Parvlaeva "Estonia" hukkumine ja vrakk

[Fucs]

Vahekokkuvõte ja väike selgitav visualiseering.

Aukudest siis mis tuvastati Discovery projekti raames ja mida nüüd OJK poolt uuesti uuriti... ja milliste uurimise videod "lekitati" ajakirjandusse ning on nähtaval Rootsi raadio ja Postimehe veebilehtedel.....

https://api.screen9.com/embed/6Oguar5fN ... OW1UQz3auA
https://www.postimees.ee/7348006/korge- ... 1632825328
https://www.postimees.ee/7347751/rootsi ... ta-kaadrid

Valitsus avalikustas parvlaev Estoniast valminud doksarja tegijate tehtud videoga Oslos tutvumas käinud ekspertide memo. Selle autorid on Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur ja laevaehituse doktor Kristjan Tabri, Baltic Workboatsi juht Märten Vaikmaa, tema firmaga seotud laevaehituse magister Ingmar Pill ning vahitüürimees ja merendusekspert Tauri Roosipuu. Lisaks on memole alla kirjutanud samuti Oslos käinud välisministri nõunik Mart Luik.

Sealt kahjustuste asukoha kohta puudutav väljavõte:

Panin need kohad laeva horisontaal- ja vertikaallõigetele ja lisasin arusaadavuse huvides ka horisontaallõigete mõõtkava

Autoteki aluste 0 ja 1 teki ruumide jaotusplaan auk nr.1 juures

AKF klamber (tegev ka Kipper.ee foorumis) postitusest olulisem inf ka siia juurde siis

1) Punasega on toodud veekindlad põikvaheseinad, mis jaotasid laeva autoteki aluse ruumi veekindladeks sektsioonideks. Nende sektsioonide vahel sai liikuda läbi veekindlate liuguste (tähistatud roheliste nooltega) või läbi ülemiste tekkide (treppide ja liftide). Sektsioonide sees võib olla väiksemaid ruume, kuhu pääseb läbi ukse, aga need uksed ei pea olema veekindlad. Veekindlust ei tagata väikeste ruumidega, vaid sektsioonidega (kahe külgneva sektsiooni täitumine oleks taganud veel püstuvuse). Ja sektsioonid ulatuvadki pardast pardasse, neid ei ole veekindlate pikivaheseintega jaotatud. Sektsioonides võib olla pikivaheseinu, aga need ei ole ega peagi olema veekindlad. Põikvaheseinte ülesanne on hoida ära vee liikumine pikisuunas. Ühe pardast pardani sektsiooni täitumine ei ole katastroofiline.

2) Stabikate asukoht on heleroheline ja need paiknevad ühes veekindlas sektsioonis, kuhu pääseb kolme veekindla ukse kaudu. Kreenimistankidest ja abimasinaruumist on need eraldatud vaheseinte ja ustega. Sinna sektsiooni ei olnudki muud ette nähtud.

3) Kollasega on märgitud raskekütuse tankid.

4) Sinisega on märgitud kreenimistankid (kordan üle, et tegu on suletud süsteemiga, vett ei võeta parda tagant ega pumbata merre, konstantset veekogust liigutatakse kahe tanki vahel, kreenismistankid ei ole klassikalised ballastitankid).

https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?p=102090#p102090

[Fucs]

VIDEO ⟩ Estonia uuringumeeskond avastas laevakeres kolmanda augu
Leitud auk jääb kahe juba teada oleva vigastuse vahele.

....Kurmi sõnul ei ole ta veel jõudnud öösel filmitud materjali üle vaadata. «Tegemist on silmakujulise vigastusega, mis on horisontaalne ja keskelt läheb laiemaks. Ta on laevakere selgelt läbistav, kuid väiksem kui kaks varasemast teada olevat vigastust,» rääkis ta.

Kurm rõhutas, et tegemist on väiksema vigastusega, mille täpset ulatust on keeruline hinnata, kuivõrd väikese allveeroboti ülesvõtted on tehtud lähedalt. «Aga põhimõtteliselt ta ei ole nüüd mingis teises kohas eraldiseisev vigastus, ta kuulub samasse vigastuste piirkonda. Uus on see, et tuvastasime: laevakeres on nende [varem avastatud] kahe augu juures veel üks koht katki,» lausus Kurm......

https://www.postimees.ee/7350272/estoni ... manda-augu

VIDEO ⟩ Stockholmi ülikooli meregeoloogia ja geofüüsika professori Martin Jakobssoni ettekanne

24. septembril toimunud veebikohtumisel tegi Stockholmi ülikooli geoloogiaosakonna meregeoloogia ja geofüüsika professor Martin Jakobsson ettekande Stockholmi ülikooli tööst seoses Estonia eeluurimistega.

Kohtumisel osalesid riigisekretär Taimar Peterkop, Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas ning parvlaeva Estonia katastroofist pääsenud ja hukkunute lähedaste esindajad.

