Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Kriku]

Kas ideaalne stsenaarium või mitte, ma ei tea, aga pole infot, et maasikakorjajate immigratsioonipump kuskil mujal eksisteeriks kui sinu peas.

[taara]

Riik (ka Schengen) teab väga hästi, kes, millal ja kui kauaks riiki tuli. Selle tõttu teavad ka, kes pole riigist (Schengenist) lahkunud. Iseasi on teadmine, kus nad on ja millega tegelevad.

[Lemet]

Kui palju neist siia jäi, ma küsin?

Muuhulgas tuli välja selle nn. ukraina maasikorjajate loos, kui Helmed selle kilbile tõstsid, et riigil puudub selles küsimuses absoluutselt igasugune ülevaade, mis sai neist, kel kas viisa läbi sai, kui kuhu üldse mindi (kasvõi koos viisaga).

Üpris jabur jutt, piiril registreeritakse kõik saabujad ja lahkujad ning labase populismi asemel võinuks siseminister toona tegeleda hoopis tulijate töö ametliku vormistamise(loe:palgalt maksude maksmisega) jälgimisega.

[OLAVI]

Riik (ka Schengen) teab väga hästi, kes, millal ja kui kauaks riiki tuli. Selle tõttu teavad ka, kes pole riigist (Schengenist) lahkunud. Iseasi on teadmine, kus nad on ja millega tegelevad.

Shengen võib ju teada, aga kuna EU sisepiiridel puudub kontroll, siis MEIE ei tea, et kes ja kuna Eesti riiki saabus ja millega tegeleb kui tullakse autoga üle EU sisepiiri "mustalt" tööd tegema.
Vähe usutav, et naabruses asuva ehitusobjekti juures seisva välismaise numbrimärgiga auto, on lõunamaised ehitusmehed siia toonud ametlikult lennuki pagasis.

Mul tuttav firma tegeleb ka välismaalastele töö pakkumisega ja selgus huvitav tõsiasi, et ajutise töötaja ID kaart ei "väljastata" mitte töötajale, vaid tööandjale ning kui tööandja selle kaardi lõpetab, siis peab töövõtja lahkuma riigist.
Töötaja on täielikult sõltuvuses tööandjast ja see saab vajadusel töötajat "orjastada".
Ehk täitsa reaalselt kui näiteks töötaja ja töö andja lepivad kokku palganumbriks 1000, siis maksuameti ja statistika jaoks saab näidata palgaks 2000 (välistöölise palk peab olema kõrgem kohalikust keskmisest) ning töötaja maksab tööandjale sulas 1000 tagasi.
Ja kui töövõtjale see ei meeldi, siis saab tööandja ajutise tööloa lõpetada omal initsiatiivil.

[Roamless]

Lahmimise asemel võiks end asjaga kurssi viia ja mitte uskuda iga delfis kirjtatud rida.

Mis lahmimisest sa räägid, sa jaurad hoopis teisel teemal ehk võõrtöölistest, teema mille tõstatasin, on hoopis olulisem. Ehk siis kasutad klassikalist propaganda võtet ja suunad nö tuld ümber. Delfil pole siin mingit asja, lihtsalt see, et ei tegelda Eesti keelele oluliste probleemidega, vaid sellistega, kust poliitilist kasu võib saada, näitab ilusasti, et tegu pole millegipoolest teistest parema parteiga, sama kahepalgeline oma tegudes, kui need, keda ekrelased ise kiruvad.

[Roamless]

Vähe usutav, et naabruses asuva ehitusobjekti juures seisva välismaise numbrimärgiga auto, on lõunamaised ehitusmehed siia toonud ametlikult lennuki pagasis.

Kõikidel suurematel objektidele pääsevad töötajad objektile ainult näopildiga nimekraatide alusel, mida väljastab peatöövõtja. Lisaks on suurematel objektidel suht tihedad MTA kontrollkäigud koos politseiga. Antud nõue valati ka seadusesse. Ise olen kunagi neid kaarte väljastanud ja alltöövõtu Vasjasid MTA kontrolliks ülesse rivistanud. Kindlasti pisiobjektil on sinutoodu võimalik aga suurematel pole peatöövõtja enam ise huvitatud jurast, kindlasti leidub ka tänapäeval erandeid ala Facio-st välja arenenud järeltulijad, kuid tuntumad suurfirmad üritavad reeglina jama vältida.

[taara]

Shengen võib ju teada, aga kuna EU sisepiiridel puudub kontroll, siis MEIE ei tea, et kes ja kuna Eesti riiki saabus ja millega tegeleb kui tullakse autoga üle EU sisepiiri "mustalt" tööd tegema.
Vähe usutav, et naabruses asuva ehitusobjekti juures seisva välismaise numbrimärgiga auto, on lõunamaised ehitusmehed siia toonud ametlikult lennuki pagasis.

