K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[Kriku]

Seni, kuni elektrit fossiilkütustest tehakse, pole elektrile üleminekust nagunii suuremat kasu. Selleks ajaks, kui elektrit hakatakse valdavalt millestki muust tegema, on tõenäoliselt ka salvestustehnoloogia kõvasti edasi arenenud.

[2korda2]

Accelerista artiklis on ikka ka selgelt kallutatud seisukohti.
Elektriautode reaalse energiakulu kohta on päris põhjalikke teste teinud norrakas Bjørn Nyland. Siin on data. Siin on tema Youtube kanal.
Data -> Tab "1000 km". Sellel on toodud reaalselt valdavalt Norra kiirteedel läbitud 1000km läbimise tulemused, muuhulgas Wh/km.

[Kilo Tango]

Accelerista artiklis on ikka ka selgelt kallutatud seisukohti.
...

Lisaks on seal lähtutud täiesti väärast eeldusest, et 1/3 võrra suurema aku ehitamine toob kaasa samavõrra suurema CO2 jalajälje. Nagu juba eelpool mainitud kasvavad akumahud peamiselt tehnoloogilise paranemise tõttu, mitte lihtsalt laiendamise pärast (näiteks Nissan Leafi kõik akud mahuvad samasse ruumi ehkki mahuerinevus 24 ja 40kWh aku vahel on peaaegu 2 korda) ja mahud kasvavad, siis akutootjate püsikulud (mis lähevad samuti CO2 arvestusse) aku kohta vähenevad drastiliselt.

[Kapten Trumm]

Elektriautode kui ainuvõimaliku transpordi vastu on häält tõstetud ka mujalt kui Alexelast.
...

Aga kes on öelnud, et elektriauto on ainuvõimalik transport? Kust sa võtad sellised väited?

On antud maks. CO2 heitmete lagi sõiduki kohta. Kuidas see saavutatakse on tootja enda asi. Täna on lihtsalt seis selline, et praktilistest alternatiividest on elektriauto parim selle saavutamiseks, kuna elektrimootor on vaieldamatult parim saadaolev mootor. Küsimus on selles, kuidas seda elektrit kaasa veetakse.

Teine teema - miks sa siis kohe Tesla hinand ette võtsid. Oleks võinud juba Porsche hindadest alustada. Taycan Turbo S CT veereb kodaniku koju ca. 189k€ eest.
Vaatame teist poolt. Renault Zoe hinnad hakkavad ~27k € juurest ja selle raha eest saab peaaegu 400km läbi sõitva särtsuka. Suhteliselt sarnane on e-208. Nissan Leafi hinnad hakkavad samuti pihta 30k alt. Lisaks on hinnatrendid jätkuvalt languses. Kui Tesla oma 4680 akude tootmise käima saab ja/või hakkab kasutama CATL LiFePo akusid, tullakse ilmselt turule ka alla 20k või selle ümber maksva sõidukiga. Vähemalt kõlakad Tesla Model2 kohta on aktiivselt ringlemas. Elektriautode ja sisepõlemismootoriga autode hinnad jooksevad kokku lähiaastatel. Ca. 3 aasta perspektiivis. Ei ole see asi nii hull enam midagi, kui Vene kütuste tublid propageerijad eesotsas Kapten Trummiga siin näidata üritavad.

Tesla hinnad seepärast, et EL komisjoni ametnikud vaevalt et 30K Hyundai elektriautoga sõidavad.
Mis see Porsche siia puutub?

[Kapten Trumm]

Huvitav, palju kaalub ja maksab akupakwtt, mis lubaks 40 tonni kaheksa tunniga kuuesaja kilomeetri taha vedada. Ning mitu laadimistsüklit kestab ning milline oleks sellise paketi laadimisaeg.

Tesla Semi akupakk peaks kaaluma praeguste akude puhul ca. 3 tonni. Ilmselt ootabki Semi turule toomine 4680 akude taga, millega saab aku massi umbes poole väiksemaks.
Arvestama peab ka, et tavaliselt on rekka mootor u. pool tonni ning teine pool tonni veetakse ka kütust kaasa. Mõnikord ka rohkem (isegi poolteist tonni).
Ehk siis elektrilise rekka akudest tulenev lisamass on ca. pool tonni kuni tonn. Parimal juhul 0.

Sõiduauto akupaki puhtalt mahutavuse järgi veoautole tõstmine on ikka halastamatu teadmatuse demo. Jääb koduseks ülesandeks, miks pole see võimalik?
Lihtsalt selline näide Husqvarna akusae ja Dewalti akutrelli aku mahutavad mõlemad 4 Ah ja on tehtud sama tehnoloogiaga. Husqvarna aku aga, kuna sae mootor on tunduvalt võimsam (st suurema volutarbega) on akutrelli akust nii 3 korda suurema ruumalaga ning käes hüpitades kaalub ka ehk samapalju kordi rohkem. Miks?