Tegemist oli igakuiselt toimuva kohtumisega, et anda laevahukust pääsenutele ja hukkunute lähedastele ülevaade arengutest parvlaeva Estonia uute asjaoludega seotud uurimistegevuste läbiviimisel.

https://www.ojk.ee/et/sisu/stockholmi-u ... -ettekanne

[kana tagumik]

Minu teada oli neil seal nimede traskribeerimise ja häälduse ja õigekirjutusega probleeme, aga vaevalt et "Avo Piht, kapteeni" kuskil mingi segadus sai olla. Sest see on konkreetne inimene, kes väitis end selle olevat "kapteeni". Ja vaevalt et mingi jänest sõitev või nt Aavo Paht kirjutati ekslikult "Avo Piht, kapteeni". Ja päris kindlasti ei hakka mingid sommid või rotsad mingit Avo Pihti omavoliliselt kapteniks nimetama, vaevalt et selle vastu väga huvi tuntigi tegelikult, mitme kupu ja tiitliga inimene nüüd pääses ka, kuppude ja aurahade inimene pidi seda ise ütlema.
Ja need "segadused nimekirjadega" - ALATI oli nii ,et väidetav elusolija hiljem kuskile kadus, oli ja enam pole. Kordagi polnud, et esialgu nimekirjas mitte olnud ilmus kusagilt mujalt nähtavale. Haiglates ikka päris nii ei käi, et ah te olete üks pääsenu, kirjas teid kuskil pole, a pohh. Oli küll mitmeid juhtumeid, kus nimekirja järgi oli plaanitud haiglasse B, a viid haiglasse A, aga tegemist oli ikka nimekirjades oleva inimesega, mitte eideakuskilt. Võis siis juhtus, et sarnase nimekirjutuse tõttu pidasid pääsenut omaks mitmed eri inimesed, hiljems selgus muidugi tõde.

[Sekeldaja]

Mulle üks Estline laeva peal töötanud tegelane väitis, et too aeg personal lasi ise mõningaid reisijad ilma piletita laevale (pannes raha taskusse) ja seega reisijate nimekirjad nagunii ei klappinud kunagi. Oskab keegi kommenteerida, kas selline asi võis võimalik olla ? Kas mitte sadamas passikontrollis juba piletit ka ei küsitud ?

Piletid polnud passikontrolli asi. Nagu nimigi ütleb, kontrollisid nad passe, templeid, viisasid jms piiriületusega seotud dokumente.
Küll oli laevapere liikmetel tollal võimalik sõpru - tuttavaid laevarolli "töötajaks" või "esinejaks" vormistada ja seda võimalust ka kasutati. Meenutan, et nii Soome kui Rootsi sai tol ajal (kuni 1997. aastani) viisaga, aga laevapere liikmetel piisas maale pääsemiseks munsterrollis olemisest. Ning loomulikult ei olnud neil ka piletit vaja, viisa tekitamise sekelduste ja kulude kokkuhoid lisaks.

[Kriku]

Auke muudkui tuleb: https://www.postimees.ee/7350272/estoni ... manda-augu

[Kriku]

Rene Arikas samal teemal:

Estonia lebab merepõhjas kolme eri tüüpi pinnase peal: vööri-ahtri osa toetub pehmele savipinnasele, keskosa kõvale graniidile ja moreenile. Lisaks sellele paikneb vrakk nõlva peal, mis põhjustab tema vajumist, nii on muutunud ka kreeni nurk – laeva põhi on liikunud ülespoole ja tulnud rohkem nähtavale, selgitas Arikas.

„Üle kogu laeva on konstruktiivsed vigastused, augud, praod, muljumised,“ märkis Arikas. „Kõige suurem vigastus on paremas pardas – vähemalt 22 meetri pikkuse ja 4 meetri laiuse suurusel alal on augud, rebendid, praod, viga on saanud ka sisekonstruktsioonid.“

Arikas selgitas, et erinevate pinnaste peal lebamine, liikumine ja nõlval vajumine on tekitanud laevakeresse auke, tõenäoliselt tekitab edaspidi muidki vigastusi. Et vrakk vajub ja kreen suureneb, tulevadki järjepanu nähtavale uued augud, mis seni olid peidus parema külje all, selgitas ta. Vrakk lebab nimelt paremal küljel kreenis (134-kraadise nurgaga). Veel enam, paremale küljele tekkinud vigastused on mõjutanud ka vraki vasakut külge – mis asub suunaga taeva poole – tekitades struktuurseid läbivaid vigastusi, rääkis Arikas. Ta lisas, et kõige enam on viga saanud ahter, kuna Estonia uppus ahter ees – nii sai see osa esimese löögi, kui jõudis merepõhja.