EUs ei ole avatud piirid. Avatud piirid on Schengenis. Näiteks Horvaatiast Sloveeniasse minnes on piirikontroll (kuigi mõlemad on EU liikmed). Norrast Rootsi ei ole (kuigi Norra ei kuulu EU). Kõik, kes Schengeni piiri ületavad olenemata suunast ja transpordiliigist registreeritakse. Nii, et teatakse suhteliselt hästi, kes on tulnud sisse ja kes on läinud välja. Sisepiiride ületamist teatakse oluliselt vähem. Samas sisepiire ületavad need, kes on legaalselt sisse tulnud. Vahele jäämisel teatakse kes, millal, kust ja kuidas üle tuli. Täielik pläma on see, et keegi ei tea midagi. Kui objektil on UKR numbriga auto, siis paari klikiga on teada kuidas see siia sai ja kas sellel on õigus siin viibida.

[Kriku]

Teemavälist kärbitud. Miks makse keegi maksab või maksmata jätab või peaks maksma, ei puutu kopika eestki teemasse.

[Madis Reivik]

Integratsioon venekeelse valijaga iga hinna eest. Eriline ****

https://www.postimees.ee/7326641/mart-h ... ja-koreaga

[mangust]

Integratsioon venekeelse valijaga iga hinna eest. Eriline ****

https://www.postimees.ee/7326641/mart-h ... ja-koreaga

Mis kostad selle peale,kas samaga : https://epl.delfi.ee/artikkel/94465549/ ... ene-keeles

[Kriku]

Sellist presidenti, kes räägib Eestis elavate venelastega vene keeles, pole meil aga juba viisteist aastat olnud. Viimatine vene keelt vallanud president oli Arnold Rüütel. Karis lubab selle vea parandada, mööndes küll, et kui oled tükk aega olnud vene keelekeskkonnast väljas, siis vajab see natuke praktiseerimist. „Aga ma luban teile siin, et saabub hetk, kus ma vene kogukonnaga vene keeles suhtlen.”

Pole jah suurem asi sõnum

[2korda2]

Mina seda avaldust nii negatiivselt ei vaataks. Meil on märkimisväärne hulk inimesi, kes riigikeelt vajalikul tasemel ei mõista. Sügavalt veendunud Eesti riigi vastased nad kõik ei ole. President on aga meil ühine. Mina ei paneks pahaks, kui president näiteks Narvas inimestega kohtudes muuhulgas ka vene keeles suhtleks. Puhtalt sümboolne märk.
Kaljulaid resideerus mõnda aega Narvas aga keskmisele narvakale jäi ta tõenäoliselt kaugeks - tuli pealinnast eurobürokraat, ajas mingit oma joru ja kadus jälle tagasi. Vene inimesele on vaja isiklikku sidet/puudet - kui ikka president tuleb ja räägib mulle arusaadavalt, siis on ikka "meie president".

[Madis Reivik]

Integratsioon venekeelse valijaga iga hinna eest. Eriline ****

https://www.postimees.ee/7326641/mart-h ... ja-koreaga

Mis kostad selle peale,kas samaga : https://epl.delfi.ee/artikkel/94465549/ ... ene-keeles

Natuke ikka erinevad väljaütlemised või kuidas ? Muidugi, Karis oleks võinud lihtsalt ütlemata jätta aga eks ta "teeb sammukese integratsiooni suunas" aga noh küllap sellega piirdubki. Mis on muidugi teistpidi masendav. Selline hall bürokraat..

Kurat selle tsirkuse asemel võiks päriselt integreeruma hakata - tõlkida raamatuid eesti keelest vene keelde ja vastupidi, näidata subtiitritega filme vene kanalites jne jne. Ma siiamaani imestan et mingi kultuurkapital annab tavamõõdus venekeelse raamatu tõlkimise eest 1500 eurot !!! 3.. 6 kuu töö eest ikka vägev palk. Loota et "turg ajab asjad korda" on mõttetu sest eestikeelset kirjandust ostetakse väga vähe. Ilmselt ka venekeelset ostetakse vähe.

A selle asemel tehakse "avaldusi" ja põrandakütteväljalülituskonsultatsioonihankeid.

[smr]

Mina seda avaldust nii negatiivselt ei vaataks. Meil on märkimisväärne hulk inimesi, kes riigikeelt vajalikul tasemel ei mõista. Sügavalt veendunud Eesti riigi vastased nad kõik ei ole. President on aga meil ühine. Mina ei paneks pahaks, kui president näiteks Narvas inimestega kohtudes muuhulgas ka vene keeles suhtleks. Puhtalt sümboolne märk.

Ja kui inimene ei räägi riigikeelt ja president räägib temaga tema keeles siis see põlistabki ju arusaama, et eesti keelt osata pole vaja.

Kui siin elav inimene pole aastaks 2021 ära õppinud riigikeelt, näitab see piisavalt tema suhtumist

[Turist 47]

Ja kui inimene ei räägi riigikeelt ja president räägib temaga tema keeles siis see põlistabki ju arusaama, et eesti keelt osata pole vaja.

Eks ametlikud sõnavõtmised toimuvad riigikeeles. Teise keele kasutamine on rohkem "vabamas" õhkkonnas.
Meelde tuleb Putini kõnekeeles käitumine sakslastega. Tõlki ootamata, aeg ajalt läheb sujuvalt saksa kõnekeelele üle, ehk on ka tõlki tõlkimisel parandanud, enda mõtte edasi andmisel.
Sakslastele on suhtleja keele oskus rohkem meeles kui teema millest sai räägitud.
Oskus osata ja õigel ajal suhelda partneriga tema keeles on oluline, lihtsalt arvamus.