See, et rohevisionäärid esitavad statistikat neile sobival kujul, pole üllatav. Pahatihti on selle taga teadmiste vähesus. Ja kui nad vassimisega vahele jäävad, aetakse edasi kelbast. Taoline suhtlusstiil iseloomustab pea kõiki avalikke rohediskussioone.
Ja Brüsseli idee keelata sisepõlemismootoriga transport, on lihtsalt rumal ja lühinägelik. Sellel teema üritatakse muidugi tõestada mittetäieliku raseduse võimalikkust ja eitada seda, et Brüsselil selle keelamise plaan on. Mis on silmakirjalik. Ma lihtsalt siiralt loodan, et Eesti valitsusel jätkub julgust sellisele lollusele mitte alla kirjutada.
Kes veel ei tea, siis bioloogilise lagunemise käigus (ka kasutamata biomassil mädaneda lastes) tekib päris arvestatav kogus nii Co2 kui metaani, mistõttu biomassi energia saamiseks kasutamise välistamine on päris rumal. Ja biomassi saab paraku transpordis kasutada sisepõlemismootorites ja elektriks-soojuseks ahjus põletades. Siinkohal on ehk sobilik meenutada, et suure tuule ja päikese vaimustusega puudub meil endiselt põhiline energiaallikas (põlevkivi maksustatakse peagi surnuks). Eesti ametnikud omavad siin paraku ohtlikku/kahjurlikku visiooni, et puudujääva elektri ostame sisse. Sellise energiasüsteemiga muutume otse öeldes VF ideaalvastaseks.
Võib olla faktiliselt tõene, kuid ei anna õiget pilti tegelikust olukorrast.
Kui vaadata viimaseid statistikaameti andmeid (2019 aasta) energeetika kohta, siis sealt tuleb välja, et aasta lõikes on taastuvenergia osakaal 22% kogutarbimisest. Kui sealt veel sellised küsitava väärtusega "roheenergia" allikad nagu puiduhake ja jäätmed välja arvata, kahaneb see osakaal alla 8% kogutarbimisest.
Need suured käärid iseloomustavadki meil evitatava taastuvenergeetika põhilist probleemi - tarbimise ja tootmise suur ebasünkroonsus, pool roheelektrist jookseb lihtsalt tühja (või loodetavasti eksporti)? Mõistagi toetusi kõikide energiatarbijate taskust makstakse aga toodetu, mitte tarbitu eest. Nii pole ka taastuvenergeetikud kuigivõrd huvitatud varundamisekst -nende toetus tiksub ikka. Rohevisionääridel paraku meeldib vehkida selle tootmise arvuga, kuna see on lihtsalt kasulikum (pole ka see artikkel erandiks).
Enne kui mind Rosnefti või Alexela mõjuagendiks tembeldama asutakse, deklareerin ka oma vaateid. Et baasenergia allikas peab asuma Eestis. Puudujääva põhivõimsuse importi võib teha Itaalias, aga mitte Eestis (erinev geopoliitiline olukord). Ja transpordis ei peaks välistama sisepõlemismootorit ning lisaks akuautodele peab pressima tagant ka arendusi, mis teevad biokütused sisepõlekale söödavaks. Ja veel üks asi - varundamist pumpjaamadega pole reaalne teha, kaasuvad keskkonnaprobleemid (eelkõige põhjavee kadumisega) on hullemad kui põlevkivi kaevandustes, sest pumpjaamade sügavus on tohutu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.