Niisiis ei mõistagi Arikas, miks tahetakse tuukritega laevale sukelduda ja riskida inimeludega. „Vrakk on ebastabiilne ja võib veel variseda,“ sõnas ta. Arikas märkis, et laeva ebastabiilsest olekust on teatud juba algusest peale. Ta rääkis, et sestap proovitigi 1996. aastal vrakki selle katmise ajal merepõhjas stabiliseerida, tugevdades seda geotekstiili, liiva, kivirinnatisega ja muuga, kuid toestus hakkas ikkagi varisema ja seetõttu jäetigi ettevõtmine pooleli.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94740599/ ... erakordset

[Crispy]

Aga... palju "stabiliseerimismaterjali" valati ju täiesti teisse kohta?
Ja milleks stabiliseerida laeva kaks aastat peale õnnetust? Las vajub-keerab end mere all palju tahab?

[Kriku]

Sellega läks valesti vist kõik, mis minna sai.

[kana tagumik]

Õed Veided tõepoolest päästeti, tuleb välja, soomest on leitud videoklipp, kuidas nad kiirabiautost maha astusid, kuhu kadusid, ongi seega küsimus.

(maksuvaba) https://sobranna.postimees.ee/7351852/l ... 1595271886

[Lemet]

Et tegu õdede Veidega on, on selle klipi põhjal ikka väga vaieldav väide. Nägu pole, juuksed ei tee noortest naistest teps mitte veel kaksikuid.

[kana tagumik]

Aga kes nad siis päästetutest olid ? Päästetuid polnud palju, ja vastuseks paluks mitte agressiivselt peale lennata nagu lennati ühele akf-ile , kui too küsis, et kui päästetu polnud Avo Piht, et kellega siis tegu oli . Agressiivselt lennati peale, et "uuri ise" - see peaks aga olema hoopis riigiorganite töö. Või kui ajakirjanikud soovivad....????

Ei maksa somme ka päris idiootideks pidada, küllap osatakse sealgi autentsuse kohta küsimusi küsida.

[Peeter]

Selle kohta on ju aastate jooksul küllalt infot jagatud, et kõik need inimesed (peale Pihti) kadusid Stocki Huddinge haiglast. Et nemad nägid kapten Pihti peale õnnetust, tema pääsemist. Olid seal ja lihtsalt ühel hetkel olid nende voodid tühjad. Huddinge haigla on algusest peale keeldunud antud asjaolu asjus kommunikeerumast. Piht ise olevat "kadunud" peale Turus toimunud Rootsi, Soome ja Eesti peaministrite kohtumist, milles ka tema osales...
Kellelgi on king pigistama hakanud... Või on kellegi kinga pigistama hakatud? Huvitav miks nüüd midagi kisub rebenema hakkama? Aastaid oli ju kõik kontrolli all kenasti? Oli ju? Keegi ei julgenud kõva häälega küsidagi, et "no näidake siis meile seda "mitte-Pihti" kes seal videos oli?", kelle kõik töökaaslased ja muidu tuttavad kes seda nägid, identifitseerisid kahtlematult Avo Pihtiks. Sosistadagi ei juletud. Võtame siis nüüdki need pääsenud siis uuesti ette ja vaatame kes neist Pihti ja Veidede moodi siis on ja videotesse sobiks? Niigi on palju küsimusi millele vastuseid pole.
Kui olin noor teismeline 80ndail, siis lugesin raamatust "Lusitaaniast". Et sakslased olid "kuradi sead" ja torpedeerisid tsiviillaeva jne. Et kuigi sahistati, et laeval oli sõjaväe kraam koos hunniku lõhkeainega, siis USA ja Inglise võimud eitasid kõike ja süüdistasid sakslasi inimsuse vastases kuritöös kui rünnati reisiaurikut. Kuigi laeva plahvatused torpeedotabamuse järel olid väga lõhkeaine litakate moodi. Kõik salastati samuti siis kohe 75 aastaks. Tänaseks on asi klaar- on tunnistatud, et "Lusitaanial" oli militaarlast ja heausksed reisijad olid justkui inimkilbiks....
Meil alles 27 aastat möödunud.

[Kriku]

Mis Pihti puutub, siis suur osa niiöelda päästetud Pihti kaadritest on nii udused, et seal võib ükskõik kes olla. Ühe tuntuma pildi jaoks (ülal) hea kandidaat on minu arvates härra sinises (all):





Kes ta on, pole au teada.

[Peeter]

Jama nede kaadritega hakkas juba siis kohe ju. Nimelt need, kes Pihti ära tundsid, need inimesed on öelnud, et just "neid kaadreid" pole enam näidatud ega nähtud. Hommikul näidati, pärast enam mitte. Jutt käib siis neist kaadritest, milledelt nad Pihti veendunult ära tundsid. Kaadrid millel Piht vaatas otse kaamerasse, justkui ekstra selleks, et tema isik oleks ära tuntud.

[kana tagumik]

Juukselõige on sama.