollus või mitte, aga autokujulised punnvõrrid töötavad ja nendega saab põhimõtteliselt lahendada tööl ja poes käimise. Mina ka vabatahtlikult ei ostaks endale niisugust asja ilmapeal, aga kui käsk tuleb, siis peab meeldima.

[OLAVI]

... Suure roheogaruse taustal võiks natuke mõelda, milliste omadustega auto vastab kõige paremini tavainimese/ettevõtte vajadustele.
Mitte, et roheröökurid visioneerivad ja tarbijad närigu muru.
....

See, millised vajadused on mõnel protsendil maakera rahvastikust, kes nii kaugel põhjas elavad, ei huvita ekvaatoripool elavaid tavainimesi.
Meie riik, oma suurlinna ühe rajooni elanike arvuga, ei suuda "parasvöötme" autotootjatele oma tarbimisvajadusega olulist mõju avaldada kui puudub põhjala riikide ühine huvi.

Norrat, kus elektriautodele on olulised toetused ja ostetakse usinalt elektriautosid seatakse põhjamaadele eeskujuks, tahtmata tunnistada et riikide energeetilised bilansid on erinevad.
(Ja meie lollid raiuvad oma metsa maha, hakivad selle pudiks ja müüvad skandinaviasse maha, et nemad saaksid veel rohelisemaks ja meile veel suuremaks "eeskujuks" olla.)

[OLAVI]

Lollus või mitte, aga autokujulised punnvõrrid töötavad ja nendega saab põhimõtteliselt lahendada tööl ja poes käimise. Mina ka vabatahtlikult ei ostaks endale niisugust asja ilmapeal, aga kui käsk tuleb, siis peab meeldima.

Mulle endale ka meeldib "punnide" idee, kui selline aga punnidel on ka olulisi puudusi põhjamaises kliimas.
Nende salongi soojenduseks (et aknad poleks liikusohtlikult jääs) kulub oluline hulk energiat mis ei kipu selle punni sisse ära mahtuma ja nõuab hoopis raskemat masinat, et tagada liiklusohutus.
(Viimasel sügisel said Norras kõik WV ID4 jad liikumiskeelu seniks kuni tootja tegi tarkvarauuenduse salongiakende jäävabana hoidmiseks.)
Kusjuures pildi ilustamiseks ei lähe elektriautode salongi soojenduseks kulutatava gaasi või vedelkütuse energia transpordi poolt toodetava CO arvestusse.

Kuna läbikülmunud akusid ei tohi laadida ja akud ei tohi ka üle kuumeneda, siis põhjamaiste masinate akusid tuleb külmumise vältimiseks pikemal seismisel (külmas parklas) elektriga lisaks soojendada (vajaduse võetakse aku soojendamiseks vajalik elekter samast akust). Ehk kui sõita talvel 2 nädalaks ära jättes masina väliparklasse, siis tagasitulles ei pruugi auto isegi uksi lukust avada. Ehk suuremate külmadega peaks juhe pidevalt küljes olema.

Omaette teema on nendega sõitmine libedaga (kodu-lasteaed-kool-töö- kool- pood- kodu) 60km päevas, tipptundidel kuna kontakt maapinnaga on vilets ja liikumise energiakulu on oluliselt suurem ning salongisoojendus nõuab oma.