Seepärast pole mõtet sõiduauto akusid projekteerida veoauto peale. On olulised erinevused. Kuna 20 korda raskema asja liigutamine vajab suuremat pöördemomenti ja sellega rohkem ampreid, siis sõiduauto akud seal hävivad kiiresti. Teiseks, kas Tesla akud on arvestatud sellega, et need sõidetakse korra ööpäevas tilgatumaks ja laetakse seejärel mõne tunniga täis? Laadimisvooluga näites 1000 amprit?

[Kapten Trumm]

Ja palju võtab voolu sellise paketi laadimine? Aega? Palju maksab kõikide teeäärsete puhkepaikade varustamine laadijatega. Parklatesse voolu vedamine? Aga teha seda tuleb, kui mingit tulemust tahetakse. Milline on suhe sõiduautode ja päevast-päeva haakeid vedavate "nuppude" läbisõitude, kütusekulu ja arvukuse vahel. Rekka eluiga võib vabalt olla pealt miljoni, seda mootorit vahetamata, mitu akupaketti selle maa peale vahetada tuleb...

Küsimus on selles, et suure arvu suure voolutarbega laadijate ehitamine on siiski võimalik vaid linnades ja suurte alajaamade läheduses (mis on ka enamasti linnas või linna lähedal).

Ülejäänud osas on nt Via Baltica äär täielik elektri perifeeria, kus mõnes kohas käivad elanikud kordamööda suuri tarbijaid kasutamas, sest Elektrilevi on 70A postitrafo taha müünud 300A liitumisi.

Minge korra vaadate, millised voldid ja amprid on kirjas bensiinijaamades asuvatel kiirlaadijatel ja mõelge edasi selle võimalikkuse kohta. Veoautot, kus aeg on raha, pole ju võimalik laadida kodusest päiksepatareist "siis kui ilma on". See, et eluks vajalik tuuakse kohale veoautodega päris kaugelt, isikutele, kelle jaoks toit tuleb poest ja elekter pistikupesast, võib päris ehmatav tarkus olla.

[Kilo Tango]

...

Tesla hinnad seepärast, et EL komisjoni ametnikud vaevalt et 30K Hyundai elektriautoga sõidavad.
Mis see Porsche siia puutub?

Taycan on Porsche elektriauto. Eliidi hulgas Euroopas vaata, et populaarsemgi, kui Tesla S. Eestis on neid ka juba omajagu. peamiselt seetõttu, et Tesla esindust koha peal ei ole erinevalt Porschest.

[2korda2]

Seepärast pole mõtet sõiduauto akusid projekteerida veoauto peale. On olulised erinevused. Kuna 20 korda raskema asja liigutamine vajab suuremat pöördemomenti ja sellega rohkem ampreid, siis sõiduauto akud seal hävivad kiiresti. Teiseks, kas Tesla akud on arvestatud sellega, et need sõidetakse korra ööpäevas tilgatumaks ja laetakse seejärel mõne tunniga täis? Laadimisvooluga näites 1000 amprit?

Vajad veokal 2 korda suuremat voolu? Paned 2 sõiduauto akupakki paralleelühendusega. Ongi kõik. Vajad 4 korda rohkem voolu - paned neli pakki paralleeli. Tahad kiiremalt laadida? Laed iga pakki eraldi (nagu muide reaalselt juba tehakse Norras liikuvate Volvo kalluritega - laevad kahest laadijast korraga võimsusega 300+kW).
Elektri puhul erinevalt sisepõlemismootorist on justnimelt võimalik lahendusi skaleerida oluliselt lihtsamalt. Sisuliselt on ühe akutootja kõigis akupakkides täpselt samad elemendid (no aja jooksul tuleb paremaid välja ja siis vahetatakse tõenäoliselt kogu tootmine uuemale välja). Erinevused tulevad sisse elementide arvust ja ühenduse viisist (paralleel vs jada). Mõlemad on kogu lahendusest täiesti tühise keerukusega teemad ja siinses kontekstis (palju kaalub veoka aku) ebaolulised.

[Walter2]

Veoautot, kus aeg on raha, pole ju võimalik laadida kodusest päiksepatareist "siis kui ilma on".

Veoautot saab ju vabalt laadida siis, kui sunnitud tahhograafi paus ja peab enivei maateeäärses parklas sitsima. Eeldusel et laadimistaristu seda ka toetab. Ühtlases tempos läbi Euroopa kulgevate rekkade akupakkide läbisõite ning laadimispause on hõlpsam ka planeerida kui ringisiblivate sõiduautode välpa.

[Lemet]

...Norras liikuvate Volvo kalluritega - laevad kahest laadijast korraga võimsusega 300+kW)...

Ja kui mitu neid kallureid on, mida sellisel kombel laetakse? Iga veoauto kohta neli laadijat? Hind?

Veoautot saab ju vabalt laadida siis, kui sunnitud tahhograafi paus ja peab enivei maateeäärses parklas sitsima

15 minutiga laeme veoka aku 300 kilomeetri läbimiseks? 45 minutiga 450 kilomeetri tarbeks? Mida lugupeetav veoautojuhtide elu reguleerivast töö-ja puhkeaja seadusest ülepea teab?

