Kampaania käigus toodi Põhja prefektuuri lubadetalitusse 32 sileraudset jahipüssi, 12 vintpüssi, 11 püstolit, kaks gaasipüstolit, kaks püstol-kuulipildujat ning üks kuulipilduja. Lisaks ka 600 ühikut erinevat laskemoona ja püssirohtu.
Põhja prefektuuri lubadetalituse komissari Steve Kümniku sõnul oli oktoobrikuine relvakampaania edukas ning tagasiside inimestelt hea.
«Kogunenud relvade hulk ning fakt, et leidus neidki, kes senini ei teadnudki oma kohustusest päranduseks saadud relv registreerida, näitab, et sellised kampaaniad on vajalikud,» ütles Kümnik.
Suurem osa leidrelvi pärines Harjumaa talumajapidamistest, kuid oli ka neid, mis välja tulnud vanade linnamajade renoveerimisel.
Enamus kampaania käigus relva politseisse toonutest soovis selle enda nimele registreerida.
Selleks peab relvaloa taotleja täitma kõik seadusest tulenevad nõuded sealhulgas arstlik kontroll ning relvaeksam. Leidrelva puhul teatab politsei avalikult relva leidmisest ning kui selle endine omanik endast kuue kuu jooksul märku ei anna, tekib üleandjal õigus relv enda nimele registreerida.
Postimees
Vaat siis millised asjad on Harjumaa talumajapidamises vajalikud - püstolkuulipildujad ja kuulipildujad.
Meenub katke Mart Laari raamatust "Metsavennad" kus vene ajal ühe kohtumõistmise aegu talupidajalt küsiti aru tankitõrjekahuri kohta, mida mees kuuris varjas. Vastuseks olnud kõlanud midagi sellist:"Iialgi ei tea, milliseid asju talumehel vaja võib minna 
"