[Väino]

An 80 kW LpTO battery system was installed in 37 twelve-meter electric buses, which can be fully charged within 10 minutes with a 400 kW charger. Ehk siis liitiumtitanaatakule maitseb vool hästi (10 minutiga saab täis laetud), aga voolu mahub "purki" vähem.

[nimetu]

Lisaks on seal lähtutud täiesti väärast eeldusest, et 1/3 võrra suurema aku ehitamine toob kaasa samavõrra suurema CO2 jalajälje. Nagu juba eelpool mainitud kasvavad akumahud peamiselt tehnoloogilise paranemise tõttu, mitte lihtsalt laiendamise pärast (näiteks Nissan Leafi kõik akud mahuvad samasse ruumi ehkki mahuerinevus 24 ja 40kWh aku vahel on peaaegu 2 korda) ja mahud kasvavad, siis akutootjate püsikulud (mis lähevad samuti CO2 arvestusse) aku kohta vähenevad drastiliselt.

Mitte 1/3 võrra suuremad akud, vaid 3x suuremad. Ja artikkel ei väida kolmekordset jalajälje kasvu, vaid kahekordset kasvu läbitud kilomeetrites, et suurem tootmise jalajälg tasa teha. Probleem olevat selles, et selleks ajaks kui see aku on sellised kilomeetrid läbi teinud, pole see enam kõlblik. Sellest tulenevalt peaks autori arvates auto eluea jalajälje arvutustes arvestama kahe akupakiga, et oleks võimalik võrrelda sisepõlemismootoriga auto jalajäljega.

Ausalt öeldes pole mul nii palju aega, et kõigisse nüanssidesse süveneda ja neid kontrollida, kuid artiklis tõstatatud punktid tunduvad täitsa asjakohased.

Vajad veokal 2 korda suuremat voolu? Paned 2 sõiduauto akupakki paralleelühendusega. Ongi kõik. Vajad 4 korda rohkem voolu - paned neli pakki paralleeli. Tahad kiiremalt laadida? Laed iga pakki eraldi (nagu muide reaalselt juba tehakse Norras liikuvate Volvo kalluritega - laevad kahest laadijast korraga võimsusega 300+kW).

Sa ikka saad aru, et see tähendab märkimisväärset kasvu sõiduki massis. Kui sõiduauto puhul pole see nii suur probleem, siis veoautode puhul on see igasuguste massipiirangute jms tõttu äärmiselt oluline. Veoautode puhul on veetava koorma mass üks tähtsamaid parameetreid. Pealegi, veokad ei läbi paarsada kilomeetrit päevas, vaid julgelt üle tuhande.

[Kapten Trumm]

aga kui mitu neid kallureid on, mida sellisel kombel laetakse? Iga veoauto kohta neli laadijat? Hind?

No aga vaata ise, Volvo FH peaks ju olema enim kasutatav kaugsõidu veoauto

https://www.volvotrucks.com/en-en/truck ... ctric.html

2,5 tundi laadimisaega 250 kW laadijast annab kuni 300 km sõidu-ulatust.
Arvestades selle näitaja kunstlikult suurendamise (ideaalolusid eeldavate) traditsioonidega, siis pigem 200 km.
Ühesõnaga, 2,5 tundi sõidad, siis 2,5 tundi laed.
Tegemist ei ole kaugsõiduveoki, vaid parimal juhul regionaalse veokiga. Mis veab kaupa Tallinnast Tartusse, mitte Tallinnast Varssavisse.

[Walter2]

https://www.rmp.ee/toooigus/too-ja-puhk ... a-puhkeaeg
''24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue vähemalt üheteisttunnise ööpäevase puhkeperioodi.''
Kas selle 11-tunni jooksul ei saa akusid laadida?
Kas olen mina loll või on mingi muu variant?

[Lemet]

Pealegi, veokad ei läbi paarsada kilomeetrit päevas, vaid julgelt üle tuhande.

Tegelikult siiski valdavalt ei läbi, ka kõige paremal juhul võimaldab kaheksatunnine tööpäev ühe juhiga kuskil 700 km. Ja valdavalt toimivad kaubaveod ühe juhiga.

kas selle 11-tunniga...

Juhul, kui igas teeäärses parklas on veoautodele laadimispunktid. Mis tähendab parklate arvu märkimisväärset tõstmist ja võimsa laadimistaristu peadpööritavat arengut. Sest praegu on terves Euroopas probleeme veoautodele õhtuseks ajaks (s.t. selleks 11-tunniseks pausiks) parkimiskohtade leidmisel. Aga elektrilaadimise puhul PEAB igal autol olema garanteeritult võimalus laadijaga parkimiseks. Ja omaette teema on veel näiteks riikide piirid, kus nädalavahetusel on suurte autode liiklus kerlatud. Masinate kogus, mis piiride lähedal ootele kogunevad ja laadimist vajavad, on aukartustäratav.